Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Augstākā tiesa (Senāts) (Läti) 22. detsembril 2020 – SIA „DOBELES HES“ versus Sabiedrisko pakalpojumu regulēšanas komisija, Ekonomikas ministrija, Finanšu ministrija
(kohtuasi C-702/20)
Kohtumenetluse keel: läti
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Augstākā tiesa (Senāts)
Põhikohtuasja pooled
Esimese astme kohtus kaebuse esitaja ja vastukassatsioonkaebuse esitaja: SIA „DOBELES HES“
Esimese astme kohtus vastustaja ja kassatsiooniastmes kassaator: Sabiedrisko pakalpojumu regulēšanas komisija
Teised menetlusosalised: Ekonomikas ministrija, Finanšu ministrija
Eelotsuse küsimused
1. Kas avalik-õigusliku ettevõtja kohustust osta elektrit turuhinnast kõrgema hinnaga tootjatelt, kes kasutavad elektrienergia tootmiseks taastuvenergiaallikaid, lõpptarbijale pandud kohustuse alusel maksta proportsionaalselt tarbimisega, tuleb käsitada sekkumisena riigi poolt või riigi ressurssidega Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses?
2. Kas mõistet „elektrituru liberaliseerimine“ tuleb tõlgendada nii, et turu liberaliseerimine on juba toimunud, kui esinevad teatavad vabakaubanduse elemendid, nagu avalik-õigusliku ettevõtja sõlmitud lepingud tarnijatega teistest liikmesriikidest? Kas võib asuda seisukohale, et elektrituru liberaliseerimine algab hetkest, millal õigusaktidega antakse osale elektrikasutajatest (näiteks ülekandevõrku ühendatud elektrikasutajatele või jaotusvõrku ühendatud mitte-kodutarbijatest elektrikasutajatele) õigus elektrienergia turustajat vahetada? Kuidas mõjutab elektrituru eeskirjade muutmine Lätis elektritootjatele antud toetuste hindamist Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 seisukohast (esimesele küsimusele vastamiseks), võttes eelkõige arvesse 2007. aastast varasemat olukorda?
3. Kui esimesele ja teisele küsimusele antud vastusest nähtub, et elektritootjatele antud abi ei kujuta endast riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, siis kas asjaolu, et kaebaja tegutseb praegu liberaliseeritud elektriturul ja et hüvitise maksmine annab talle praegu teiste asjaomasel turul tegutsevate ettevõtjatega võrreldes eelise, tähendab, et kahju hüvitamist tuleb lugeda riigiabiks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses?
4. Kui esimesele ja teisele küsimusele antud vastusest nähtub, et elektritootjatele antud abi on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses riigiabi, siis kas selles sättes ette nähtud riigiabi kontrolli raames tuleb asuda seisukohale, et kaebaja nõue, et talle hüvitataks kahju, mida talle tekitati seetõttu, et tema seadusest tulenevat õigust saada toodetud elektrienergia eest suuremat tasu ei järgitud täielikult, kujutab endast uue riigiabi taotlust või varem saamata jäänud riigiabi osa väljamaksmise taotlust?
5. Kui neljandale eelotsuse küsimusele vastatakse, et kahju hüvitamise nõuet tuleb varasemate asjaolude kontekstis hinnata kui varem saamata jäänud riigiabi osa väljamaksmise taotlust, siis kas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikest 1 tuleneb, et nüüd tuleb selle riigiabi maksmise kohta otsuse tegemiseks analüüsida turuolukorda praegu ja võtta arvesse kehtivaid õigusnorme (sealhulgas ülekompenseerimise vältimiseks praegu kehtivaid piiranguid)?
6. Kas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tõlgendamisel on oluline, et tuuleelektrijaamadele anti minevikus erinevalt hüdroelektrijaamadest täielikku abi?
7. Kas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tõlgendamiseks on oluline, et ainult osa hüdroelektrijaamadest, mis said mittetäielikke toetusi, saab praegu hüvitist?
8. Kas komisjoni 18. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes1 , artikli 3 lõiget 2 ja artikli 7 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et kuna käesolevas asjas vaidlusaluse abi summa ei ületa vähese tähtsusega abi künnist, tuleb nimetatud abi lugeda vähese tähtsusega abi jaoks kehtestatud kriteeriumidele vastavaks? Kas määruse nr 1407/2013 artikli 5 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et arvestades komisjoni otsuses SA.43140 esitatud tingimusi ülekompenseerimise ennetamiseks, võib tekitatud kahju eest hüvitise maksmise käesoleval juhul vähese tähtsusega abiks lugemine tekitada lubamatut abi kumuleerimist?
9. Kui käesolevas asjas loetakse, et anti/maksti riigiabi, siis kas nõukogu 13. juuli 2015. aasta määruse (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks2 , artikli 1 punkte b ja c tuleb tõlgendada nii, et sellistel asjaoludel nagu käesolevas asjas uue riigiabiga, mitte olemasoleva riigiabiga?
10. Kui vastus üheksandale küsimusele on jaatav, siis kas selleks, et hinnata, kas kaebaja olukord on kooskõlas määruse 2015/1589 artikli 1 punkti b alapunkti iv tähenduses olemasolevaks abiks loetava abiga, tuleb määruse 2015/1589 artikli 17 lõike 2 tähenduses aegumistähtaja lähtepunktina arvesse võtta ainult seda kuupäeva, millal abi tegelikult välja maksti?
11. Kui asutakse seisukohale, et on antud/makstud riigiabi, siis kas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõiget 3 ning määruse 2015/1589 artikli 2 lõiget 1 ja artiklit 3 tuleb tõlgendada nii, et niisugust riigiabist teatamise menetlust, nagu on kõne all käesolevas kohtuasjas, loetakse kohaseks siis, kui liikmesriigi kohus rahuldab tekitatud kahju hüvitamise nõude tingimusel, et on saadud komisjoni otsus, millega kiidetakse abi heaks ja antakse majandusministeeriumile korraldus edastada komisjonile kahe kuu jooksul alates kohtuotsuse tegemisest vastav kaubandustegevuseks abi andmise avaldus?
12. Kas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tõlgendamiseks on oluline, et kahju hüvitamist nõutakse avaliku sektori asutuselt (avalike teenuste reguleerimise komisjon), kes ei ole varem pidanud neid kulusid kandma, ning asjaolu, et selle organisatsiooni eelarve koosneb riigimaksudest, mida maksavad reguleeritud sektoritesse kuuluvad avaliku teenuse osutajad ja mida tuleb kasutada eranditult reguleeritud tegevuse otstarbel?
13. Kas selline hüvitamiskord, nagu on vaidluse all käesolevas kohtuasjas, on kooskõlas reguleeritud sektoritele kohaldatavate liidu õiguses sätestatud põhimõtetega, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/20/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta (loadirektiiv)3 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiviga 2009/140/EÜ4 muudetud redaktsioonis) artikliga 12 ja põhjendusega 30?
____________
1 ELT 2013, L 352, lk 1.
2 ELT 2015, L 248, lk 9.
3 EÜT 2002, L 108, lk 21; ELT eriväljaanne 13/29, lk 337.
4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/140/EÜ, millega muudetakse direktiive 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta, 2002/19/EÜ elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta ning 2002/20/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta (ELT 2009, L 337, lk 37).