ÜLDKOHTU OTSUS (apellatsioonikoda)

14. november 2013

Kohtuasi T‑455/11 P

Euroopa Politseiamet (Europol)

versus

Andreas Kalmár

Apellatsioonkaebus – Avalik teenistus – Europoli töötajad – Tähtajaline leping – Ülesütlemine – Põhjendamiskohustus – Kaitseõigused – Rahaline hüvitis

Ese:      Apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (teine koda) 26. mai 2011. aasta otsuse peale kohtuasjas F‑83/09: Kalmár vs. Europol selle kohtuotsuse osalise tühistamise nõudes.

Otsus:      Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta Euroopa Politseiameti (Europol) kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Andreas Kalmári kohtukulud käesolevas kohtuastmes.

Kokkuvõte

1.      Apellatsioonkaebus – Väited – Keelu teha otsus ultra petita rikkumine – Hageja esitatud väidete ümberkvalifitseerimine Avaliku Teenistuse Kohtu poolt – Kaitseõiguste rikkumine – Põhjendamatud väited

2.      Ametnikud – Europoli teenistujad – Teenistuja haldusseisundit mõjutav otsus – Tähtajalise lepingu ennetähtaegne ülesütlemine – Administratsiooni kaalutlusõigus – Piirid – Kohtulik kontroll

(Europoli personalieeskirjad, artikli 94 lõike 1 punkt b)

3.      Ametnike hagid – Isikut kahjustav meede – Kaebuse tagasilükkamise sõnaselge otsus – Õiguslik kvalifitseerimine – Asjakohasus

(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

4.      Apellatsioonkaebus – Väited – Faktiliste asjaolude ebaõige hindamine – Vastuvõetamatus – Üldkohtu kontroll faktiliste asjaolude hindamise üle – Välistamine, v.a tõendite moonutamise korral

(ELTL artikkel 257; Euroopa Kohtu põhikiri, I lisa artikli 11 lõige 1)

5.      Apellatsioonkaebus – Väited – Õigusnormi väidetava rikkumise määratlemata jätmine – Vastuvõetamatus

(ELTL artikkel 257; Euroopa Kohtu põhikiri, I lisa artikli 11 lõige 1; Üldkohtu kodukord, artikli 138 lõike 1 esimese lõigu punkt c)

6.      Apellatsioonkaebus – Väited – Ebapiisav põhjendamine – Põhjendamiskohustuse ulatus

(Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 36 ja I lisa artikli 7 lõige 1)

1.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 26–29)

2.      Kuigi administratsioonil on tähtajalise lepingu ennetähtaegse ülesütlemise otsusega seoses ulatuslik kaalutlusõigus, on eriti suure tähtsusega liidu õiguskorraga haldusmenetlustes antud tagatiste järgimise kontroll. Nende tagatiste seas on muu hulgas pädeva administratsiooni kohustus hoolsalt ja erapooletult uurida konkreetse juhtumi kõiki asjakohaseid asjaolusid.

(vt punkt 33)

Viide:

Üldkohus: 8. september 2009, kohtuasi T‑404/06 P: ETF vs. Landgren (EKL 2009, lk II‑2841, punkt 163 ja seal viidatud kohtupraktika).

3.      Kaebuse rahuldamata jätmise vastu suunatud nõuete eesmärk on esitada kohtu menetlusse haldusakt, mille peale kaebus esitati, ning neil puudub autonoomne sisu. Selles osas, milles kaebuse rahuldamata jätmise otsus sisaldas täpsustusi ametniku suhtes lõpuks tehtud etteheidetega seoses, peab ametniku suhtes tehtud etteheidete konkreetne määratlus tulenema esialgsete otsuste ja kaebuse rahuldamata jätmise otsuse koos tõlgendamisest.

Küsimus, kas kaebuse rahuldamata jätmise otsus on isikut kahjustav meede, on asjakohane ainult siis, kui esialgsete otsuste peale esitatud hagi jäeti hilinenult esitamise tõttu läbi vaatamata. Sellisel juhul võib kaebuse rahuldamata jätmise otsuse kvalifitseerimine tuua kaasa hagi esitamise tähtaegade ennistamise.

(vt punktid 41 ja 42)

Viited:

Üldkohus: 12. detsember 2002, liidetud kohtuasjad T‑338/00 ja T‑376/00: Morello vs. komisjon (EKL AT 2002, lk I‑A‑301 ja II‑1457, punktid 34 ja 35); 10. juuni 2004, kohtuasi T‑258/01: Eveillard vs. komisjon (EKL AT 2004, lk I‑A‑167 ja II‑747, punkt 31); 14. oktoober 2004, kohtuasi T‑389/02: Sandini vs. Euroopa Kohus (EKL AT 2004, lk I‑A‑295 ja II‑1339, punkt 49); 6. aprill 2006, kohtuasi T‑309/03: Camós Grau vs. komisjon (EKL 2006, lk II‑1173, punkt 43 ja seal viidatud kohtupraktika).

4.      Ainult esimese astme kohus on pädev ühelt poolt tuvastama fakte, välja arvatud juhul, kui tema järelduste sisuline ebatäpsus on tingitud talle esitatud kohtutoimiku dokumentidest, ja teiselt poolt neid fakte hindama. Seega ei ole esimese astme kohtu poolt faktide hindamine Üldkohtu kontrollile alluv õiguslik küsimus, välja arvatud juhul, kui on moonutatud kohtule esimeses astmes esitatud tõendeid. Selline moonutamine peab toimikumaterjale arvestades olema ilmne, ilma et oleks vaja faktilisi asjaolusid ja tõendeid uuesti hinnata.

Ilma et oleks tegemist faktide moonutamisega, võib Avaliku Teenistuse Kohus järeldada, et institutsioon ei ole teostanud asjakohaste ja märkimisväärsete faktiliste asjaolude täielikku ja üksikasjalikku analüüsi lepingu ülesütlemise otsuse raames, kui institutsioon viitas üksikasjalikult negatiivsele aspektile ametniku käitumisele minevikus, toimimata samamoodi isikutoimikust tulenevate positiivsete aspektidega seoses.

(vt punktid 64 ja 66)

Viide:

Üldkohus: 8. september 2008, kohtuasi T‑222/07 P: Kerstens vs. komisjon (EKL AT 2006, lk I‑B‑1‑37 ja II‑B‑1‑267, punktid 60–62 ja seal viidatud kohtupraktika).

5.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 75)

Viide:

Üldkohus: eespool viidatud kohtuasi ETF vs. Landgren (punkt 140).

6.      Euroopa Kohtu põhikirja artikli 36 ja põhikirja I lisa artikli 7 lõike 1 alusel Avaliku Teenistuse Kohtul lasuv kohustus põhjendada kohtuotsuseid paneb talle kohustuse põhjendada oma otsuseid, et võimaldada huvitatud isikutel mõista põhjuseid, miks Avaliku Teenistuse Kohus ei nõustunud nende argumentidega, ja Üldkohtule anda piisavat teavet kohtuliku kontrolli teostamiseks.

(vt punkt 76)

Viide:

Euroopa Kohus: 16. juuli 2009, kohtuasi C‑440/07 P: komisjon vs. Schneider Electric (EKL 2009, lk I‑6413, punkt 135 ja seal viidatud kohtupraktika).