Language of document : ECLI:EU:T:2022:301

ÜLDKOHTU OTSUS (kümnes koda laiendatud koosseisus)

18. mai 2022(*)

Riigiabi – Saksamaa lennutransporditurg – Laen, mille Saksamaa andis Condor Flugdienstile – Otsus, millega abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks – ELTL artikli 107 lõike 3 punkt c – Suunised raskustes olevate ettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta – Raskused, mis on ettevõtjasisesed ega tulene kontserni omavolilisest kulude paigutusest – Raskused, mis on nii tõsised, et kontsern ei saa neist ise üle – Olulise teenuse katkemise oht

Kohtuasjas T‑577/20,

Ryanair DAC, asukoht Swords (Iirimaa), esindajad: advokaadid E. Vahida, F.‑C. Laprévote, V. Blanc, S. Rating ja I.‑G. Metaxas-Maranghidis,

hageja,

versus

Euroopa Komisjon, esindajad: L. Flynn ja V. Bottka,

kostja,

keda toetas

Condor Flugdienst GmbH, asukoht Neu-Isenburg (Saksamaa), esindajad: advokaadid A. Birnstiel ja S. Blazek,

menetlusse astuja,

ÜLDKOHUS (kümnes koda laiendatud koosseisus),

koosseisus: koja esimees A. Kornezov (ettekandja), kohtunikud E. Buttigieg, K. Kowalik‑Bańczyk, G. Hesse ja D. Petrlík,

kohtusekretär: ametnik I. Pollalis,

arvestades menetluse kirjalikku osa

ja 7. detsembri 2021. aasta kohtuistungil esitatut,

on teinud järgmise

otsuse

1        Hageja Ryanair DAC palub oma ELTL artikli 263 alusel esitatud hagiga tühistada komisjoni 14. oktoobri 2019. aasta otsus C(2019) 7429 (final) riigiabi SA.55394 (2019/N) kohta – Saksamaa – Abi Condori päästmiseks (ELT 2020, C 294, lk 3; edaspidi „vaidlustatud otsus“).

I.      Vaidluse taust

2        Menetlusse astuja Condor Flugdienst GmbH on lennuettevõtja, kes teeb tšarterlende ja kelle asukoht on Neu-Isenburg (Saksamaa). Ta osutab lennutransporditeenuseid peamiselt reisikorraldajatele algusega Frankfurti, Düsseldorfi, Müncheni ja Hamburgi (Saksamaa) lennujaamast, keskenduses puhkusereiside turule. Selle vaidluseni viinud faktiliste asjaolude asetleidmise hetkel kuulus menetlusse astujas 100‑protsendiline osalus Thomas Cook Group plc‑le (edaspidi „kontsern Thomas Cook“).

3        Kontserni Thomas Cook suhtes algatati 23. septembril 2019 likvideerimismenetlus ja ta lõpetas oma tegevuse.

4        Seepärast pidi ka menetlusse astuja paluma 25. septembril 2019, et tema suhtes algatataks maksejõuetusmenetlus.

5        Samal päeval teatas Saksamaa Liitvabariik Euroopa Komisjonile abimeetmest menetlusse astuja päästmiseks 380 miljoni euro suuruse laenu vormis, mille andis Kreditanstalt für Wiederaufbau (riiklik arenduspank) ja millega seoses andsid tagatise 50% ulatuses Hesseni liidumaa (Saksamaa) ja 100% ulatuses Saksamaa Liitvabariik (edaspidi „kõnesolev meede“).

6        Kõnesolev meede on piiratud kuue kuuga ning selle eesmärk on säilitada korrapärane lennutransport ning piirata negatiivseid tagajärgi menetlusse astujale, tema reisijatele ja töötajatele, mida põhjustab emaettevõtja likvideerimine, võimaldades tal oma tegevust jätkata seni, kuni ta saavutab oma võlausaldajatega kokkuleppe ja kuni äriühingu müük teoks tehakse.

7        Komisjon tegi 14. oktoobril 2019 ELTL artikli 108 lõikes 2 ette nähtud ametlikku uurimismenetlust algatamata vaidlustatud otsuse, milles ta leidis, et kõnesolev meede kujutab endast riigiabi ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses ning et see on ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c ja suuniste raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (ELT 2014, C 249, lk 1; edaspidi „suunised“) kohaselt siseturuga kokkusobiv.

II.    Poolte nõuded

8        Hageja palub Üldkohtul:

–        tühistada vaidlustatud otsus ja

–        mõista kohtukulud välja komisjonilt.

9        Komisjon ja menetlusse astuja paluvad Üldkohtul:

–        jätta hagi põhjendamatuse tõttu rahuldamata ja

–        mõista kohtukulud välja hagejalt.

III. Õiguslik käsitlus

10      Hageja põhjendab oma hagi viie väitega, millest esimese kohaselt on rikutud suuniste punkti 22, teise kohaselt suuniste punkti 44 alapunkti b, kolmanda kohaselt suuniste punkti 74, neljanda kohaselt tema menetluslikke õigusi ja viienda kohaselt põhjendamiskohustust.

A.      Vastuvõetavus

11      Hageja väidab, et tal on õigus esitada hagi, sest ta on „asjasse puutuv isik“ ELTL artikli 108 lõike 2 ja „huvitatud pool“ nõukogu 13. juuli 2015. aasta määruse (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad [ELTL] artikli 108 kohaldamiseks (ELT 2015, L 248, lk 9), artikli 1 punkti h tähenduses, mis võimaldab esitada tema menetluslike õiguste kaitseks tühistamishagi vaidlustatud otsuse peale, mis tehti ilma ametlikku uurimismenetlust algatamata.

12      Komisjon ja menetlusse astuja ei vaidle hagi vastuvõetavusele vastu.

13      Selles küsimuses tuleb meenutada, et kui komisjon teeb määruse 2015/1589 artikli 4 lõike 3 alusel otsuse jätta vastuväited esitamata, nagu käsitletaval juhul, siis ta mitte ainult ei tunnista kõnealust meedet siseturuga kokkusobivaks, vaid keeldub vaikimisi ka ELTL artikli 108 lõikes 2 ning eelnimetatud määruse artikli 6 lõikes 1 ette nähtud ametliku uurimismenetluse algatamisest (vt analoogia alusel 27. oktoobri 2011. aasta kohtuotsus Austria vs. Scheucher-Fleisch jt, C‑47/10 P, EU:C:2011:698, punkt 42 ja seal viidatud kohtupraktika). Kui komisjon tuvastab pärast esialgset uurimist, et teatatud meetme siseturuga kokkusobivuse osas on kahtlusi, peab ta määruse 2015/1589 artikli 4 lõike 4 alusel võtma vastu ELTL artikli 108 lõikes 2 ja nimetatud määruse artikli 6 lõikes 1 ette nähtud ametliku uurimismenetluse algatamise otsuse. Viimati nimetatud sätte kohaselt kutsutakse sellises otsuses asjasse puutuvat liikmesriiki ja teisi huvitatud pooli üles esitama märkusi ettenähtud aja jooksul, mis tavaliselt ei ületa ühte kuud (vt analoogia alusel 24. mai 2011. aasta kohtuotsus komisjon vs. Kronoply ja Kronotex, C‑83/09 P, EU:C:2011:341, punkt 46).

14      Kui ametlikku uurimismenetlust ei algatata – nagu käsitletaval juhul –, ei ole asjasse puutuvatel isikutel, kes oleksid saanud selles teises etapis seisukohti esitada, niisugust võimalust. Selle probleemi lahendamiseks on nende puhul tunnustatud õigust vaidlustada Euroopa Liidu kohtutes komisjoni otsus jätta ametlik uurimismenetlus algatamata. Hagi, milles palutakse tühistada ELTL artikli 108 lõike 3 alusel tehtud otsus ja mille on esitanud asjasse puutuv isik ELTL artikli 108 lõike 2 tähenduses, on seega vastuvõetav, kui selle hagi esitaja soovib seeläbi kaitsta oma nimetatud sättest tulenevaid menetluslikke õigusi (vt 18. novembri 2010. aasta kohtuotsus NDSHT vs. komisjon, C‑322/09 P, EU:C:2010:701, punkt 56 ja seal viidatud kohtupraktika).

15      Pealegi, arvestades määruse 2015/1589 artikli 1 punkti h, on abisaajaga konkureeriv ettevõtja vaieldamatult „asjasse puutuvate isikute“ hulgas ELTL artikli 108 lõike 2 tähenduses (vt 3. septembri 2020. aasta kohtuotsus Vereniging tot Behoud van Natuurmonumenten in Nederland jt vs. komisjon, C‑817/18 P, EU:C:2020:637, punkt 50 ja seal viidatud kohtupraktika).

16      Käsitletaval juhul ei ole kahtlust, et hageja ja menetlusse astuja vahel valitseb konkurentsisuhe, ehkki see on piiratud. Hageja väitis nimelt – ilma et talle oleks vastu vaieldud –, et tema pakub Saksamaal lennutransporditeenust juba üle 20 aasta, et ta vedas 2019. aastal üle 19 miljoni reisija Saksamaalt välja või Saksamaale ning et talle kuulub umbes 9% Saksamaa reisijate lennuveo turust – mis teeb temast suuruselt teise lennuettevõtja Saksamaal. Hageja osutas ka oma 2020. aasta suveks kavandatud lendude kavale, mis koostati enne COVID‑19 pandeemia puhkemist ning hõlmas 265 liini, mille lähtekohaks oli 14 Saksamaa lennujaama. Lisaks tuvastas komisjon vaidlustatud otsuse punktis 7, et mõnesse sihtkohta, kuhu lendas menetlusse astuja, lendas ka hageja ning et need lennuettevõtjad on konkurendid osas, mis puudutab kohtade müüki otse lõppklientidele. Seega, kuigi nende kohtade müük moodustab ainult väikese osa menetlusse astuja müügist, ei ole kahtlust, et tema ja hageja vahel valitseb selle müügi osas konkurentsisuhe.

17      Hageja on seega asjasse puutuv isik, kellel on huvi tagada nende menetluslike õiguste kaitse, mis tal ELTL artikli 108 lõike 2 alusel on.

18      Tuleb niisiis nõustuda, et hagi on vastuvõetav osas, milles hageja tugineb oma menetluslike õiguste rikkumisele.

19      Seega on neljas väide, millega püütakse sõnaselgelt saavutada hageja menetluslike õiguste austamine, vastuvõetav.

20      Lisaks on hagejal selle tõendamisel, et on rikutud tema menetluslikke õigusi kahtluste tõttu, mida vaidlusalune meede oleks pidanud tekitama küsimuses, kas see on siseturuga kokkusobiv, õigus tugineda argumentidele, millega püütakse tõendada, et seisukoht, et see meede on siseturuga kokkusobiv – millele komisjon jõudis –, on ekslik, mis pealegi kaldub tõendama, et komisjonil oleksid pidanud tekkima kahtlused, kui ta hindas, kas see meede on siseturuga kokkusobiv. Seega on Üldkohus pädev analüüsima sisulisi argumente, mille hageja on esitanud oma esimese, teise ja kolmanda väite raames ning millele ta viitab neljanda väite raames, kontrollimaks, kas need kinnitavad hageja sõnaselget väidet, et esinesid kahtlused, mis õigustasid ELTL artikli 108 lõikes 2 ette nähtud menetluse algatamist (vt selle kohta 13. juuni 2013. aasta kohtuotsus Ryanair vs. komisjon, C‑287/12 P, ei avaldata, EU:C:2013:395, punktid 57–60, ning 6. mai 2019. aasta kohtuotsus Scor vs. komisjon, T‑135/17, ei avaldata, EU:T:2019:287, punkt 77).

21      Viienda väite kohta, et on rikutud põhjendamiskohustust, tuleb rõhutada, et põhjendamiskohustuse rikkumine kujutab endast olulise menetlusnormi rikkumist ja see on avalikul huvil põhinev väide, mida liidu kohus peab omal algatusel käsitlema, ning see ei ole seotud vaidlustatud otsuse sisulise õiguspärasusega (vt selle kohta 2. aprilli 1998. aasta kohtuotsus komisjon vs. Sytraval ja Brink’s France, C‑367/95 P, EU:C:1998:154, punkt 67).

B.      Sisulised küsimused

22      Kõigepealt tuleb analüüsida neljandat väidet.

1.      Neljas väide, et on rikutud hageja menetluslikke õigusi

23      Neljanda väite raames kinnitab hageja, et kolm vaidlustatud otsuse sisu puudutavat kaudset tõendit, mis vastavad tema kolmele esimesele väitele, kinnitavad tema arvates kahtlusi, mis komisjonil oleksid pidanud kõnesoleva meetme esialgse uurimise käigus tekkima.

24      Kohe alguses tuleb meenutada põhimõtteid, mis reguleerivad selle kontrolli ELTL artikli 263 kohaselt, kas otsus mitte esitada vastuväiteid on õiguspärane, ning alles siis analüüsida neid kaudseid tõendeid, millele hageja osutab.

a)      Kohaldatavad põhimõtted

25      Väljakujunenud kohtupraktikast nähtub, et kui komisjon ei suuda ELTL artikli 108 lõikes 3 ette nähtud menetluses läbiviidava esmase uurimise tulemusel jõuda veendumusele, et riigiabi meede kas ei kujuta endast „abi“ ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses või – kui tegemist on abiga – on EL toimimise lepinguga kooskõlas, või kui kõnealune menetlus ei võimaldanud tal ületada tõsiseid raskusi, mis tekkisid asjaomase meetme kokkusobivuse hindamisel, on see institutsioon kohustatud algatama ELTL artikli 108 lõikes 2 ette nähtud menetluse, ilma et tal oleks selles osas mingit kaalutlusõigust (vt selle kohta 10. mai 2005. aasta kohtuotsus Itaalia vs. komisjon, C‑400/99, EU:C:2005:275, punkt 47). Pealegi on seda kohustust otseselt kinnitatud määruse 2015/1589 artikli 4 lõikes 4 koostoimes artikli 15 lõikega 1 (vt analoogia alusel 22. detsembri 2008. aasta kohtuotsus British Aggregates vs. komisjon, C‑487/06 P, EU:C:2008:757, punkt 113).

26      Määruse 2015/1589 artiklis 4 on selles küsimuses märgitud, et kui meede, millest asjaomane liikmesriik teatas, kujutab endast tõesti abi, võimaldab seda, kas algatada pärast oma esialgset uurimist ametlik uurimismenetlus või mitte, komisjonil otsustada just see, kas on ilmnenud „kahtlused“ meetme siseturuga kokkusobivuse kohta või mitte.

27      Määruse 2015/1589 artikli 4 lõigetes 3 ja 4 kasutatud mõiste „kahtlused“ on objektiivne mõiste. Selliste kahtluste olemasolu tuleb otsida nii vaidlustatud akti vastuvõtmise tingimustest kui ka selle sisust, tehes seda objektiivselt, võrreldes otsuse põhjendusi nende tõenditega, mis komisjonil olid siis, kui ta võttis seisukoha vaidlusaluse abi siseturuga kokkusobivuse kohta. Sellest tuleneb, et Üldkohtu teostatav õiguspärasuse kontroll tõsiste raskuste olemasolu küsimuses läheb oma laadilt kaugemale ilmse hindamisvea kontrollist (vt selle kohta 2. aprilli 2009. aasta kohtuotsus Bouygues ja Bouygues Télécom vs. komisjon, C‑431/07 P, EU:C:2009:223, punkt 63, ning 10. juuli 2012. aasta kohtuotsus Smurfit Kappa Group vs. komisjon, T‑304/08, EU:T:2012:351, punkt 80 ja seal viidatud kohtupraktika). Teave, mis „võis olla [komisjoni] käsutuses“, on teave, mis on antava hinnangu seisukohast asjakohane ja mille ta oleks võinud esialgse uurimismenetluse etapis küsides saada (vt selle kohta 20. septembri 2017. aasta kohtuotsus komisjon vs. Frucona Košice, C‑300/16 P, EU:C:2017:706, punkt 71). Kuigi võib olla vajalik, et komisjon läheks vajaduse korral kaugemale üksnes talle teatavaks tehtud faktiliste ja õiguslike asjaolude uurimisest, ei pea komisjon omal algatusel ja selle kohta kaudsete tõendite puudumise korral uurima kogu teavet, mis võiks olla seotud talle esitatud asjaga, isegi kui see teave on üldkasutatav (vt selle kohta 29. aprilli 2021. aasta kohtuotsus Achemos Grupė ja Achema vs. komisjon, C‑847/19 P, EU:C:2021:343, punktid 49 ja 50, ning 2. septembri 2021. aasta kohtuotsus komisjon vs. Tempus Energy ja Tempus Energy Technology, C‑57/19 P, EU:C:2021:663, punkt 45).

28      Hagejal tuleb tõendada tõsiste raskuste esinemist, mida ta võib teha paljude kokkulangevate kaudsete tõendite esitamisega (vt selle kohta 19. septembri 2018. aasta kohtuotsus HH Ferries jt vs. komisjon, T‑68/15, EU:T:2018:563, punkt 63 ja seal viidatud kohtupraktika).

29      Sellest kohtupraktikast lähtudes tulebki analüüsida hageja argumente, millega püütakse tõendada, et esinesid kahtlused, mille tõttu oleks komisjon pidanud algatama ametliku uurimismenetluse.

b)      Suuniste punkti 22 rikkumisega seotud kaudne tõend

30      Hageja väidab sisuliselt, et komisjon on eiranud suuniste punkti 22, mis näitab, et esinesid kahtlused, kas kõnesolev meede on siseturuga kokkusobiv.

31      Suuniste punktis 22 on nähtud ette:

„Suuremasse kontserni kuuluv või selle poolt ülevõetav ettevõtja ei ole tavaliselt käesolevate suuniste tähenduses abikõlblik, välja arvatud juhul, kui suudetakse näidata, et raskused on ettevõtjasisesed ega tulene kontserni omavolilisest kulude paigutusest ning on nii tõsised, et kontsern ei saa neist ise üle. […]“

32      Hageja sõnul on suuniste punktis 22 ette nähtud kolm eraldi kumulatiivset tingimust, mis peavad olema täidetud, et kontserni kuuluvale ettevõtjale võiks anda päästmisabi, st esiteks on tema raskused ettevõtjasisesed, teiseks ei tulene need kontserni omavolilisest kulude paigutusest ning kolmandaks on need nii tõsised, et kontsern ei saa neist ise üle. Hageja leiab, et komisjon on seda punkti tõlgendanud õiguslikult vääralt osas, milles ta leidis, et kaks esimest nimetatud tingimust kujutavad endast ainult ühte tingimust, mida tuleb mõista nii, et abisaaja raskused on ettevõtjasisesed siis, kui need ei tulene kontserni omavolilisest kulude paigutusest.

33      Lisaks ei ole ükski suuniste punktis 22 nimetatud tingimustest hageja sõnul käsitletaval juhul täidetud.

34      Komisjon ja menetlusse astuja vaidlevad hageja argumentidele vastu.

35      Kõigepealt tuleb märkida, et ei ole vaieldud vastu sellele, et menetlusse astuja – kes saab kõnesolevast meetmest kasu – kuulus vaidlustatud otsuse tegemise kuupäeval kontserni suuniste punkti 22 tähenduses. Seega tuleb analüüsida, kas komisjonil pidid tekkima kahtlused, kas punktis 22 nimetatud teised tingimused on täidetud.

1)      Küsimus, kas menetlusse astuja raskused on ettevõtjasisesed ega tulene kontserni omavolilisest kulude paigutusest

36      Nagu ilmneb punktidest 32–34 eespool, on menetlusosalised eri arvamustel nii suuniste punkti 22 tõlgendamise kui ka selle käsitletaval juhul kohaldamise küsimuses.

37      Seega tuleb analüüsida teineteise järel neid kahte küsimust.

i)      Suuniste punkti 22 tõlgendamine

38      Hageja sõnul sisaldab suuniste punkt 22 konkreetselt kahte eraldi ja teineteisest sõltumatut tingimust, st esiteks peavad abi saaja raskused olema ettevõtjasisesed ning teiseks ei tohi need raskused tuleneda kontserni omavolilisest kulude paigutusest. Seevastu komisjoni ja menetlusse astuja sõnul on tegemist ainult ühe ja sama tingimusega, mida tuleb mõista nii, et abisaaja raskusi tuleb pidada ettevõtjasiseseks, kui need ei tulene kontserni omavolilisest kulude paigutusest.

39      Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei tule liidu õiguse sätte tõlgendamisel arvestada mitte ainult selle sõnastust, vaid ka konteksti ning selle õigusaktiga taotletavaid eesmärke, mille osa säte on (vt 7. juuni 2005. aasta kohtuotsus VEMW jt, C‑17/03, EU:C:2005:362, punkt 41 ja seal viidatud kohtupraktika).

40      Esiteks tuleb suuniste punkti 22 kohta meenutada, et liidu õigusaktid koostatakse paljudes keeltes ning need erinevad keeleversioonid on ka autentsed, mistõttu eeldab liidu õigusnormi tõlgendamine eri keeleversioonide võrdlemist omavahel (6. oktoobri 1982. aasta kohtuotsus Cilfit jt, 283/81, EU:C:1982:335, punkt 18, ning 6. oktoobri 2005. aasta kohtuotsus Sumitomo Chemical ja Sumika Fine Chemicals vs. komisjon, T‑22/02 ja T‑23/02, EU:T:2005:349, punkt 42).

41      Selles küsimuses tuleb kõigepealt märkida, et paljudes keeleversioonides on kõrvallause „välja arvatud juhul, kui suudetakse näidata, et raskused on ettevõtjasisesed ega tulene kontserni omavolilisest kulude paigutusest ning on nii tõsised, et kontsern ei saa neist ise üle“, jagatud kaheks osaks, mis on komaga eraldatud järgmiselt: „välja arvatud juhul, kui suudetakse näidata, et [esimene tingimus], ning [et] [teine tingimus]“. Alistava sidesõna „et“ kordamine näitab, et tegemist on seega kahe tingimusega, millest esimene paikneb pärast esimest sidesõna „et“ ja mille kohaselt peavad abisaaja raskused olema ettevõtjasisesed ega tohi tuleneda kontserni omavolilisest kulude paigutusest, ning teine asetseb teise sidesõna „et“ järel ja selle kohaselt peavad raskused olema nii tõsised, et kontsern ei saa neist ise üle. See esimene tingimus tundub seega olevat üks ja sama tingimus. Niisugust lause ülesehitust võib täheldada konkreetselt tšehhi‑, inglis‑, prantsus‑, horvaadi‑, itaalia‑, malta‑, hollandi‑, poola‑, portugali‑, rumeenia‑, slovaki‑ ja sloveenikeelses versioonis.

42      Lõpuks tuleb juhtida tähelepanu, et saksakeelses versioonis on sõnaselgelt märgitud, et „ettevõtjasiseseks“ loetakse raskusi, mis ei tulene kontserni omavolilisest kulude paigutusest („wenn es sich bei den Schwierigkeiten des betreffenden Unternehmens nachweislich um Schwierigkeiten des Unternehmens selbst handelt, die nicht auf eine willkürliche Kostenverteilung innerhalb der Gruppe zurückzuführen sind“). Kreeka‑ ja bulgaariakeelses versioonis on öeldud sama.

43      Need näited kinnitavad, et suuniste punkti 22 mitme keeleversiooni kohaselt tuleb abisaaja raskusi pidada ettevõtjasiseseks, kui need ei tulene kontserni omavolilisest kulude paigutusest.

44      Kuna teised keeleversioonid on ebaselgemad, tuleb lõpuks meenutada, et liidu õigusakti keeleversioonide lahknevuste korral tuleb asjaomast sätet tõlgendada, lähtudes selle regulatsiooni kontekstist ja eesmärkidest, mille osa see säte on (vt selle kohta 24. oktoobri 1996. aasta kohtuotsus Kraaijeveld jt, C‑72/95, EU:C:1996:404, punkt 28; 24. veebruari 2000. aasta kohtuotsus komisjon vs. Prantsusmaa, C‑434/97, EU:C:2000:98, punkt 22, ning 7. detsembri 2000. aasta kohtuotsus Itaalia vs. komisjon, C‑482/98, EU:C:2000:672, punkt 49).

45      Teiseks tuleb selle regulatsiooni konteksti ja eesmärkide kohta, mille osaks suuniste punkt 22 on, meenutada, et nimetatud punktis kehtestatud reegli eesmärk on seega takistada seda, et ettevõtjate kontsern jätab riigi kanda kulu, mis on seotud ühe kontserni kuuluva ettevõtja päästmise või ümberkorraldamise kavaga, kui nimetatud ettevõtja on raskustes ja raskused tulenevad kontsernist enesest omavolilise kulude paigutuse tõttu kontsernis (vt selle kohta 13. mai 2015. aasta kohtuotsus Niki Luftfahrt vs. komisjon, T‑511/09, EU:T:2015:284, punkt 159).

46      Punkti 22 eesmärk on seega vältida seda, et ettevõtjate kontsern vabastab ennast oma kuludest, võlgadest või kohustustest kontserni kuuluva üksuse arvelt, muutes viimase nii päästmisabi kõlbulikuks, ehkki muidu ta seda ei oleks. Teiste sõnadega on punkti 22 eesmärk takistada riigiabi valdkonda reguleerivatest õigusnormidest möödahiilimist kontserni sees kunstlikult loodud mehhanismide abil. Selle punkti eesmärk ei ole seevastu jätta kontserni kuuluv ettevõtja päästmisabi kohaldamisalast välja ainuüksi sel põhjusel, et nende raskusteni viisid raskused, mis esinesid ülejäänud kontsernil või mõnel teisel kontserni kuuluval äriühingul, kui neid raskusi ei tekitatud kunstlikult või ei paigutatud kontsernis omavoliliselt.

47      Hageja argumendid viivad aga selleni, et jäetakse tähelepanuta üksteise rahaline toetamine ettevõtjate kontsernides, veendes kontserni edukamat ettevõtjat mitte tulema appi teisele samasse kontserni kuuluvale ettevõtjale, kellel on rahalised raskused, vastasel korral ei või ta ise saada päästmisabi juhul, kui need raskused tabavad teda, ja seda just tema antud vastastikuse abi tõttu.

48      Eelneva põhjal tuleb järeldada, et lauseosa „välja arvatud juhul, kui suudetakse näidata, et raskused on ettevõtjasisesed ega tulene kontserni omavolilisest kulude paigutusest“ suuniste punktis 22 sisaldab ühte ja sama tingimust, mida tuleb tõlgendada nii, et kontserni kuuluva ettevõtja raskusi tuleb pidada ettevõtjasiseseks, kui need ei tulene kontserni omavolilisest kulude paigutusest.

ii)    Kohaldamine käsitletaval juhul

49      Hageja väidab esiteks – viidates vaidlustatud otsuse punktidele 19 ja 57 –, et menetlusse astuja raskused ei ole ettevõtjasisesed, vaid ettevõtjavälised, sest on täielikult tingitud põhjustest, mille allikas on kontserni Thomas Cook sisemine korraldus. Hoolimata selle kontserni raskustest oli menetlusse astuja enne intressi ja maksude tasumist ajavahemikul 2017–2019 kasumis. Menetlusse astuja on seega kasumlik ja konkurentsivõimeline lennuettevõtja, kelle tema emaettevõtja hävitas. Teiseks väidab hageja, et menetlusse astuja raskused on tingitud kontserni omavolilisest kulude paigutusest. Vaidlustatud otsuse punktide 15 ja 57 kohaselt suunati märkimisväärne osa likviidseid vahendeid, mille menetlusse astuja viimastel aastatel sai, tema emaettevõtjasse kontserni likviidsuse koondamise teel (cash-pool) – süsteem, mida hageja nimetab kunstlikuks ja sunniviisiliseks.

50      Vaidlustatud otsuse punktidest 15–17, 80 ja 109 ilmneb, et menetlusse astuja raskused on peamiselt tingitud kontserni Thomas Cook likvideerimisest, mis tõi muu hulgas kaasa selle, et kustutati märkimisväärsetes summades võlanõuded, mis menetlusse astujal kontserni suhtes olid viimase likviidsuse koondamise raames, kontsernisisese rahastamise lõpetamise ja tema peamise kliendi, st kontserni Thomas Cook reisikorraldajate kaotuse.

51      Esiteks tuleb selles küsimuses täpsustada – nagu märkisid komisjon ja menetlusse astuja kohtuistungil ilma, et hageja oleks neile vastu vaielnud –, et likviidsuse koondamine kontserni raames on tavapärane äriühingute kontsernides levinud praktika. See koondamine toimib nagu kontsernisisene pank selles mõttes, et kontserni kuuluvad eri äriühingud saavad sellest rahastust kontsernisiseseid laene, kui neid on vaja likviidseid vahendeid, ning panevad vahendeid ühisrahastusse, kui neil on likviidseid vahendeid üle, ning seda nii, et neil tekib nõue nendele vahenditele koos intressidega. Niisuguse süsteemiga, mida haldab üks selleks otstarbeks loodud kontserni üksus, püütakse hõlbustada kontserni rahastamist, võimaldades kontserni äriühingutel säästa rahastamiskuludelt. Reeglina võib iga kontserni kuuluv äriühing seega teataval hetkel likviidsuse koondamise süsteemi ära kasutada, saades otsese juurdepääsu kontserni likviidsetele vahenditele, kusjuures temalt oodatakse, et ta panustaks nendesse vahenditesse juhul, kui tal on likviidseid vahendeid üle.

52      Mis puudutab teiseks konkreetselt kontserni Thomas Cook likviidsuse koondamise süsteemi, siis tuleb märkida – nagu märgib menetlusse astuja, ilma et hageja talle selles küsimuses vastu vaidleks –, et see süsteem loodi mitu aastat tagasi ning et see oli niisiis kasutusel ammu enne seda, kui kontsernis tekkisid raskused, mistõttu ei ole selle loomine ja need raskused omavahel seotud. Näiteks sai menetlusse astuja sellest süsteemist kasu 2016. aastal, kui tal nappis likviidseid vahendeid seetõttu, et vähenes nõudlus Türki tehtavate lendude järele.

53      Kolmandaks ilmneb vaidlustatud otsuse punktist 12 – milles on loetletud kontserni Thomas Cook raskuste põhjused –, et see likviidsuse koondamise süsteem neid raskusi ei põhjustanud. Need olid tingitud eelkõige väga suurtest võlgadest seoses soetuste ja ärikahjumitega, vähesest tegevusest Briti turul, mida süvendasid kõnelused Brexiti üle, kontserni ümberkorraldamise negatiivsest meediakajastusest ning struktuurilistest puudujääkidest kontserni korraldamisel.

54      Kuigi hageja kinnitab, et kontserni Thomas Cook likviidsuse koondamine oli „kunstlik, huve kahjustav või sunniviisiline“, tuleb tõdeda, et ta ei ole esitanud ühtegi konkreetset asjaolu, mis seda argumenti kinnitaks.

55      Neljandaks heidab hageja komisjonile ette, et viimane ei analüüsinud, kas likviidsuse koondamise kokkulepe menetlusse astuja ja kontserni Thomas Cook vahel sõlmiti õiglastel tingimustel ning kas riskid olid kontserni kuuluvate eri äriühingute vahel jaotatud võrdselt.

56      Vaidlustatud otsuse punktide 117–120 põhjal – milles on antud kokkuvõtlik ülevaade hageja argumentidest kaebuse raames, mille ta komisjonile kõnesoleva meetme kohta esitas – tuleb siiski tõdeda, et ta ei kurtnud selles kaebuses kontserni likviidsuse koondamise ebaõiglase kohaldamise üle. Eespool punktis 27 meenutatud kohtupraktikast tuleneb aga, et komisjoni ülesanne ei ole otsida omal algatusel ja selle kohta kaudsete tõendite puudumise korral kogu teavet, millel võib olla seos tema menetletava juhtumiga, isegi kui niisugune teave on üldkasutatav. Seega sellistel asjaoludel nagu käsitletavad, mida on kokkuvõtlikult kirjeldatud eespool punktides 52–55, ning kui puudub igasugune konkreetne kaudne tõend vastupidisest, tuleb asuda seisukohale, et komisjonil ei olnud kohustust uurida omal algatusel veel, kas likviidsuse koondamise süsteem oli „õiglane“.

57      Viiendaks esitab hageja argumendi, et vaidlustatud otsuse punkti 57 järgi „kulutati“ menetlusse astuja likviidsed vahendid „kunstlikult ära“, sest menetlusse astujat sunniti kandma märkimisväärsed rahasummad üle puudujäägiga emaettevõtjale. Tuleb siiski märkida, et vaidlustatud otsuse punkti 57 selles lõigus on ainult kokkuvõtlikult esitatud Saksamaa seisukohad komisjonile esitatud kaebuse kohta ning see ei sisalda niisiis komisjoni õiguslikku hinnangut. See hinnang on esitatud eelkõige vaidlustatud otsuse punktis 80. Sellest punktist, tõlgendatuna koostoimes vaidlustatud otsuse punktidega 15–17, ilmneb aga, et komisjoni arvates oli menetlusse astuja põhimõtteliselt terve ja elujõuline äriühing ning et tema rahalised raskused olid põhjustatud tema emaettevõtja rahalistest raskustest, mitte sellest, et kontsern oli loonud kunstliku skeemi, mille eesmärk oli menetlusse astujat nõrgendada.

58      Seega tuleb tõdeda, et hageja ei ole tõendanud, et esinesid kahtlused, kas kõnesolev meede on kooskõlas suuniste punktis 22 kehtestatud tingimusega, et menetlusse astuja raskused pidid olema ettevõtjasisesed ega tohtinud tuleneda kontserni omavolilisest kulude paigutusest.

2)      Küsimus, kas menetlusse astuja raskused olid nii tõsised, et kontsern ei oleks saanud neist ise üle

59      Hageja väidab sisuliselt, et komisjon jättis vaidlustatud otsuses analüüsimata küsimuse, kas kontsern Thomas Cook ei suutnud menetlusse astuja raskustest ise üle saada, nagu on nõutud suuniste punktis 22. Hageja sõnul ei tähenda kontserni Thomas Cook likvideerimine tingimata, et kontsern ei suutnud oma tütarettevõtja raskustest üle saada, sest ta oleks saanud võtta mitu meedet, näiteks menetlusse astuja müük või likviidsuse koondamise süsteemi lõpetamine.

60      Esiteks tuleb märkida, et vaidlustatud otsuse punktidest 10–13 ilmneb, et menetlusse astuja ainus aktsionär kontsern Thomas Cook oli vaidlustatud otsuse tegemise ajal väga halvas rahalises olukorras. See kontsern lõpetas tegevuse 23. septembril 2019 otsekohe ja seejärel algatati likvideerimismenetlus võlgnevusega ligikaudu 1,7 miljardit naelsterlingit (GBP) (ligikaudu 1,91 miljardit eurot).

61      Tuleb seega tõdeda nagu ka komisjon, et kontsern Thomas Cook ei olnud suuteline oma tütarettevõtja raskustest üle saama, sest ta oli ise likvideerimisel ja oli kogu oma tegevuse lõpetanud.

62      Teiseks tuleneb vaidlustatud otsuse punktist 26, et komisjon võttis arvesse menetlusse astuja võimalikku müüki, mida arutati mitme asjast huvitatud investoriga alates 2019. aasta veebruarist ja mis võis toimuda kolme kuni kuue järgneva kuu jooksul. Hageja ei saa seega sugugi komisjonile ette heita, et viimane ei analüüsinud, kas kontsern Thomas Cook oli suuteline menetlusse astuja raskustest üle saama, eelkõige viimase võõrandamisega. Kuna vaidlustatud otsuse tegemise kuupäeval ei olnud need kõnelused siiski veel vilja kandnud, ei saanud komisjon rajada oma hinnangut tulevasele lahendusele, mis oli ebakindel. Kuna igasugune päästmisabi on kiireloomuline, ei näita ka miski, et komisjon pidi ootama kõneluste tulemust enne, kui annab abiks loa, võttes arvesse igasuguste pooleliolevate äriläbirääkimiste ebakindlat olemust.

63      Kolmandaks, hageja väite kohta, et kontsern Thomas Cook või likvideerija oleks saanud võtta mitu teistsugust meedet, näiteks likviidsuse koondamise süsteemi lõpetamine, et saada menetlusse astuja raskustest üle, piisab, kui märkida – nagu märkis menetlusse astuja kohtuistungil ilma, et hageja oleks talle selles küsimuses vastu vaielnud –, et kui menetlusse astujale said tema emaettevõtja rahalised raskused teatavaks, ei teinud ta alates 5. veebruarist 2019 enam makseid sellesse süsteemi omal algatusel.

64      Eelnevast tuleneb, et hageja ei ole tõendanud, et kui komisjon analüüsis suuniste punktis 22 kehtestatud tingimusi, et kontserni kuuluva ettevõtja raskused peavad olema ettevõtjasisesed ja peavad olema nii tõsised, et kontsern ei saa neist ise üle, ilmnesid kahtlused.

65      Tuleb seega järeldada, et hageja ei ole suutnud tõendada, et suuniste punktis 22 ette nähtud nõuete analüüsimisel ilmnesid kahtlused, mille tõttu oleks komisjon pidanud algatama ametliku uurimismenetluse.

c)      Suunise punkti 44 alapunkti b rikkumisega seotud kaudne tõend

66      Hageja väidab sisuliselt, et komisjon oleks pidanud kahtlema, kas kõnesolev meede vastab suuniste punkti 44 alapunktis b kehtestatud nõuetele. Tema sõnul ei tõendanud komisjon et esiteks osutab menetlusse astuja olulist teenust selle alapunkti tähenduses, ning et teiseks ei saa selle teenuse osutamist kergesti tagada konkurent.

67      Komisjon ja menetlusse astuja vaidlevad sellele argumendile vastu.

68      Kõigepealt peab Üldkohus selles küsimuses vajalikuks märkida – võttes arvesse 22. septembri 2020. aasta kohtuotsust Austria vs. komisjon (C‑594/18 P, EU:C:2020:742) –, et suuniste punktist 43 ilmneb, et riigi abimeetme siseturuga kokkusobivaks tunnistamiseks suuniste alusel peab sellel meetmel olema ühishuvieesmärk. Selle punkti kohaselt avaldub nimetatud nõue tingimuses, et niisuguse meetme eesmärgiks peab olema „hoida ära sotsiaalprobleeme või lahendada turutõrkeid“. Seda kinnitab nende suuniste punkt 44, mille järgi peab liikmesriik tõendama, et abisaaja tegevuse lõpetamine tooks tõenäoliselt kaasa suuri sotsiaalprobleeme või tõsiseid turutõrkeid. Selle nõude sisu on niisiis seotud ELTL artikli 107 lõike 3 punktis c ette nähtud tingimusega, et abimeetme eesmärk peab olema teatavate tegevuste või teatavate majanduspiirkondade arengu soodustamine, nagu menetlusosalised muide kohtuistungil väitsid.

69      Sellest järeldub, et suuniste punktides 43 ja 44 kehtestatud nõuete olemus ise ei ole ELTL artikli 107 lõike 3 punktiga c vastuolus – mida ükski pool muide ei väidagi – ning et niisuguse nõude kehtestamisega ei vähendanud suunised põhjendamatult selle sätte ulatust seoses riigiabimeetme siseturuga kokkusobivuse analüüsiga 22. septembri 2020. aasta kohtuotsuse Austria vs. komisjon (C‑594/18 P, EU:C:2020:742) tähenduses. Lisaks ilmneb selle kohtuotsuse punktidest 66 ja 67, et asjaolu, et kavandatav abi võimaldab kõrvaldada turutõrke, võib kujutada endast asjakohast asjaolu selle hindamisel, kas see abi on siseturuga kokkusobiv ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c alusel.

70      Suuniste punkti 44 alapunktis b on nähtud ette, et liikmesriik peab tõendama, et abisaaja tegevuse lõpetamine tooks tõenäoliselt kaasa suuri sotsiaalprobleeme või tõsiseid turutõrkeid, sest „tekib raskesti asendatava olulise teenuse osutamise katkemise oht, kus ühelgi konkurendil ei oleks kerge lihtsalt raskustes oleva ettevõtja asemele asuda (nt riikliku taristuettevõtja puhul)“.

71      Käsitletaval juhul tuleb analüüsida, kas komisjon võis teha ilma kahtlusteta järelduse, et kõnesolev teenus on „oluline“ ning et seda on raske asendada suuniste punkti 44 alapunkti b tähenduses.

72      Vaidlustatud otsuse punktides 81–97 jõudis komisjon niisugusele järeldusele sisuliselt kahe asjaolu põhjal, milleks esiteks oli raskus korraldada menetlusse astuja välismaale kinni jäänud reisijate kodumaale toimetamine teiste lennuettevõtjate poolt ning teiseks asjaolu, et nendel ettevõtjatel oli võimatu võtta lühikese aja jooksul üle selle teenuse osutamine, mida menetlusse astuja osutas reisikorraldajatele ja sõltumatutele reisibüroodele Saksamaal.

73      Kõigepealt tuleb analüüsida esimest asjaolu, mida komisjon arvesse võttis, st ohtu, et katkevad reisijateveoteenused, mida menetlusse astuja osutas – mis toonuks kaasa selle, et välismaale kinni jäänud reisijad tuleb kodumaale tagasi tuua.

74      Esiteks tuleb märkida, et suunistes ei ole mõiste „oluline teenus“ määratlust.

75      Suuniste punkt 44 sisaldab siiski mitteammendavat loetelu olukordadest, mil komisjon asub seisukohale, et abisaaja tegevuse lõpetamine võib tuua kaasa suuri sotsiaalprobleeme või tõsiseid turutõrkeid. Mõni nendest näidetest puudutab „suurte sotsiaalprobleemide“ ohtu, eelkõige alapunkt a, milles on võetud arvesse töötuse määra, või alapunkt g, milles on nimetatud „sarnaseid olukordi (tõsiseid raskusi), mida [tuleb] nõuetekohaselt [tõendada]“. Teised näited puudutavad pigem tõsise turutõrke ohtu. Nii on see käesolevas kohtuasjas käsitletaval juhtumil, mida on nimetatud alapunktis b, samuti alapunktiga c, milles on mainitud „olulise süsteemse rolliga ettevõtja“ lahkumist turult „konkreetses piirkonnas või sektoris“, ning alapunktiga d, mis käsitleb üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise järjepidevuse katkemise ohtu. Võib järeldada, et selleks, et teenust võiks lugeda „oluliseks“, ei ole nõutav, et seda teenust osutav ettevõtja etendaks olulist süsteemset rolli asjaomase liikmesriigi teatava piirkonna majanduses või et ta osutaks üldist majandushuvi pakkuvat teenust, sest neid kahte viimast olukorda hõlmavad vastavalt suuniste punkti 44 alapunktid c ja d.

76      Lisaks, vastupidi hageja väitele ei tähenda lihtsalt see, et punkti 44 alapunktis b on nimetatud „näiteks“ „riiklikku taristuettevõtjat“, üldsegi seda, et selle punkti kohaldamisala on piiratud teenustega, millel on üleriigiline tähtsus.

77      Seega tuleb hageja argument, et teenus on „oluline“ üksnes siis, kui sellel on tähtsus liikmesriigi kogu majandusele, tagasi lükata.

78      Lisaks tuleb asjakohatuna tagasi lükata ka hageja argument, et lennutransport turismisihtkohtadesse ei kujuta endast „olulist teenust“ suuniste punkti 44 alapunkti b tähenduses. Komisjon ei leidnud sugugi, et kõnesolev teenus on „oluline“ sel põhjusel, et teenindatakse turismisihtkohti.

79      Teiseks ilmneb küsimuses, kas menetlusse astuja osutatavaid teenuseid oli raske asendada suuniste punkti 44 alapunkti b tähenduses, vaidlustatud otsuse punktidest 82 ja 85, et menetlusse astuja välismaale kinni jäänud reisijate kohest kodumaale toimetamist ei oleks teised, konkureerivad lennuettevõtjad saanud tagada lühikese aja jooksul mitme teguri samaaegse esinemise tõttu, sh asjaolu, et kokku 669 lennukit Boeing 737 MAX oli seisma pandud, mis viis selleni, et turul oli vähem koos meeskonnaga väljarenditavaid õhusõidukeid, ja samal ajal oli pooleli 140 000 Thomas Cooki reisija kodumaale Ühendkuningriiki tagasi toimetamine, millega oli hõivatud vähemalt 50 lennuettevõtjat kokku 746 lennuga 55 eri sihtkohta kahe nädala jooksul. Võrdluseks võib öelda, et menetlusse astuja reisijate võimalik kodumaale toimetamine oleks olnud veelgi suurema ulatuse ja keerukusega, sest see oleks puudutanud umbes 200 000–300 000 reisijat 50–150 eri sihtkohas, sh umbes 20 000–30 000 reisijat umbes 30 kauges sihtkohas – millega seoses oleks tulnud teha umbes 1000–1500 lendu. Lisaks kujutab menetlusse astuja teenindatava nelja Saksamaa lennujaama võimsus vaidlustatud otsuse punkti 88 järgi endast samuti võimaliku kodumaale toimetamise piirangut, sest võrdluseks tuleb täpsustada, et ainuüksi Thomas Cooki reisijate kodumaale Ühendkuningriiki toimetamiseks oli vaja kasutada Thomas Cooki 10 lennubaasi.

80      Selles küsimuses leiab Üldkohus, et komisjon võis ilma kahtlusteta järeldada, et on oht, et katkeb oluline teenus, mida on raske asendada, ning seda asjaolu põhjal, et menetlusse astuja turult lahkumine oleks jätnud suure hulga reisijaid välismaale kinni, sh osa neist kaugetesse sihtkohtadesse, ning et nende kodumaale toimetamine teiste lennuettevõtjatega oli keeruline kõikide asjaolude tõttu, mida on vaidlustatud otsuses konkreetselt ja täpselt kirjeldatud. Selle ohu tõttu võis menetlusse astuja turult väljumine tuua kaasa tõsise turutõrke.

81      Ükski hageja argumentidest seda järeldust kahtluse alla ei sea.

82      Esiteks ei saa olla tulemuslik hageja argument, et „talvehooajal“ on olemas ülearune lennundusvõimekus. Ühelt poolt on selge, et lennundussektoris kestab talvehooaeg oktoobri lõpust kuni märtsi lõpuni, samas kui võimalikud kodumaale toimetamise toimingud pidid algama juba 23. septembril, mil talvehooaeg ei olnud veel alanud. Teiselt poolt ja igal juhul oli sel ajal lennukite järele ikkagi märkimisväärne nõudlus, eelkõige kahe erakorralise samal ajal toimuud sündmuse tõttu, milleks olid mitmesaja lennuki Boeing 737 MAX seismapanek ja varustamise probleemid ning Thomas Cooki reisijate suuremahuline kodumaale toimetamine. Tuleb rõhutada nagu komisjongi, et kodumaale toimetamine, mis oleks menetlusse astuja reisijate kodumaale toimetamiseks tulnud korraldada, oleks olnud veel ulatuslikum kui Thomas Cooki reisijate kodumaale toimetamine, mida nimetati „suurimaks kodumaale toimetamiseks rahuajal“. Sellest annavad tunnistust eespool punktis 79 nimetatud andmed, millele ei ole vastu vaieldud.

83      Seega oleks nende kahe erakorralise ja samaaegse sündmuse mõju lennukite kättesaadavusele muutnud võimalikud kodumaale toimetamise toimingud märkimisväärselt keerukamaks, sest teised lennuettevõtjad oleksid neid toiminguid pidanud tegema samal ajal ja kiiresti.

84      Selles küsimuses tuleb rõhutada, et suuniste punkti 44 alapunktis b ei ole nõutud, et olulist teenust oleks võimatu asendada; piisab, kui seda oleks „raske“ teha.

85      Teiseks hageja argumendi kohta, et komisjon võttis ekslikult arvesse ainult menetlusse astuja teenindatava nelja Saksamaa lennujaama võimekust, tuleb tõdeda, et komisjon ei ole eitanud võimalust kasutada võimalikul kodumaale toimetamisel niisuguste teiste lennujaamade võimekust, mis võivad olla vähem koormatud. Komisjon mainis vaidlustatud otsuse punktis 88 lihtsalt menetlusse astuja teenindatava nelja Saksamaa lennujaama võimekuse piire võrdluseks Thomas Cooki 10 lennubaasiga, mida kasutati tema reisijate kodumaale toimetamiseks, tõendades sellega, et menetlusse astuja reisijate kodumaale toimetamine oleks olnud raskem kui Thomas Cooki reisijate kodumaale toimetamine.

86      Kolmandaks hageja väite kohta, et komisjon ei ole tõendanud, et menetlusse astuja reisijate kodumaale toimetamiseks kulub kuus kuud, tuleb rõhutada, et komisjon ei leidnud ühelgi hetkel, et nende kodumaale toimetamine oleks kestnud nii kaua. Kuuekuuline ajavahemik vastab tegelikult kõnesoleva meetme kestusele. Nagu komisjon aga õigesti märkis, ei ole kõnesoleva meetme kestus kuidagi seotud ajaga, mis oleks selleks kodumaale toimetamiseks kulunud. Pealegi on kuus kuud mõeldud – nagu on märgitud suuniste punktis 60 – selleks, et abisaaja saaks taastada oma likviidsed vahendid.

87      Eelnevat arvestades tuleb järeldada, et nende kodumaale toimetamise toimingute ulatus, keerukus ja kiireloomulisus, mis oleks tulnud teha asjaoludel, mida iseloomustavad samaaegsed erakorralised sündmused, põhjendavad juba iseenesest järeldust, et menetlusse astuja turult lahkumine oleks toonud kaasa ohu, et katkeb oluline teenus, mida on käsitletava juhtumi konkreetsetel asjaoludel raske asendada.

88      Seega ei saa olla tulemuslikud hageja argumendid, millega vaieldakse vastu teisele asjaolule, millest komisjon lähtus ning milleks on oht, et katkevad teenused, mida menetlusse astuja osutas reisikorraldajatele ja sõltumatutele reisibüroodele Saksamaal.

89      Eelneva põhjal tuleb asuda seisukohale, et teine kaudne tõend ei too samuti esile mingeid kahtlusi.

d)      Suuniste punkti 74 rikkumisega seotud kaudne tõend

90      Hageja väidab sisuliselt, et komisjon analüüsis suuniste punktis 74 kehtestatud tingimust, et varem ei tohi olla abi saadud, ebatäielikult ja ebapiisavalt, sest ta mainis ainult, et menetlusse astuja ja tema kontrollitavad üksused ei olnud viimase kümne aasta jooksul päästmis‑ või ümberkorraldusabi või ajutist ümberkorraldustoetust saanud, kuigi ta oleks pidanud kontrollima, kas niisugust abi oli saanud kontsern Thomas Cook ise.

91      Komisjon ja menetlusse astuja vaidlevad sellele argumendile vastu.

92      Suuniste punktis 74 on sätestatud, et „[k]ui kontsern on saanud päästmis- või ümberkorraldusabi või ajutist ümberkorraldustoetust, ei luba komisjon tavaliselt edasist päästmis- või ümberkorraldusabi kontsernile endale või samasse kontserni kuuluvatele üksustele enne 10 aasta möödumist abi andmisest või ümberkorraldusperioodi lõppemisest või ümberkorralduskava peatamisest, olenevalt sellest, mis on hilisem“.

93      Käsitletaval juhul tuleb tõdeda, et hageja ei esita midagi – nagu ta isegi kohtuistungil sõnaselgelt tunnistas –, mis tõendaks, et kontsern Thomas Cook oli 10 viimase aasta jooksul saanud päästmis‑ või ümberkorraldusabi või ajutist ümberkorraldustoetust.

94      Käsitletava juhtumi asjaoludel, mil miski sellele ei viita, ja eespool, punktis 27 viidatud kohtupraktikast lähtudes ei saa komisjonile seega ette heita, et ta analüüsis suuniste punktis 74 kehtestatud tingimust, et varem ei tohi olla abi saadud, ebatäielikult ja ebapiisavalt.

95      Hageja ei ole niisiis suutnud tõendada, et suuniste punkti 74 rikkumisega seotud kaudse tõendi tõttu oleksid komisjonil pidanud tekkima kahtlused, kas kõnesolev meede on siseturuga kokkusobiv.

96      Kõikide eelnevate kaalutluste põhjal tuleb asuda seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et esinesid kahtlused, mis õigustasid ametliku uurimismenetluse algatamist.

97      Hagi neljas väide tuleb seega tagasi lükata.

2.      Viies väide, et on rikutud põhjendamiskohustust

98      Viienda väitega kinnitab hageja sisuliselt, et vaidlustatud otsuse põhjendus on puudulik ja vastuoluline.

99      Komisjon ja menetlusse astuja vaidlevad sellele argumendile vastu.

100    Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peavad ELTL artikliga 296 nõutud põhjendused vastama asjaomase akti olemusele ning neist peab selgelt ja üheselt selguma akti andnud institutsiooni arutluskäik, mis võimaldab huvitatud isikutel võetud meetme põhjusi mõista ja pädeval kohtul järelevalvet teostada. Põhjendamise nõuet tuleb hinnata koos antud asja asjaoludega, nimelt akti sisu, põhjenduste olemuse ja huviga, mis võib olla akti adressaatidel või teistel isikutel, keda akt otseselt ja isiklikult puudutab, selgituste saamiseks. Ei ole nõutud, et põhjendustes oleks täpsustatud kõiki faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, kuna otsuse põhjenduste vastavust ELTL artikli 296 nõuetele ei tule hinnata mitte ainult selle sõnastust, vaid ka konteksti ja asjaomase valdkonna õiguslikku regulatsiooni silmas pidades (vt 8. septembri 2011. aasta kohtuotsus komisjon vs. Madalmaad, C‑279/08 P, EU:C:2011:551, punkt 125 ja seal viidatud kohtupraktika).

101    Esiteks väidab hageja, et vaidlustatud otsuse punktis 80 esitatud põhjendused on vastuolulised, sest ühelt poolt kinnitab komisjon, et menetlusse astuja kiireloomulised likviidsete vahendite vajadused tulenesid muu hulgas rahalistest süsteemidest, mida kontserni Thomas Cook sees varem kohaldati, ning teisalt järeldas ta, et menetlusse astuja raskused ei tulenenud kontserni omavolilisest kulude paigutusest.

102    Vaidlustatud otsuse punktide 12, 15–17, 80 ja 109 lugemine võimaldab siiski mõista põhjusi, miks komisjon leidis konkreetselt, et kontserni likviidsuse koondamine ei kujutanud endast niisugust omavolilist paigutust. Nagu ilmneb eespool punktidest 52–57, ei ole vaidlustatud otsuse põhjendustes selles küsimuses mingit vastuolu.

103    Teiseks on vaidlustatud otsus hageja sõnul põhjendamata küsimuses, kas menetlusse astuja raskused olid nii tõsised, et kontsern ei oleks nendest ise üle saanud, nagu on nõutud suuniste punktis 22.

104    Nagu on märgitud eespool punktides 60–63, ilmneb vaidlustatud otsuse punktidest 12 ja 13, et kontsern Thomas Cook oli lõpetanud tegevuse otsekohe ja tema suhtes oli 23. septembril 2019 algatatud likvideerimismenetlus. Lisaks rõhutas komisjon selle otsuse punktis 17, et emaettevõtja ei olnud ilmselgelt suuteline menetlusse astujat toetama ja oli menetlusse astujale pigem koormaks. Vaidlustatud otsuse need punktid näitavad seega selgelt ja üheselt mõistetavalt põhjusi, miks komisjon leidis, et suuniste punktis 22 kehtestatud ja eespool mainitud tingimus on täidetud.

105    Kolmandaks väidab hageja, et vaidlustatud otsuses ei ole esitatud põhjusi, miks tuli menetlusse astuja teenuseid pidada olulisteks teenusteks, mida ei saa asendada teised lennuettevõtjad, suuniste punkti 44 alapunkti b tähenduses.

106    Tuleb siiski tõdeda, et vaidlustatud otsuse punktides 81–95 on üksikasjalikult esitatud põhjused, miks asus komisjon seisukohale, et suuniste punkti 44 alapunktis b kehtestatud tingimused on täidetud. Ta järeldas seda eelkõige võimalike kodumaale toimetamise toimingute ulatuse ja keerukuse tõttu asjaoludel, mida iseloomustavad samaaegsed erakorralised sündmused, mille tõttu oli raskem korraldada niisuguseid toiminguid teiste lennuettevõtjate poolt. Seega tuleb asuda seisukohale, et vaidlustatud otsus on selles küsimuses piisavalt põhjendatud.

107    Neljandaks jättis komisjon hageja sõnul näitamata põhjuse, miks ta leidis, et suuniste punktis 74 kehtestatud tingimus, et varem ei tohi olla abi saadud, on käsitletaval juhul täidetud.

108    Selles küsimuses tuleb esiteks märkida, et komisjon juhtis vaidlustatud otsuse punktis 112 tähelepanu sellele, et ei menetlusse astuja ega üksi tema kontrollitav üksus ei olnud viimase kümne aasta jooksul saanud päästmis‑ või ümberkorraldusabi ega ajutist ümberkorraldustoetust. Teiseks, kuna ei olnud mingit kaudset tõendit, et kontsern Thomas Cook oleks saanud kõnesolevale meetmele eelneva kümne aasta jooksul mingit abi, ei pidanudki komisjon esitama selles küsimuses üksikasjalikumaid põhjendusi. Eelnevat arvestades esitas komisjon piisavalt selgelt põhjused, miks ta leidis, et tingimus, et varem ei tohi olla abi saadud, on käsitletaval juhul täidetud.

109    Hagi viies väide tuleb järelikult põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.

110    Eelnevate kaalutluste põhjal tuleb hagi tervikuna rahuldamata jätta.

IV.    Kohtukulud

111    Kodukorra artikli 134 lõike 1 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna hageja on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb tema kohtukulud jätta tema enda kanda ja mõista temalt vastavalt komisjoni nõudele välja komisjoni kohtukulud.

112    Menetlusse astuja kannab kodukorra artikli 138 lõike 3 kohaselt ise oma kohtukulud.

Esitatud põhjendustest lähtudes

ÜLDKOHUS (kümnes koda laiendatud koosseisus)

otsustab:

1.      1.      Jätta hagi rahuldamata.

2.      2.      Jätta Ryanair DAC kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.

3.      3.      Jätta Condor Flugdienst GmbH kohtukulud tema enda kanda.

Kornezov

Buttigieg

Kowalik-Bańczyk

Hesse

 

      Petrlík

Kuulutatud avalikul kohtuistungil 18. mail 2022 Luxembourgis.

Allkirjad


*      Kohtumenetluse keel: inglise.