Kohtuasi T-107/02

GE Betz Inc.

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Ühenduse kaubamärk – Vastulausemenetlus – Varasem kujutismärk – Ühenduse sõnamärgi BIOMATE taotlus – Vastulause menetlemise keeles tõendite esitamata jätmine – Õiguspärane ootus – Määruse (EÜ) nr 2868/95 eeskirjad 16, 17 ja 18

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Ühenduse kaubamärk – Läbivaatamise kord – Läbivaatamine ühenduste kohtus – Ühtlustamisameti roll menetluses – Ühtlustamisameti õigus toetada hageja nõudeid, kuigi ta on määratud kostjaks – Apellatsioonikodade ja nende liikmete funktsionaalne sõltumatus

(Esimese Astme Kohtu kodukord, artikli 133 lõige 2)

2.      Ühenduse kaubamärk – Kolmandate isikute märkused ja vastulause – Vastulause läbivaatamine – Varasema kaubamärgi registreerimistunnistuse tõlke esitamata jätmine – Ühtlustamisameti kohustus vastulause esitajat teavitada – Puudumine

(Nõukogu määrus nr 40/94, artiklid 42 ja 43; komisjoni määrus nr 2868/95, artikli 1 eeskirja 18 lõige 2)

3.      Ühenduse kaubamärk – Kolmandate isikute märkused ja vastulause – Vastulause läbivaatamine – Varasema kaubamärgi registreerimistunnistuse tõlke esitamata jätmine – Vastulausete osakonna õigus lükata vastuväide tagasi kui alusetu

(Komisjoni määrus nr 2868/95, artikli 1 eeskirja 17 lõige 2 ja eeskirja 20 lõige 3)

4.      Ühenduse kaubamärk – Kolmandate isikute märkused ja vastulause – Vastulause läbivaatamine – Vastulause esitaja poolt ühtlustamisametile saadetud ja vastuseta jäänud teade – Teade, mis ei anna alust vastulause esitaja õiguspärasele ootusele

(Nõukogu määrus nr 40/94, artiklid 42 ja 43)

1.      Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) apellatsioonikoja otsuse peale esitatud ühenduse kaubamärgiga seonduva hagi läbivaatamisel ei ole ühtlustamisametil takistusi hageja nõudega ühinemiseks ega selleks, et jätta asi otsustada Esimese Astme Kohtu äranägemisel, kui ta esitab Esimese Astme Kohtu teavitamiseks kõik asjakohased argumendid, mida ta ühenduse kaubamärgiõiguse korraldamise ülesannetest lähtudes vajalikuks peab.

Kuigi apellatsioonikojad on ühtlustamisameti koosseisus ja kuigi apellatsioonikoja, kontrollija ja/või pädeva osakonna toimingud on omavahel funktsionaalselt seotud, on apellatsioonikojad ja nende liikmed oma ülesannete täitmisel funktsionaalselt sõltumatud. Ühtlustamisamet ei saa anda neile juhiseid.

Neil asjaoludel tuleb tõdeda, et kuigi ühtlustamisamet ei ole pädev algatama menetlust apellatsioonikoja otsuse vastu, siis vastupidi ei saa temalt nõuda, et ta kaitseks põhimõtteliselt kõiki apellatsioonikodade vaidlustatud otsuseid või taotleks alati nende otsuste vastu suunatud taotluste rahuldamata jätmist.

Kuigi kohtu kodukorra artikli 133 lõike 2 kohaselt on ühtlustamisamet määratud kostjaks Esimese Astme Kohtus, ei muuda see nimetamine määruse nr 40/94 üldisest loogikast tulenevaid järeldusi apellatsioonikodade suhtes. See võimaldab eelkõige lahendada kohtukulude küsimuse juhul, kui vaidlustatud otsus muudetakse või tühistatakse, sõltumata sellest, millisel seisukohal on ühtlustamisamet Esimese Astme Kohtus.

(vt punktid 32–36)

2.      Määruse nr 40/94 artikli 42 ja sellele järgnevate artiklite alusel ühenduse kaubamärgi registreerimise peale esitatud vastulause läbivaatamisel on vastulause põhilisteks tingimusteks õigusaktides sätestatud nõuded, mis puudutavad tõendeid ja nende tõlget vastulause menetlemise keelde. Seega ei ole vastulausete osakond kohustatud vastulause esitajale teatama puudusest, mis seisneb varasemate kaubamärkide registreerimistunnistuste tõlgete esitamata jätmises, kuna see puudus ei ole vastuolus ühegi määruse nr 40/94 ega selle rakendusmääruse nr 2868/95 sellise sättega, mida on silmas peetud eelnimetatud rakendusmääruse eeskirja 18 lõikes 2, mille kohaselt ühtlustamisamet teatab vastulause esitajale vastulause võimalikest puudustest ja teeb vastuvõetamatuse tõttu tagasilükkamise ähvardusel ettepaneku need kõrvaldada.

(vt punkt 70)

3.      Määruse nr 2868/95, millega rakendatakse nõukogu määrus (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta, eeskirja 17 lõige 2, mille kohaselt peavad vastulause toetuseks esitatud tõendid olema esitatud vastulause menetlemise keeles või koos tõlkega sellesse keelde, on põhjendatud vajadusega järgida võistlevuse põhimõtet ja tagada inter partes menetluses poolte protsessuaalne tasavägisus. Kui on tõsi, et vastulause esitajal ei ole kohustust esitada varasemate kaubamärkide registreerimistunnistuste täielik tõlge, siis ei tähenda see, et vastulausete osakond oleks vastulause sisulise põhjendatuse kontrollimisel kohustatud arvestama registreerimistunnistusi, mis on esitatud muus keeles kui vastulause menetlemise keel. Kui puudub registreerimistunnistuste tõlge menetlemise keelde, võib vastulausete osakond vastuväite tagasi lükata kui alusetu, kui ta ei saa teha otsust muude talle esitatud tõendite põhjal kooskõlas määruse nr 2868/95 eeskirja 20 lõikega 3.

(vt punkt 72)

4.      Määruse nr 40/94 artikli 42 ja sellele järgnevate artiklite alusel ühenduse kaubamärgi registreerimise peale esitatud vastulause läbivaatamisel ei ole ühenduse ametiasutuse, antud juhul Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), tegevuse elemendina, mis võiks vastulause esitajal tekitada põhjendatud ootusi, käsitletav vastuseta jäänud teade, mille on saatnud menetlusse astuja ise ja milles ta palub vastulausete osakonnal endale teatada, kui see vajab täiendavat teavet. Õiguspärase ootuse aluseks ei saa olla selle osapoole ühepoolne tegevus, kelle huvides see on. Pealegi paneks selline käsitlus vastulausete osakonnale kohustuse abistada vastulause esitajat, mis aga ei ole sobitatav sellesse menetlusse.

(vt punkt 87)