ÜLDKOHTU OTSUS (kuues koda)
18. september 2015(*)
Ühenduse kaubamärk – Kehtetuks tunnistamise menetlus – Ühenduse sõnamärk Tafel – Absoluutsed keeldumispõhjused – Eristusvõime – Eristusvõime puudumine – Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punktid b ja c
Kohtuasjas T‑710/13,
Bundesverband Deutsche Tafel eV, asukoht Berliin (Saksamaa), esindajad: advokaadid T. Koerl, E. Celenk ja S. Vollmer,
hageja,
versus
Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), esindajad: A. Pohlmann, hiljem M. Fischer,
kostja,
teine menetluspool Siseturu Ühtlustamise Ameti apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus
Tiertafel Deutschland eV, asukoht Rathenow (Saksamaa), esindaja: advokaat M. Nitschke,
mille ese on kaebus Siseturu Ühtlustamise Ameti neljanda apellatsioonikoja 17. oktoobri 2013. aasta otsuse (asi R 1074/2012‑4) peale, mis käsitleb kehtetuks tunnistamise menetlust Tiertafel Deutschland eV ja Bundesverband Deutsche Tafel eV vahel,
ÜLDKOHUS (kuues koda),
koosseisus: president S. Frimodt Nielsen, kohtunikud F. Dehousse (ettekandja) ja A. M. Collins,
kohtusekretär: ametnik J. Weychert,
arvestades 23. detsembril 2013 Üldkohtu kantseleisse saabunud hagiavaldust,
arvestades 11. aprillil 2014 Üldkohtu kantseleisse saabunud Siseturu Ühtlustamise Ameti kostja vastust,
arvestades 16. aprillil 2014 Üldkohtu kantseleisse saabunud menetlusse astuja seisukohti,
arvestades 11. juuni 2014. aasta otsust, millega jäeti repliigi esitamise taotlus rahuldamata,
arvestades 18. märtsil 2015 toimunud kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
Vaidluse taust
1 Hagejale Bundesverband Deutsche Tafel eV kuulub ühenduse sõnamärk Tafel, mille taotlus esitati 26. märtsil 2010 ja mille Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (edaspidi ühtlustamisamet) vastavalt nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrusele (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT L 78, lk 1) 27. septembril 2010 numbri 8985541 all registreeris.
2 Teenused, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotleti, kuuluvad 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul) klassidesse 39 ja 45 ning vastavad nendes klassides järgmisele kirjeldusele:
– klass 39: „laiatarbekaupade, s.h toidukaupade kogumine, transport ja jaotamine kolmandatele isikutele ja eelkõige puudustkannatavatele isikutele”;
– klass 45: „kolmandate isikute poolt üksikisikutele nende vajaduste rahuldamiseks osutatavad isiklikud ja sotsiaalsed teenused”.
3 Menetlusse astuja Tiertafel Deutschland eV esitas 4. novembril 2010 ühtlustamisametile ühenduse kaubamärgi Tafel kehtetuks tunnistamise taotluse, mis põhines määruse nr 207/2009 artikli 52 lõike 1 punktil a – koostoimes selle määruse artikli 7 lõike 1 punktidega b ja c – ning selle määruse artikli 52 lõike 1 punktil b.
4 Ühtlustamisameti tühistamisosakond lükkas 16. aprilli 2012. aasta otsusega tühistamistaotluse tagasi, tuginedes määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punktidele b ja c koostoimes sama määruse artikli 52 lõike 1 punktiga a.
5 Menetlusse astuja esitas 6. juunil 2012 ühtlustamisametile tühistamisosakonna otsuse peale kaebuse.
6 Ühtlustamisameti neljas apellatsioonikoda rahuldas selle kaebuse 17. oktoobri 2013. aasta otsusega (edaspidi „vaidlustatud otsus”) ning tühistas tühistamisosakonna otsuse. Apellatsioonikoda leidis et saksakeelne sõna „Tafel” seondub piisavalt selgelt ja konkreetselt asjaomaste teenustega ning on seega kirjeldav. Samuti otsustas apellatsioonikoda, et taotletud sõna olles kirjeldav tähis, mille tähendust asjaomane avalikkus kohe ja pikemalt järele mõtlemata mõistab, puudub sellel samuti eristusvõime asjaomaste teenuste osas. Seega tunnistas ta määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punktidele b ja c tuginedes asjaomase kaubamärgi kehtetuks. Lõpetuseks ei pidanud apellatsioonikoda vajalikuks teha otsust selle määruse artikli 52 lõike 1 punktil b, nimelt pahausksusel põhineva väite kohta, mida pooled ei olnud pealegi apellatsioonimenetluses enam käsitlenud.
Poolte nõuded
7 Hageja palub Üldkohtul:
– tühistada vaidlustatud otsus;
– mõista kohtukulud välja ühtlustamisametilt.
8 Ühtlustamisamet ja menetlusse astuja paluvad Üldkohtul:
– jätta hagi rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
Õiguslik käsitlus
9 Hageja põhjendab oma hagi kahe väitega, millest esimene käsitleb määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti c ning teine selle määruse artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumist.
Esimene väide, mis käsitleb määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti c rikkumist
10 Hageja vaidlustab apellatsioonikoja järelduse, et asjaomane kaubamärk on kirjeldav. Eelkõige leiab hageja, et puudub otsene seos saksakeelse sõnaga „Tafel” tähenduses „pidusöögiks kaetud suur laud”, mille sellele on andnud apellatsioonikoda, ja teenuste vahel, mille jaoks kaubamärk on registreeritud. Saksakeelne sõna „Tafel” ei osuta asjaomaste teenuste liigile, laadile ja otstarbele ega ühelegi nende teenuste omadusele. Klassi 39 kuuluvatel teenustel puudub mis tahes seos lauaga, mis on selliste teenuste osutamise kohana kasutamiseks sobimatu. Lisaks vastanduvad omavahel saksakeelse sõnaga „Tafel” edasiantav pidusöögi kuvand ja kaitstud teenused, mis on mõeldud esmatarbekaupade ja toiduga varustamiseks, st elatusmiinimumi võimaldamiseks. Klassi 45 kuuluvate teenuste osas väidab hageja, et apellatsioonikoda on jätnud tähelepanuta nende eseme ning on need segi ajanud klassi 43 kuuluvate toitlustusteenustega, mis kaubamärgiga Tafel kaitstud ei ole.
11 Ühtlustamisamet on seisukohal, et apellatsioonikoda tunnistas tähise Tafel registreeringu asjaomaste teenuste jaoks kehtetuks põhjendatult. Ühtlustamisameti sõnul on üks sõnaraamatus Duden saksakeelsele sõnale „Tafel” antud tähendustest puudustkannatavate isikute toiduainetega varustamine ja sarnast tähendust on mainitud saksakeelse märksõna „Tafel-Initiativen” all entsüklopeedia Brockhaus 2006. aasta väljaandes ning sõnaraamatu Meyers veebiväljaandes.
12 Klassi 39 kuuluvate teenuste osas väidab ühtlustamisamet, et tegemist on toidupanga sujuva toimimise tagamiseks oluliste logistikateenustega ning et seega on nende teenuste ja saksakeelsele sõna „Tafel” vahel otsene ja selge seos. Lisaks märgib apellatsioonikoda, et klassi 45 kuuluvate teenustega seoses saksakeelse sõnaga „Tafel” kokku puutuva asjaomase avalikkuse mõte läheb kohe toidupanga teenustele, mis kujutavad endast sotsiaalteenust toiduainete ja muude esmatarbekaupadega varustamise vormis. Ta lisab, et klassidesse 39 ja 45 kuuluvad teenused on kavandatud peaaegu ainult toidupankade jaoks.
13 Menetlusse astuja väidab, et apellatsioonikoda otsustas põhjendatult, et tähis Tafel on kirjeldav. Tema sõnul on saksakeelne sõna „Tafel” sotsiaalabi institutsioone tähistav üldnimetus. Selles osas viitab ta 2008. ja 2009. aasta uuringutele ning teostele nagu leksikonid Brockhaus ja Meyers ning sõnaraamat Duden. Sõna kirjeldavus tuleneb samuti olemasolevatest organisatsioonidest, mille nimetused on saksakeelse sõna „Tafel” variatsioonid. See sõna ei seondu konkreetselt hagejaga, vaid toidupankade – „Tafeln” – liikumisega. Pealegi osutavad hageja esitatud dokumendidki sellele, et saksakeelne sõna „Tafel” viitab institutsioonile. Seega on see sõna üldtähenduslik mitte üksnes Saksa avalikkuse, vaid ka Austria avalikkuse jaoks. Ka menetlusse astuja leiab, et saksakeelne sõna „Tafel” on asjaomaseid teenuseid kirjeldav. Nõnda tähistab saksakeelne sõna „Tafel” eelkõige asjaomaste teenuste osutamise kohta, ning selle varieeruv tähendussisu, milleks on sõna „laud” või väljend „teadetetahvel”, ning on asjaomaseid teenuseid, mida üldiselt osutatakse laualt, otseselt kirjeldav.
14 Määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti c kohaselt ei registreerita kaubamärke, mis koosnevad ainult sellistest märkidest või tähistest, mis tähistavad kaubanduses sorti, kvaliteeti, kvantiteeti, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu või kaupade tootmise või teenuste pakkumise aega või muid kauba või teenuse omadusi. Lisaks sätestab määruse nr 207/2009 artikli 7 lõige 2, et lõiget 1 kohaldatakse olenemata sellest, et registreerimata jätmise põhjused esinevad ainult teatavas Euroopa Liidu osas.
15 Vastavalt kohtupraktikale takistab määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkt c sellega hõlmatud märkide ja tähiste kasutamise ainuõiguse andmist ainult ühele ettevõtjale üksnes sellel põhjusel, et need on kaubamärkidena registreeritud. Selles sättes on järgitud üldise huvi eesmärki, mis nõuab, et need märgid ja tähised peavad olema kõigi jaoks vabalt kasutatavad (kohtuotsused, 23.10.2003, Siseturu Ühtlustamise Amet vs. Wrigley, C‑191/01 P, EKL, EU:C:2003:579, punkt 31, ja 7.7.2011, Cree vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (TRUEWHITE), T‑208/10, EU:T:2011:340, punkt 12).
16 Lisaks loetakse märke või tähiseid, mis võivad kaubanduses tähistada nende kaupade või teenuste omadusi, mille jaoks kaubamärki soovitakse registreerida, määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti c tähenduses selliseks, mis ei saa täita kaubamärgi peamist ülesannet identifitseerida kauba või teenuse päritolu, võimaldamaks seega kaubamärgiga tähistatud kaupa või teenust ostnud tarbijal hilisemate ostude korral teha sama otsus juhul, kui kogemus osutus positiivseks, või teha teistsugune otsus, kui kogemus osutus negatiivseks (kohtuotsused Siseturu Ühtlustamise Amet vs. Wrigley, punkt 15 eespool, EU:C:2003:579, punkt 30, ja TRUEWHITE, punkt 15 eespool, EU:T:2011:340, punkt 13).
17 Määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punktis c viidatud märgid ja tähised on vaid need, mida võib asjaomase avalikkuse seisukohalt tavapäraselt kasutada kauba või teenuse, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotletakse, tähistamiseks otseselt või üht selle olulist omadust mainides (kohtuotsused, 20.9.2001, Procter & Gamble vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑383/99 P, EKL, EU:C:2001:461, punkt 39, ja 5.7.2012, Deutscher Ring vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (Deutscher Ring Sachversicherungs-AG), T‑209/10, EU:T:2012:347, punkt 17).
18 Seetõttu eeldab tähise kuulumine viidatud sättes sisalduva keelu kohaldamisalasse, et sellel on kõnealuste kaupade või teenustega piisavalt otsene ja konkreetne seos, mis võimaldab asjaomasel avalikkusel otsekohe ja pikemalt järele mõtlemata tajuda, et tegemist on kõnealuste kaupade või teenuste kategooria kirjeldusega või ühe nende omadusega (vt kohtuotsus TRUEWHITE, punkt 15 eespool, EU:T:2011:340, punkt 14 ja seal viidatud kohtupraktika).
19 Samuti tuleb meenutada, et seda, kas tähis on kirjeldav, saab hinnata ainult ühelt poolt seoses sellega, kuidas asjaomane avalikkus tähist tajub ja teiselt poolt seoses sellega tähistatud asjaomaste kaupade või teenustega (kohtuotsused, 27.2.2002, Eurocool Logistik vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (EUROCOOL), T‑34/00, EKL, EU:T:2002:41, punkt 38, ja TRUEWHITE, punkt 15 eespool, EU:T:2011:340, punkt 17).
20 Seega tuleb käesoleva apellatsioonkaebuse raames esitatud väiteid uurida neid põhimõtteid arvestades.
21 Kõigepealt tuleb sarnaselt apellatsioonikoja tuvastusele tõdeda, et asjaomased teenused on seotud laiatarbekaupadega ja üksikisiku vajadustega ning on suunatud laiale avalikkusele. Lisaks tuleb selle tõttu, et tegemist on saksakeelse sõnaga, hinnata vaidlusaluse kaubamärgi kirjeldavust, lähtudes sellest, kuidas seda tajub liidu keskmine saksa keelt kõnelev tarbija, ning ka hageja ei vaidle sellele vastu.
22 Järgmiseks selgub toimiku materjalidest, et saksakeelsel sõnal „Tafel” on mitu tähendust. Eelkõige tähendab see sõna esiteks lauda ja teiseks toidupanka ja sellega seonduvaid sotsiaalprojekte ning eelkõige puudustkannatavate isikute varustamist tasuta või madala hinnaga toiduainete ja muude esmatarbekaupadega, mis on jäänud kauplustes müümata, kuid on hästi säilinud, või neile isikutele valmiseinete pakkumist. Pooled sellele järeldusele vastu ei vaidle.
23 Vaidlustatud otsusest nähtub siiski, et käesoleval juhul on apellatsioonikoda tuginenud üksnes saksakeelse sõna „Tafel” esimesele tähendusele, milleks on „laud”.
24 Vaidlustatud otsuse punktis 30 on apellatsioonikoda nimelt viidanud universaalsõnaraamatu Duden veebiväljaandele, mille kohaselt saksakeelne sõna „Tafel” tähendab eelkõige „pidusöögiks kaetud suurt lauda” ja „toidukorda”. Samuti on mainitud väljendeid „lauda paluma” ja „söömist lõpetama”.
25 Tuleb tõdeda, et apellatsioonikoda on tuginenud üksnes saksakeelse sõna „Tafel” tähendusele „laud”, et tuvastada käesoleval juhul piisavalt selge ja konkreetne seos asjaomaste teenustega. Nõnda on ta esiteks klassi 39 kuuluvate teenuste osas oma otsuse punktis 31 sedastanud, et saksakeelne sõna „Tafel” kirjeldab asjaolu, et laiatarbekaupu kogutakse, tuuakse ära, transporditakse ja jaotatakse laualt ning et eineid ja toiduaineid pakutakse lauas. Teiseks on ta klassi 45 kuuluvate teenuste osas märkinud, et saksakeelne sõna „Tafel” kirjeldab asjaolu, et kolmandate isikute poolt üksikisikutele osutatavate isiklike ja sotsiaalteenuste osutamine, näiteks toiduainetega varustamine ja einete pakkumine, toimub lauas.
26 Tuleb märkida, et vaidlustatud otsuse punktis 32 on apellatsioonikoda viidanud sellele, et sõnaraamatu Duden definitsioon jätkub saksakeelse sõna „Tafel” tähendusega „puudustkannatavate isikute varustamine tasuta või madala hinnaga toiduainetega, mis on jäänud kauplustes müümata, kuid on hästi säilinud, või neile valmiseinete pakkumine” ja täpsustusega, et „arvukalt vabatahtlikke abistajaid tegutseb [organisatsioonis] „Mannheimer Tafel””. Samuti on apellatsioonikoda viidanud entsüklopeedia Brockhaus 2006. aasta väljaandele ja sõnaraamatu Meyers 2007. aasta väljaandele, mis annavad saksakeelse väljendi „Tafel-Initiative” kohta selgituse, et „ülejäänud toiduained kogutakse […] ja antakse tasuta üle puudustkannatavatele isikutele või sotsiaalabi osutajatele”.
27 Siiski selgub vaidlustatud otsuse punktist 32, et neile teistele saksakeelse sõna „Tafel” määratlustele on apellatsioonikoda viidanud ainult selleks, et „kinnitada”, et asjaomane avalikkus mõistab seda sõna seoses asjaomaste teenustega „selles tähenduses, et neid teenuseid osutatakse „lauas””.
28 Samuti on apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 33 maininud tõika, et vaatamata hageja poolt suure hulga toidupankade organiseerimisele on saksakeelne sõna „Tafel” ikkagi kirjeldav klassidesse 39 ja 45 kuuluvate teenuste osas, „mida kõiki võib pakkuda lauas”.
29 Lõpuks on vaidlustatud otsuse punkti 34 viimases lauses mainitud, et saksakeelset sõna „Tafel” „mõistetakse klassidesse 39 ja 45 kuuluvate teenuste osas nii, et nende osutamine toimub lauas, kaetud lauas”.
30 Seega nähtub vaidlustatud otsusest, et apellatsioonikoda tugines üksnes saksakeelse sõna „Tafel” tähendusele „laud” ja mitte tähendusele „toidupank”.
31 Ent saksakeelne sõna „Tafel” tähenduses „laud” ei ole asjaomaste teenuste osas kirjeldav.
32 Nimelt tuleb esiteks meelde tuletada, et klassi 39 kuuluvad teenused hõlmavad „laiatarbekaupade, s.h toidukaupade kogumist, transporti ja jaotamist kolmandatele isikutele ja eelkõige puudustkannatavatele isikutele”.
33 Tuleb tõdeda, et toodete kogumine, transport ja jaotamine ei ole seotud mõistega „laud”. Laiatarbekaupade, s.h toidukaupade jaotamine on küll kõigi asjaomaste teenuste lõppeesmärk ja võib tõepoolest toimuda lauas. Siiski ei ole see tingimata alati nii. Mis puutub toiduainetesse, siis lisaks on hageja sõnul saksakeelse sõna „Tafel” taustal olev kuvand pidulauast vastuolus teenustega elatusmiinimumi pakkumiseks, millega on tegemist käesoleval juhul. Seega on klassi 39 kuuluvad teenused, sh toiduaineid hõlmavad teenused, vahendusteenused, mis ei otseselt seotud sõnaga „laud”.
34 Seega puudub saksakeelsel sõnal „Tafel” sõna „laud” tähenduses selline otsene ja konkreetne seos klassi 39 kuuluvate teenustega, nimelt laiatarbekaupade, s.h toidukaupade kogumise, transpordi ja jaotamisega puudustkannatavatele isikutele, mis võimaldab asjaomasel avalikkusel kohe ja pikemalt järele mõtlemata tajuda seda sõna nende teenuste kirjeldusena.
35 Mis teiseks puutub klassi 45 kuuluvatesse teenustesse, nimelt kolmandate isikute poolt üksikisikutele osutatavatesse isiklikesse ja sotsiaalteenustesse, siis ei saa ka neid kohe ja pikemalt järele mõtlemata seostada mõistega „laud”. Kuigi neid võidakse teatud juhtudel osutada lauast – eelkõige toitlustusteenuste puhul –, ei ole see alati nii.
36 Järelikult on vale apellatsioonikoja hinnang, et tähisel Tafel sõna „laud” tähenduses on piisavalt selge ja konkreetne seos klassidesse 39 ja 45 kuuluvate teenustega.
37 Jättes siinkohal tähelepanuta saksakeelse sõna „Tafel” apellatsioonikoja poolt analüüsimata muude tähenduste kohta teha võidavad järeldused, on seega vale apellatsioonikoja järeldus, et tähis Tafel sõna „laud” tähenduses on asjaomaseid teenuseid kirjeldav määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti c tähenduses.
38 Kõigest eelnevast järeldub, et esimene väitega määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti c rikkumise kohta tuleb nõustuda.
Teine väide, mis käsitleb määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumist
39 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt piisab tähise ühenduse kaubamärgina registreerimisest keeldumiseks sellest, kui kohaldatav on kas või üks määruse nr 207/2009 artikli 7 lõikes 1 loetletud absoluutsetest keeldumispõhjustest (kohtuotsused, 19.9.2002, DKV vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑104/00 P, EKL, EU:C:2002:506, punkt 29, 10.7.2014, BSH vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑126/13 P, EU:C:2014:2065, punkt 33, ja 19.5.2010, Ravensburger vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Educa Borras (Memory), T‑108/09, EU:T:2010:213, punkt 38).
40 Kuivõrd tähise Tafel sõna „laud” tähenduses eristusvõimele määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punktist c lähtuvalt antud hinnang tuleb tühistada (punkt 38 eespool), siis tuleb uurida, kas apellatsioonikoja hinnang tähise Tafel eristusvõime määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti b tähenduses puudumise kohta on siiski põhjendatud.
41 Hageja väitel tuleb vaidlustatud otsus tühistada, sest apellatsioonikoda ei uurinud eraldi määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punktis b ette nähtud keeldumispõhjust. Apellatsioonikoda tegi järelduse tähise Tafel eristusvõime puudumise kohta ainult lähtudes selle kirjeldavusest, mis lisaks on ekslik järeldus.
42 Apellatsioonikoda väidab, et kuigi määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punktides b ja c ette nähtud keeldumispõhjused on iseseisvad ja neid tuleb tõlgendada nende aluseks olevast üldisest huvist lähtudes, puudub määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti c tähenduses lihtsalt kirjeldaval tähisel tavaliselt eristusvõime, mida nõuab selle määruse artikli 7 lõike 1 punkt b. Isegi eeldusel, et tähis Tafel ei ole lihtsalt asjaomaseid teenuseid kirjeldav, on selle ja nende teenuste vahel otsene ja konkreetne seos. Asjaomane avalikkus tajub seda tähist sellega tähistatud teenuste olemust selgitavana ja mitte teabeallikana nende päritolu kohta, mis võimaldaks hageja osutatavaid teenuseid eristada tema konkurentide omadest.
43 Menetlusse astuja väidab, et tähise Tafel eristusvõime puudumise põhjuseks on selle lihtsalt kirjeldav tähendussisu. Lisaks rõhutab ta, et üldine huvi nõuab selle nimetuse vabalt kasutatavaks jätmist.
44 Määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti b kohaselt ei registreerita kaubamärke, millel puudub eristusvõime. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tähendab kaubamärgi eristusvõime selle sätte tähenduses seda, et kaubamärk võimaldab identifitseerida kauba, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotletakse, konkreetselt ettevõtjalt pärinevana ja seega eristada seda kaupa teiste ettevõtjate kaubast. Lisaks tuleb kaubamärgi eristusvõimet määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti b tähenduses hinnata esiteks lähtuvalt kaupadest või teenustest, mille jaoks tähise registreerimist taotletakse, ning teiseks lähtuvalt sellest, kuidas tajub seda kaubamärki asjaomane avalikkus (vt analoogia alusel kohtumäärus, 26.4.2012, Deichmann vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑307/11 P, EU:C:2012:254, punktid 49 ja 50 ning seal viidatud kohtupraktika).
45 Käesoleval juhul piisab tõdemusest, et apellatsioonikoda on piirdunud sedastusega, et sõnal Tafel, mille kui kirjeldava tähise tähendust asjaomane avalikkus kohe ja pikemalt järele mõtlemata mõistab, puudub samuti eristusvõime asjaomaste teenuste osas määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti b tähenduses.
46 Nii toimides tuletas apellatsioonikoda asjaomase kaubamärgi eristusvõime puudumise selle kirjeldavuse põhjal ning ei analüüsinud tähise Tafel eristusvõimet nende kriteeriumide alusel, mis tulenevad asjakohasest kohtupraktikast.
47 Järelikult tuleb tagasi lükata apellatsioonikoja põhistuskäik määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti b tähenduses eristusvõime puudumise kohta, kuivõrd see rajaneb eespool punktides 31–38 tuvastatud veal.
48 Eelnevast tuleneb, et teise väitega määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumise kohta tuleb samuti nõustuda ning sellest lähtuvalt tuleb rahuldada hagi tervikuna.
49 Seega tuleb vaidlustatud otsus tühistada.
Kohtukulud
50 Üldkohtu kodukorra artikli 134 lõike 1 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud.
51 Kuna Ühtlustamisamet on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb tema kohtukulud jätta tema enda kanda ja mõista temalt välja hageja kohtukulud, ning menetlusse astuja kohtukulud tuleb jätta tema enda kanda.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (kuues koda)
otsustab:
1. Tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) neljanda apellatsioonikoja 17. oktoobri 2013. aasta otsus (asi R 1074/2012‑4).
2. Jätta Siseturu Ühtlustamise Ameti kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja Bundesverband Deutsche Tafel eV kohtukulud.
3. Tiertafel Deutschland eV kannab ise oma kohtukulud.
Frimodt Nielsen | Dehousse | Collins |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 18. septembril 2015 Luxembourgis.
Allkirjad