Language of document : ECLI:EU:T:2013:398

Kohtuasi T‑493/10

(avaldatud väljavõtetena)

Persia International Bank plc

versus

Euroopa Liidu Nõukogu

Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Iraani suhtes võetud piiravad meetmed, mille eesmärk on tõkestada tuumarelvade levikut – Rahaliste vahendite külmutamine – Põhjendamiskohustus – Kaitseõigused – Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele – Hindamisviga

Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (neljas koda), 6. september 2013

1.      Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Kaitseõigused – Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele – Iraani vastu suunatud piiravad meetmed – Selliste isikute, üksuste või asutuste rahaliste vahendite külmutamine, kes on tuumarelvade levikusse kaasatud või toetavad seda – Kohustus teavitada süüstavatest asjaoludest – Ulatus

(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 47; nõukogu otsused 2010/413/ÜVJP ja 2010/644/ÜVJP; nõukogu määrused nr 668/2010 ja nr 961/2010)

2.      Euroopa Liit – Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Iraani vastu suunatud piiravad meetmed – Selliste isikute, üksuste või asutuste rahaliste vahendite külmutamine, kes on tuumarelvade levikusse kaasatud või toetavad seda – Kohustus laiendada seda meedet üksustele, kes on sellise üksuse omandis või kontrolli all – Omandis või kontrolli all olev üksus – Pelk osaluse omamine – Väljajätmine

(Nõukogu otsus 2010/413/ÜVJP, artikli 20 lõike 1 punkt b; nõukogu määrus nr 423/2007, artikli 7 lõike 2 punkt d, nõukogu määrus nr 961/2010, artikli 16 lõige 2 ja nõukogu määrus nr 267/2010, artikli 23 lõike 2 punkt a)

1.      Kaitseõiguste tagamise põhimõte nõuab ühelt poolt, et puudutatud üksusele tehtaks teatavaks, milliseid süüstavaid asjaolusid tema huve kahjustava akti põhjendamiseks kasutati. Teiselt poolt peab see üksus saama võimaluse nende asjaolude kohta tulemuslikult oma seisukoha esitada.

Seega, kui nõukogu soovib teatud üksuse suhtes piiravate meetmete võtmiseks tuumarelvade leviku tõkestamise eesmärgil tugineda liikmesriigi esitatud andmetele, peab ta enne nende meetmete võtmist tagama, et need andmed on võimalik asjaomasele üksusele aegsasti edastada, et viimane saaks oma seisukoha tulemuslikult teatavaks teha. Siiski see, kui hilinenult on edastatud dokument, millele nõukogu tugines üksuse suhtes piiravate meetmete võtmisel või nende jõussejätmisel, kujutab endast varem vastu võetud aktide tühistamiseks alust andvat kaitseõiguste rikkumist üksnes juhul, kui on tõendatud, et asjaomaseid piiravaid meetmeid ei oleks saanud õiguspäraselt võtta või jõusse jätta, kui hilinenult edastatud dokument tuleks süüstavate tõendite hulgast eemaldada.

Mis puudutab tõendite edastamist, siis kaitseõiguste tagamise põhimõtte kohaselt ei ole nõukogu kohustatud edastama muid dokumente kui need, mis sisalduvad tema toimikus.

(vt punktid 50–56 ja 84–87)

2.      Kui külmutatakse sellise üksuse rahalised vahendid, kelle puhul on tuvastatud, et ta osaleb tuumarelvade levikus, siis esineb oht – mida ei saa tähelepanuta jätta –, et see üksus avaldab talle kuuluvatele või tema kontrolli all olevatele üksustele survet, et tema suhtes võetud meetmete tagajärgedest kõrvale hoida. Järelikult on nõukogule määruse nr 423/2007 (mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid) artikli 7 lõike 2 punktiga d, otsuse 2010/413 (mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2007/140) artikli 20 lõike 1 punktiga b, määruse nr 961/2010 (milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus nr 423/2007) artikli 16 lõikega 2 ja määruse nr 267/2012 (milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus nr 961/2010) artikli 23 lõike 2 punktiga a kehtestatud kohustus külmutada nende üksuste rahalised vahendid vajalik ja sobiv, et tagada võetud meetmete tõhusus ja see, et nendest meetmetest ei hoita kõrvale. Samuti, kui 100‑protsendiline osalus üksuse kapitalis kuulub üksusele, kelle puhul on vastavalt määruse nr 267/2012 artikli 23 lõike 2 punktile a tuvastatud, et ta osaleb tuumarelvade levikus, on otsuse 2010/413 artikli 20 lõike 1 punktis b ja määruse nr 961/2010 artikli 16 lõike 2 punktis a nimetatud omandi tingimus täidetud.

Ainuüksi asjaolu, et üksusele, kelle puhul on tuvastatud, et ta osaleb tuumarelvade levikus, kuulub teise üksuse aktsiakapitalis 60‑protsendiline osalus, ei võimalda siiski asuda seisukohale, et määruse nr 423/2007 artikli 7 lõike 2 punktis d, otsuse 2010/413 artikli 20 lõike 1 punktis b, määruse nr 961/2010 artikli 16 lõikes 2 ja määruse nr 267/2012 artikli 23 lõike 2 punktis a ette nähtud omandi või kuulumise tingimus on täidetud. Järelikult ei õigusta ainuüksi asjaolu, et üksusele, kelle puhul on tuvastatud, et ta osaleb tuumarelvade levikus, kuulub teise üksuse aktsiakapitalis 60‑protsendiline osalus, selle teise üksuse suhtes piiravate meetmete võtmist ega jõussejätmist.

(vt punktid 103, 104, 118 ja 119)