Euroopa Liidu Nõukogu 16. detsembril 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (üheksas koda laiendatud koosseisus) 29. septembri 2021. aasta otsuse peale liidetud kohtuasjades T-344/19 ja T-356/19: Front Polisario versus nõukogu
(kohtuasi C-798/21 P)
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Pooled
Apellant: Euroopa Liidu Nõukogu (esindajad: F. Naert, V. Piessevaux)
Teised menetlusosalised: Rahvarinne Saguia el-Hamra ja Rio de Oro vabastamiseks (Polisario rinne), Hispaania Kuningriik, Prantsuse Vabariik, Euroopa Komisjon, Chambre des pêches maritimes de la Méditerranée, Chambre des pêches maritimes de l’Atlantique Nord, Chambre des pêches maritimes de l’Atlantique Centre, Chambre des pêches maritimes de l’Atlantique Sud
Apellandi nõuded
Tühistada edasikaevatud kohtuotsus osas, milles sellega tühistati otsus 2019/4411 ;
teha apellatsioonkaebuse esemeks olevates küsimustes lõplik kohtuotsus ja jätta rahuldamata Polisario Rinde hagi kohtuasjas T-344/19;
mõista Polisario Rindelt välja apellatsioonimenetluse ja kohtuasjas T-344/19 toimunud menetluse kohtukulud;
teise võimalusena: jätta otsuse 2019/441 tagajärjed kehtima 12 kuuks alates kohtuotsuse kuulutamisest.
Väited ja peamised argumendid
Apellatsioonkaebuse esimese väite kohaselt on rikutud ELTL artikli 263 neljandat lõiku, ning sellega on edasikaevatud kohtuotsus vaidlustatud osas, milles seal otsustati, et Polisario Rindel on liidu kohtus kohtumenetlusõigus- ja –teovõime.
Apellatsioonkaebuse teise väite kohaselt on rikutud ELTL artikli 263 neljandat lõiku ning aktide usaldusväärsuse nõuet ja sellega on edasikaevatud kohtuotsus vaidlustatud osas, milles seal otsustati, et vaidlusalune otsus puudutab Polisario Rinnet otseselt ja isiklikult.
Apellatsioonkaebuse kolmanda väite kohaselt on rikutud õigusnormi seoses võimalusega tugineda rahvusvahelise õiguse normidele ning ja sellega on edasikaevatud kohtuotsus vaidlustatud osas, milles seal otsustati, et Polisario Rinne võib tugineda enesemääramise põhimõttele ja rahvusvaheliste lepingute suhtelise toime põhimõttele.
Apellatsioonkaebuse neljas väide käsitleb seda, et rahvusvaheliste lepingute suhtelise toime põhimõtet ja enesemääramise õigust tõlgendati ja kohaldati vääralt, et rikuti aktide usaldusväärsuse nõuet, moonutati nõukogu argumente ning rikuti Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artiklit 36 koostoimes artikli 53 esimese lõiguga. Nõukogu vaidlustab edasikaevatud kohtuotsuse osas, milles seal on otsustatud, et Lääne-Sahara rahvas ei andnud oma nõusolekut lepingu kohta, mida käsitleb otsus 2019/441.
____________
1 Nõukogu 4. märtsi 2019. aasta otsus (EL) 2019/441 Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu, selle rakendamise protokolli ja lepingu juurde kuuluva kirjavahetuse sõlmimise kohta (ELT 2019, L 77, lk 4).