ÜLDKOHTU OTSUS (kolmas koda laiendatud koosseisus)

22. november 2023(*)

Majandus- ja rahaliit – Pangandusliit – Krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute ühtne kriisilahenduskord – Banco Popular Españoli kriisilahendus – Kriisilahendusnõukogu otsus, millega keeldutakse maksmast hüvitist aktsionäridele ja võlausaldajatele, keda kriisilahendusmeetmed mõjutavad – Omandiõigus – Õigus olla ära kuulatud – Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile – Kohtlemise erinevuse hindamine – Hindaja sõltumatus

Liidetud kohtuasjades T‑302/20, T‑303/20 ja T‑307/20,

Antonio Del Valle Ruíz, elukoht México (Mehhiko), ja teised hagejad, kelle nimed on esitatud lisas,(1) esindajad: advokaadid B. Fernández García, J. Álvarez González ja P. Rubio Escobar,

hagejad kohtuasjas T‑302/20,

keda toetab

Aeris Invest Sàrl, asukoht Luxembourg (Luksemburg), esindajad: advokaadid R. Vallina Hoset ja M. Varela Suárez,

menetlusse astuja kohtuasjas T‑302/20,

José María Arias Mosquera, elukoht Madrid (Hispaania), ja teised hagejad, kelle nimed on esitatud lisas,(2) esindajad: B. Fernández García, J. Álvarez González ja P. Rubio Escobar,

hagejad kohtuasjas T‑303/20,

Calatrava Real State 2015, SL, asukoht Madrid, esindajad: B. Fernández García, J. Álvarez González ja P. Rubio Escobar,

hageja kohtuasjas T‑307/20,

versus

Ühtne Kriisilahendusnõukogu (SRB), esindajad: M. Fernández Rupérez, A. Lapresta Bienz, L. Forestier ja J. Rius Riu, keda abistasid advokaadid H.-G. Kamann, F. Louis, V. Del Pozo Espinosa de los Monteros ja L. Hesse,

kostja,

keda toetab

Hispaania Kuningriik, esindaja: A. Gavela Llopis,

menetlusse astuja liidetud kohtuasjades T‑302/20, T‑303/20 ja T‑307/20,

ÜLDKOHUS (kolmas koda laiendatud koosseisus),

nõupidamiste ajal koosseisus: president M. van der Woude, kohtunikud G. De Baere (ettekandja), G. Steinfatt, K. Kecsmár ja S. Kingston,

kohtusekretär: ametnik P. Nuñez Ruiz,

arvestades menetluse kirjalikku osa,

arvestades 7. septembri 2022. aasta kohtuistungil esitatut,

on teinud järgmise

otsuse

1        Hagejad Antonio Del Valle Ruíz ja veel 36 muud füüsilist või juriidilist isikut, kelle nimed on esitatud lisas, José María Arias Mosquera ja veel 28 füüsilist või juriidilist isikut, kelle nimed on esitatud lisas, ning Calatrava Real State 2015, SL, paluvad ELTL artikli 263 alusel esitatud hagis tühistada Ühtse Kriisilahendusnõukogu (SRB) 17. märtsi 2020. aasta otsuse SRB/EES/2020/52, millega määratakse, kas on vaja anda hüvitist aktsionäridele ja võlausaldajatele, kelle suhtes rakendati Banco Popular Español, SA suhtes võetud kriisilahendusmeetmeid (edaspidi „vaidlustatud otsus“).

 Vaidluse taust

2        Hagejad on füüsilised või juriidilised isikud, kes olid Banco Popular Españoli (edaspidi „Banco Popular“) aktsionärid enne tema suhtes kriisilahendusskeemi vastuvõtmist.

3        Kriisilahendusnõukogu täitevistung võttis 7. juunil 2017 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määruse (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT 2014, L 225, lk 1), alusel vastu otsuse SRB/EES/2017/08, mis käsitleb Banco Populari kriisilahenduse skeemi (edaspidi „kriisilahendusskeem“).

4        Enne kriisilahendusskeemi vastuvõtmist 23. mail 2017 määras kriisilahendusnõukogu pakkumismenetluse läbiviimise järel hindajaks büroo Deloitte Réviseurs d’Entreprises (edaspidi „hindaja“), et ette valmistada Banco Populari võimalikku kriisilahendust. Hindajaga sõlmiti eraldi leping pärast seda, kui oli võrreldud teenuse raamlepinguid, mille kriisilahendusnõukogu oli sõlminud kuue bürooga, sh hindajaga. Vastavalt sellele eraldi sõlmitud lepingule oli hindaja ülesanne Banco Populari väärtuse hindamine enne võimalikku kriisilahendust ning määruse nr 806/2014 artikli 20 lõigetes 16–18 ette nähtud kohtlemise erinevuse hindamine pärast võimalikku kriisilahendust.

5        Määruse nr 806/2014 artikli 20 lõike 5 punktist a lähtudes kinnitas kriisilahendusnõukogu 5. juunil 2017 väärtuse esimese hindamise, mille eesmärk oli saada teavet tegemaks kindlaks, kas määruse nr 806/2014 artikli 18 lõikes 1 sätestatud kriisilahenduse eeltingimused on täidetud.

6        6. juunil 2017 esitas hindaja kriisilahendusnõukogule määruse nr 806/2014 artikli 20 lõike 10 alusel koostatud teise väärtuse hindamise tulemuse (edaspidi „2. hinnang“). 2. hinnangu eesmärk oli hinnata Banco Populari varade ja kohustuste väärtust, anda hinnang sellele, kuidas koheldaks aktsionäre ja võlausaldajaid juhul, kui Banco Populari suhtes viidaks läbi tavaline maksejõuetusmenetlus, ning esitada teave, mille põhjal on võimalik teha otsus üleantavate aktsiate ja omandiõiguse instrumentide kohta ning mis võimaldab kriisilahendusnõukogul kindlaks määrata, millised on ettevõtte võõrandamise vahendi rakendamise korral äritingimused.

7        Asudes seisukohale, et määruse nr 806/2014 artikli 18 lõikes 1 ette nähtud tingimused olid täidetud, otsustas kriisilahendusnõukogu kriisilahendusskeemis algatada Banco Populari suhtes kriisilahendusmenetluse. Kriisilahendusnõukogu otsustas määruse nr 806/2014 artikli 21 kohaselt Banco Populari omavahendite instrumendid alla hinnata ja konverteerida ning kohaldada määruse nr 806/2014 artikli 24 alusel ettevõtte võõrandamise vahendit aktsiate üleandmisega omandajale.

8        Kriisilahendusnõukogu otsustas tunnistada kehtetuks 100% Banco Populari aktsiatest, konverteerida ja alla hinnata Banco Populari emiteeritud esimese taseme täiendavatesse omavahenditesse kuuluvate instrumentide kogu põhisumma ning konverteerida Banco Populari emiteeritud teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide kogu põhisumma „II uuteks aktsiateks“. Hispaania kriisilahendusasutuse Fondo de Reestructuración Ordenada Bancaria (FROB; pankade nõuetekohase ümberkorraldamise fond, Hispaania) läbi viidud läbipaistva ja avatud müügiprotsessi tulemusel anti II uued aktsiad üle Banco Santander SA-le ühe euro suuruse ostuhinna eest. Seejärel sai ühinemise käigus Banco Santander ühendava ühinguna 28. septembril 2018 Banco Populari üldõigusjärglaseks.

9        7. juunil 2017 võttis Euroopa Komisjon vastu otsuse (EL) 2017/1246, millega kinnitatakse Banco Populari […] kriisilahenduse skeem (ELT 2017, L 178, lk 15).

10      Hindaja edastas 14. juunil 2018 kriisilahendusnõukogule määruse nr 806/2014 artikli 20 lõigetes 16–18 sätestatud kohtlemise erinevust käsitleva hinnangu, mille eesmärk oli kindlaks teha, kas aktsionäre ja võlausaldajaid oleks koheldud paremini, kui Banco Populari suhtes oleks läbi viidud tavaline maksejõuetusmenetlus (edaspidi „3. hinnang“). 31. juulil 2018 saatis hindaja kriisilahendusnõukogule selle hinnangu lisa, parandades mõne vormivea.

11      Hindaja hindas 3. hinnangus seda, kuidas oleks koheldud mõjutatud aktsionäre ja võlausaldajaid, kui Banco Populari suhtes oleks kriisilahendusskeemi vastuvõtmise ajal selle asemel algatatud tavaline maksejõuetusmenetlus. Ta hindas seda likvideerimisstsenaariumi alusel, kohaldades 9. juuli 2003. aasta pankrotiseadust 22/2003 (Ley 22/2003, Concursal; BOE nr 164, 10.7.2003, lk 26905).

12      Hindaja märkis, et teoreetiline likvideerimisstsenaarium valmistati ette 6. juuni 2017. aasta auditeerimata finantsteabe alusel või juhul, kui see ei olnud kättesaadav, siis 31. mai 2017. aasta finantsteabe alusel. Ta leidis, et Banco Populari suhtes tavalise maksejõuetusmenetluse algatamine 7. juunil 2017 oleks viinud kavandamata likvideerimiseni. Varade realiseerimisväärtuse hindamisel võttis hindaja aluseks kolm alternatiivset likvideerimisstsenaariumi kestusega vastavalt 18 kuud, 3 aastat ja 7 aastat, millest igaüks sisaldas võimalikku optimistlikumat ja pessimistlikumat stsenaariumi. Ta järeldas, et ükskõik millise stsenaariumi puhul ei oleks mõjutatud aktsionäridel ja allutatud nõuete omanikel olnud tavalises maksejõuetusmenetluses oodata mingeid tagasimakseid ning seega ei esinenud kohtlemise erinevust võrreldes kriisilahendusmeetme tulemusega.

13      Kriisilahendusnõukogu avaldas 6. augustil 2018 oma veebisaidil 2. augusti 2018. aasta teate oma esialgse otsuse kohta, kas aktsionäridele ja võlausaldajatele tuleb maksta hüvitist seoses Banco Populari suhtes võetud kriisilahendusmeetmetega, ning selle kohta, et ta algatas menetluse, mis puudutab õigust olla ära kuulatud (SRB/EES/2018/132) (edaspidi „esialgne otsus“), ja ka 3. hinnangu mittekonfidentsiaalse versiooni. Teadaanne kriisilahendusnõukogu teate kohta avaldati 7. augustil 2018 Euroopa Liidu Teatajas (ELT 2018, C 277 I, lk 1).

14      Esialgses otsuses leidis kriisilahendusnõukogu, et 3. hinnangust nähtub, et see, kuidas tegelikult koheldi aktsionäre ja võlausaldajaid, keda Banco Populari kriisilahendus mõjutas, ei erinenud kohtlemisest, mis neile oleks osaks saanud, kui Banco Populari suhtes oleks kriisilahendusmeetme võtmise ajal algatatud tavaline maksejõuetusmenetlus. Kriisilahendusnõukogu otsustas esialgu, et ta ei ole kohustatud maksma hüvitist mõjutatud aktsionäridele ja võlausaldajatele vastavalt määruse nr 806/2014 artikli 76 lõike 1 punktile e.

15      Selleks et kriisilahendusnõukogu saaks teha lõpliku otsuse selle kohta, kas mõjutatud aktsionäridele ja võlausaldajatele on vaja maksta hüvitist või mitte, palus kriisilahendusnõukogu, et nad teavitaksid teda kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikli 41 lõike 2 punktiga a sellest, kas nad kasutavad seoses esialgse otsusega oma õigust olla ära kuulatud.

16      Kriisilahendusnõukogu märkis, et menetlus, mis puudutab õigust olla ära kuulatud, toimub kahes etapis.

17      Esimeses etapis (edaspidi „registreerimisetapp“) kutsuti mõjutatud aktsionäre ja võlausaldajaid üles veebipõhise registreerimisvormi kaudu väljendama huvi kasutada oma õigust olla ära kuulatud kuni 14. septembrini 2018. Seejärel pidi kriisilahendusnõukogu kontrollima, kas iga huvi üles näidanud isik on tegelikult mõjutatud aktsionär või võlausaldaja. Mõjutatud aktsionärid ja võlausaldajad pidid tõendama oma isikut ja seda, et 6. juunil 2017 omasid nad Banco Populari ühte või mitut kapitaliinstrumenti, mis olid kriisilahenduse käigus alla hinnatud või konverteeritud ja üle antud.

18      Teises etapis võisid mõjutatud aktsionärid ja võlausaldajad, kes olid väljendanud huvi kasutada esimeses etapis oma õigust olla ära kuulatud ja kelle võlausaldaja staatust oli kriisilahendusnõukogu kontrollinud, esitada oma kommentaarid esialgse otsuse kohta, millele oli lisatud 3. hinnang.

19      Kriisilahendusnõukogu teatas 16. oktoobril 2018, et kõlblikel aktsionäridel ja võlausaldajatel palutakse esitada oma kirjalikud märkused esialgse otsuse kohta alates 6. novembrist 2018. Kriisilahendusnõukogu saatis 6. novembril 2018 igale kõlblikule aktsionärile ja võlausaldajale tema isikliku lingi, mille kaudu pääses internetis tutvuma vormiga, mis võimaldas esitada kuni 26. novembrini 2018 kommentaare esialgse otsuse ja 3. hinnangu mittekonfidentsiaalse versiooni kohta.

20      Pärast konsultatsioonietappi analüüsis kriisilahendusnõukogu mõjutatud aktsionäride ja võlausaldajate asjakohaseid kommentaare esialgse otsuse kohta. Ta palus hindajal esitada talle dokument hinnanguga 3. hinnangu suhtes esitatud asjakohaste kommentaaride kohta, ning analüüsida, kas 3. hinnang jääb nende kommentaaride kontekstis endiselt kehtima.

21      Hindaja esitas 18. detsembril 2019 kriisilahendusnõukogule oma hinnangu „Selgitav dokument kohtlemise erinevuse hindamise kohta“ (edaspidi „selgitav dokument“). Selgitavas dokumendis kinnitas hindaja, et 3. hinnangus täpsustatud strateegia ja erinevad teoreetilised likvideerimisstsenaariumid ning kasutatud meetodid ja analüüsid on endiselt kehtivad.

22      Kriisilahendusnõukogu võttis 17. märtsil 2020 vastu vaidlustatud otsuse. Otsust puudutav teade avaldati 20. märtsil 2020 Euroopa Liidu Teatajas (ELT 2020, C 91, lk 2).

23      Vaidlustatud otsuses leidis kriisilahendusnõukogu, et hindaja oli olnud sõltumatu, nagu nõuab määruse nr 806/2014 artikli 20 lõige 1 ja komisjoni 23. märtsi 2016. aasta delegeeritud määruse (EL) 2016/1075, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks finantsseisundi taastamise kavade, kriisilahenduse kavade ja konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kavade sisu, miinimumkriteeriumid, mille alusel peab pädev asutus finantsseisundi taastamise kavu ja konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kavu hindama, konsolideerimisgrupi finantstoetuse andmise tingimused, sõltumatute hindajate suhtes kohaldatavad nõuded, allahindamise ja konverteerimise õiguse lepingukohane tunnustamine, teavitamisnõuete ja peatamisteate menetlused ja sisu ning kriisilahenduse kolleegiumide tegevus (ELT 2016, L 184, lk 1), IV peatükk.

24      Vaidlustatud otsuse 5. jaos „3. hinnang“ tegi kriisilahendusnõukogu 3. hinnangu sisu kokkuvõtte ja leidis, et see on kooskõlas kohaldatava õigusraamistikuga ning on piisavalt põhjendatud ja terviklik, et selle alusel teha määruse nr 806/2014 artikli 76 lõike 1 punktis e ette nähtud otsus. Ta leidis, et 3. hinnangus hinnati vajalikke elemente, mis on ette nähtud määruse nr 806/2014 artikli 20 lõikes 17 ja komisjoni 14. novembri 2017. aasta delegeeritud määruses (EL) 2018/344, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL regulatiivsete tehniliste standardite osas, millega määratakse kindlaks kriisilahendusmenetluse korral kohtlemise erinevuse hindamise lähtealused (ELT 2018, L 67, lk 3).

25      Vaidlustatud otsuse 6. jaos esitas kriisilahendusnõukogu „mõjutatud aktsionäride ja võlausaldajate kommentaarid ning nende hinnangu“. Vaidlustatud otsuse alajaos 6.1 „Asjakohasuse hindamine“ selgitas kriisilahendusnõukogu, et osa neist kommentaaridest, mis ei puudutanud tema esialgset otsust ega 3. hinnangut, ei olnud asjakohased, kuna need ei olnud seotud menetlusega, mis puudutab õigust olla ära kuulatud. Vaidlustatud otsuse alajaos 6.2 analüüsis ta „mõjutatud aktsionäride ja võlausaldajate esitatud asjakohaseid kommentaare“ hindaja sõltumatuse ja 3. hinnangu sisu kohta, mis olid rühmitatud teemade kaupa.

26      Kriisilahendusnõukogu järeldas, et 3. hinnangust koostoimes selgitava dokumendi ja vaidlustatud otsuse alajaos 6.2 esitatud järeldustega nähtub, et ei esine erinevust mõjutatud aktsionäride ja võlausaldajate tegeliku kohtlemise ja kohtlemise vahel, mis oleks neile osaks saanud, kui Banco Populari suhtes oleks kriisilahendusmeetme võtmise kuupäeval algatatud tavaline maksejõuetusmenetlus.

27      Seetõttu otsustas kriisilahendusnõukogu:

„Artikkel 1

Hindamine

Selleks et teha kindlaks, kas Banco Populari […] suhtes võetud kriisilahenduse meetmetest mõjutatud aktsionäridele ja võlausaldajatele tuleb maksta hüvitist, on antud määruse nr 806/2014 artikli 20 lõikes 16 ette nähtud hinnang kohtlemise erinevusele kriisilahenduses ning see on kooskõlas käesoleva otsuse I lisaga koostoimes käesoleva otsuse II lisas esitatud selgitava dokumendiga […].

Artikkel 2

Hüvitamine

Aktsionäridel ja võlausaldajatel, keda Banco Populari […] suhtes võetud kriisilahenduse meetmed mõjutavad, ei ole õigust saada ühtsest kriisilahendusfondist hüvitist vastavalt määruse nr 806/2014 artikli 76 lõike 1 punktile e.

Artikkel 3

Otsuse adressaat

Otsus on adresseeritud FROBile kui riiklikule kriisilahendusasutusele määruse nr 806/2014 artikli 3 lõike 1 punkti 3 tähenduses.“ [mitteametlik tõlge]

 Poolte nõuded

28      Hagejad paluvad Üldkohtul:

–        tühistada vaidlustatud otsus;

–        mõista kohtukulud välja kriisilahendusnõukogult ja Hispaania Kuningriigilt.

29      Kriisilahendusnõukogu palub Üldkohtul:

–        jätta hagi rahuldamata;

–        mõista kohtukulud välja hagejatelt.

30      Kohtuasjas T‑302/20 palub menetlusse astuja Aeris Invest Sàrl Üldkohtul:

–        hagi rahuldada;

–        mõista kohtukulud välja kriisilahendusnõukogult.

31      Hispaania Kuningriik palub Üldkohtul:

–        jätta hagi rahuldamata;

–        mõista kohtukulud välja hagejatelt.

 Õiguslik käsitlus

32      Oma hagi põhjendamiseks esitavad hagejad viis väidet. Esimene väide puudutab määruse nr 806/2014 artikli 15 lõike 1 punkti g rikkumist. Teine väide puudutab määruse nr 806/2014 artikli 20 lõike 16 rikkumist. Kolmas väide puudutab harta artikli 41 lõikes 2 ette nähtud õiguse olla ära kuulatud rikkumist. Neljas väide käsitleb harta artiklis 47 sätestatud õiguse tõhusale õiguskaitsevahendile rikkumist. Viienda väite kohaselt on rikutud harta artiklis 17 ja artikli 52 lõikes 1 ning Roomas 4. novembril 1950 allkirjastatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi „EIÕK“) protokolli nr 1 artiklis 1 sätestatud õigust omandile.

33      Kõigepealt tuleb märkida, et kohtupraktika kohaselt on Üldkohtu kontrolli ulatus piiratud nii olukordades, kus vaidlustatud akt tugineb äärmiselt keerulistele teaduslikele ja tehnilistele faktilistele asjaoludele antud hinnangule, kui ka siis, kui tegemist on keerulise majandusliku hinnanguga.

34      Esiteks peab Euroopa Liidu kohtu kontroll olukordades, kus liidu ametivõimudel on nende võetavate meetmete olemuse ja ulatuse kindlaksmääramisel lai kaalutlusõigus – eeskätt äärmiselt keeruliste teaduslike ja tehniliste faktiliste asjaolude hindamisel –, piirduma hinnanguga sellele, kas sellise õiguse teostamisel esineb ilmne viga või võimu kuritarvitamine, või kas ametivõimud on oma kaalutlusõigust ilmselgelt ületanud. Niisuguses kontekstis ei saa liidu kohus asendada oma hinnanguga hinnangut, mille on teaduslike ja tehniliste asjaolude kohta andnud liidu ametivõimud, kellele ainsana on EL toimimise lepinguga see ülesanne antud (vt 21. juuli 2011. aasta kohtuotsus Etimine, C‑15/10, EU:C:2011:504, punkt 60 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 1. juuni 2022. aasta kohtuotsus Algebris (UK) ja Anchorage Capital Group vs. komisjon, T‑570/17, EU:T:2022:314, punkt 105 ja seal viidatud kohtupraktika).

35      Teiseks, mis puudutab liidu kohtute teostatavat kontrolli liidu asutuste antud keerulise majandusliku hinnangu üle, siis see on piiratud kontroll, mille käigus kontrollitakse tingimata üksnes seda, kas on järgitud menetlusnorme ja põhjendamisreegleid, kas asjaolud on sisuliselt täpselt kindlaks tehtud, et ei ole tehtud ühtki ilmset hindamisviga ning et võimu ei ole kuritarvitatud. Ka selle kontrolli raames ei saa liidu kohus seega asendada liidu pädeva asutuse majanduslikku hinnangut enda omaga (vt 2. septembri 2010. aasta kohtuotsus komisjon vs. Scott, C‑290/07 P, EU:C:2010:480, punkt 66 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 1. juuni 2022. aasta kohtuotsus Algebris (UK) ja Anchorage Capital Group vs. komisjon, T‑570/17, EU:T:2022:314, punkt 106 ja seal viidatud kohtupraktika).

36      Kuna kriisilahendusnõukogu otsused, mille eesmärk on kindlaks teha, kas tuleb maksta hüvitist aktsionäridele ja võlausaldajatele, keda ettevõtja suhtes võetud kriisilahendusmeetmed mõjutavad, põhinevad väga keerulistel majanduslikel ja tehnilistel hinnangutel, tuleb asuda seisukohale, et eespool punktides 35 ja 36 viidatud kohtupraktikast tulenevad põhimõtted on kohaldatavad käesoleva kohtuliku kontrolli suhtes, mida kohtul on palutud teha.

37      Kuigi kriisilahendusnõukogul on majanduslikes ja tehnilistes küsimustes kaalutlusõigus, ei tähenda see aga, et liidu kohus peaks hoiduma kontrollimast seda, kuidas on kriisilahendusnõukogu tema otsuse aluseks olevaid majanduslikke andmeid tõlgendanud. Nagu Euroopa Kohus on nimelt otsustanud, peab liidu kohus isegi keeruliste hinnangute korral kontrollima nii esitatud tõendite sisulist õigsust, usaldusväärsust ja sidusust kui ka seda, kas kogutud tõendid sisaldavad kogu asjakohast teavet, mida keerulise olukorra hindamisel tuleb arvesse võtta, ja kas kõnealused tõendid võivad toetada järeldusi, mis nende pinnalt on tehtud (vt 11. novembri 2021. aasta kohtuotsus Autostrada Wielkopolska vs. komisjon ja Poola, C‑933/19 P, EU:C:2021:905, punkt 117 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 1. juuni 2022. aasta kohtuotsus Algebris (UK) ja Anchorage Capital Group vs. komisjon, T‑570/17, EU:T:2022:314, punkt 108 ja seal viidatud kohtupraktika).

38      Selleks et teha kindlaks, et kriisilahendusnõukogu on teinud asjaolude hindamisel ilmse vea, mis võib põhjendada vaidlustatud otsuse tühistamist, peavad hageja esitatud tõendid olema piisavad, et muuta selles otsuses faktidele antud hinnangud ebausutavaks (vt analoogia alusel 7. mai 2020. aasta kohtuotsus BTB Holding Investments ja Duferco Participations Holding vs. komisjon, C‑148/19 P, EU:C:2020:354, punkt 72, ning 1. juuni 2022. aasta kohtuotsus Algebris (UK) ja Anchorage Capital Group vs. komisjon, T‑570/17, EU:T:2022:314, punkt 109 ja seal viidatud kohtupraktika).

39      Seetõttu tuleb ilmselget hindamisviga puudutav väide tagasi lükata, kui vaatamata hageja esitatud tõenditele võib kahtluse alla seatud hinnangut ikkagi pidada õigeks või kehivaks (vt 27. septembri 2018. aasta kohtuotsus Spiegel-Verlag Rudolf Augstein ja Sauga vs. EKP, T‑116/17, ei avaldata, EU:T:2018:614, punkt 39 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 25. novembri 2020. aasta kohtuotsus BMC vs. Ühisettevõte Clean Sky 2, T‑71/19, ei avaldata, EU:T:2020:567, punkt 76 ja seal viidatud kohtupraktika).

40      Veel tuleneb väljakujunenud kohtupraktikast, et kui institutsioonidel on selline kaalutlusõigus, siis on liidu õiguskorraga haldusmenetluste jaoks antud tagatiste järgimine veelgi tähtsam. Liidu õiguskorraga haldusmenetluste jaoks antud tagatiste hulka kuulub ka harta artikli 41 lõike 2 punktis a sätestatud hea halduse põhimõte, millega on seotud pädeva institutsiooni kohustus hinnata hoolikalt ja erapooletult kõiki konkreetse juhtumi asjasse puutuvaid asjaolusid. Vaid nii saab liidu kohus kontrollida, kas esinevad kaalutlusõiguse aluseks olevad faktilised ja õiguslikud asjaolud (vt selle kohta 21. novembri 1991. aasta kohtuotsus Technische Universität München, C‑269/90, EU:C:1991:438, punkt 14).

 Esimene väide, mille kohaselt on rikutud määruse nr 806/2014 artikli 15 lõike 1 punkti g

41      Hagejad väidavad, et hagiavaldustele lisatud eksperdiarvamusest nähtub, et 3. hinnang põhineb ebatäpsetel eeldustel ja selles on kasutatud kriteeriume, mis ei ole Banco Populari hindamiseks sobivad. Nad märgivad, et selles aruandes esitatud 3. hinnangu analüüs põhjendab kriitikat 19 küsimuses, mis on esitatud hagiavaldustes.

42      Hagejad väidavad, et hagiavaldustele lisatud eksperdiarvamus näitas selles antud hinnangu alusel, et Banco Populari aktsiakapital oli kriisilahendusmeetme võtmise ajal ligikaudu 5,974 miljardit eurot ning et hagejaid oleks seega koheldud tavalises maksejõuetusmenetluses paremini, kui neid koheldi kriisilahenduse raames.

43      Kriisilahendusnõukogu leiab, et see väide on vastuvõetamatu, kuna hagejad viitavad 3. hinnangus tehtud 19 veale, mis on esitatud ainult ühes lauses väljendatud 19 etteheite kujul, mis on väga üldised, eraldi võetuna arusaamatud ja mõistetavad üksnes koos hagiavaldustele lisatud eksperdiarvamusega. Hagiavaldustes ei ole nende etteheidete kinnituseks esitatud argumente ega faktilisi asjaolusid.

44      Vastavalt Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artiklile 21 ja Üldkohtu kodukorra artikli 76 punktile d tuleb igas hagiavalduses märkida hagi ese ja ülevaade fakti- ja õigusväidetest. See teave peab olema märgitud piisavalt selgelt ja täpselt, et kostja saaks valmistuda enda kaitsmiseks ja Üldkohus saaks asja lahendada ka ilma lisateabeta.

45      Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on hagi vastuvõetavuse eelduseks see, et põhilised faktilised ja õiguslikud asjaolud, millele hagi tugineb, nähtuvad kas või kokkuvõtlikult, kuid seostatult ja arusaadavalt hagiavaldusest endast. Kuigi teatavate punktide puhul saab hagiavalduse teksti toetada ja täiendada viidetega hagiavaldusele lisatud dokumentide osadele, ei saa üldine viide teistele dokumentidele, isegi kui need on hagiavaldusele lisatud, asendada selliste sisuliste õiguslike argumentide puudumist, mis eespool mainitud sätete kohaselt peavad olema märgitud hagiavalduses endas. Lisaks ei kuulu hagiavalduse lisadest hagi alusena käsitletavate fakti‑ ja õigusväidete ning põhjenduste väljaotsimine ja kindlakstegemine Üldkohtu ülesannete hulka, kuna lisadel on üksnes tõenduslik ja abistav ülesanne (vt 3. märtsi 2022. aasta kohtuotsus WV vs. Euroopa välisteenistus, C‑162/20 P, EU:C:2022:153, punktid 68 ja 70 ning seal viidatud kohtupraktika, ning 1. juuni 2022. aasta kohtuotsus Algebris (UK) ja Anchorage Capital Group vs. komisjon, T‑570/17, EU:T:2022:314, punkt 299 ja seal viidatud kohtupraktika).

46      Tuleb mainida, et nagu märgib kriisilahendusnõukogu, piirduvad hagejad esimeses väites 19 väga üldise etteheitega hindaja teatud hinnangutele 3. hinnangus. Esimesed kuus etteheidet käsitlevad Banco Populari likvideerimisstsenaariumi ja ülejäänud 3. hinnangus läbi viidud eri klassi varade hindamist.

47      Hagejad piirduvad märkusega, et need etteheiteid tuginevad hagiavaldustele lisatud eksperdiarvamuses esitatud analüüsile. Nad viitavad seega üldiselt hagiavaldusele lisatud eksperdiarvamusele, mis on 87 lehekülje pikkune ja millel on 76 lehekülge lisasid, kuid nad ei viita eksperdiarvamuse nendele osadele, millele tuginedes nad kõik 19 etteheidet esitavad.

48      Sama kehtib hagejate järelduse kohta, et nende eksperdiarvamusest nähtub, et hagejaid koheldaks tavalises maksejõuetusmenetluses paremini kui kriisilahenduses.

49      Ent vastavalt eespool punktis 46 viidatud kohtupraktikale ei ole Üldkohtu ülesanne otsida eksperdiarvamusest iga etteheidet põhjendavaid asjaolusid. Seega tuleb asuda seisukohale, et käesoleva väite sõnastus ei võimalda Üldkohtul lahendada hagi vajaduse korral täiendava teabeta ning lisade puhtalt tõendusliku ja abistava ülesandega oleks vastuolus nende kasutamine nii, et nendes esitatakse üksikasjalikult väited, mis on hagiavalduses jäetud piisavalt selgelt ja täpselt esitamata. Järelikult tuleb vastuvõetamatuse tõttu tagasi lükata argumendid, milles viidatakse üldsõnaliselt hagiavaldustele lisatud eksperdiarvamusele.

50      Sellest tuleneb, et Üldkohtul ei ole võimalik hagiavalduste sisu põhjal täpselt kindlaks teha, milliseid argumente ta võib selle väite aluseks pidada.

51      Sellest järeldub, et see väide on esitatud paljasõnaliselt, ilma et seda oleks vastupidi kodukorra artikli 76 punktis d ette nähtud nõudele argumentidega põhjendatud, ning see tuleb vastuvõetamatuse tõttu tagasi lükata.

52      Veel tuleb lisada, et see järeldus ei tähenda, et vastuvõetavad ei oleks hagiavaldustele lisatud eksperdiarvamus või argumendid, mille hagejad on esitanud muudes väidetes, mis põhinevad sellel aruandel ja on piisavalt põhjendatud.

 Teine väide, mille kohaselt on rikutud määruse nr 806/2014 artikli 20 lõiget 16

53      Hagejad väidavad, et kriisilahendusnõukogu on rikkunud kahte määruse nr 806/2014 artikli 20 lõikes 16 ette nähtud tingimust.

54      Määruse nr 806/2014 artikli 20 lõige 16 sätestab:

„Selleks et hinnata, kas aktsionäre ja võlausaldajaid oleks koheldud paremini, kui kriisilahendusmenetluses oleva finantsinstitutsiooni suhtes oleks algatatud tavaline maksejõuetusmenetlus, tagab kriisilahendusnõukogu, et niipea, kui see on pärast kriisilahenduse meetme või meetmete elluviimist võimalik, viib lõikes 1 osutatud sõltumatu isik läbi hindamise.“

55      Esimeses väiteosas leiavad hagejad, et vaidlustatud otsuses ei ole kindlaks tehtud, kas Banco Populari endisi aktsionäre oleks tavalises maksejõuetusmenetluses koheldud paremini, arvestades, et tavaline maksejõuetusmenetlus võrdsustati likvideerimisega. Teises väiteosas leiavad nad, et 3. hinnangut ei koostanud sõltumatu isik.

 Esimene väiteosa, mis puudutab likvideerimisstsenaariumi määratlust

56      Hagejad vaidlustavad vastupidise stsenaariumi, st likvideerimisstsenaariumi, mida kasutati 3. hinnangus selle kindlakstegemiseks, kuidas oleks koheldud mõjutatud aktsionäre ja võlausaldajaid juhul, kui Banco Populari suhtes oleks algatatud tavaline maksejõuetusmenetlus. Esimeses etteheites väidavad nad, et kohaldatavates õigusnormides eelistatakse likvideerimisele alternatiivset lahendust. Teises, teise võimalusena esitatud etteheites väidavad nad, et isegi kui eeldada, et kohaldamisele kuulub likvideerimisstsenaarium, ei nõua Hispaania õigusnormid varade eraldi või portfellina võõrandamist.

–       Esimene etteheide, milles vaieldakse vastu likvideerimisstsenaariumi kasutamisele

57      Hagejad, keda toetab Aeris Invest, väidavad, et kriisilahendusnõukogu rikkus õigusnormi, kui ta leidis, et hüpoteetiline kohtlemine tavalises maksejõuetusmenetluses eeldab lähtumist likvideerimisstsenaariumist. Nad leiavad, et Hispaania õiguse kohaselt eelistatakse pankrotimenetluses kompromissi.

58      Hagejad väidavad, et Hispaania õiguses soodustatakse kompromissi saavutamist mitme meetmega, mille abil saavutada võlausaldajate nõuete rahuldamine õigusliku tehinguna vormistatava kokkuleppe teel. Nad leiavad, et kriisilahendusnõukogu tõlgendas asjasse puutuvaid õigusnorme nii, nagu oli kõige soodsam tema enda huvides, kuivõrd Banco Populari väärtus likvideerimisstsenaariumis on väiksem kui see, mis oleks saadud kompromissiga.

59      Vaidlustatud otsuses täheldas kriisilahendusnõukogu, et määruse nr 806/2014 artikli 15 lõike 1 punkti g kohaselt tuleb 3. hinnangus kindlaks teha, kas mõjutatud aktsionäre ja võlausaldajaid koheldi kriisilahenduse raames halvemini kui siis, kui Banco Popular oleks „lõpetatud tavalises maksejõuetusmenetluses“. Ta märkis sarnaselt hindaja tähelepanekutega selgitavas dokumendis (punkt 5.1.5), et 18. juuni 2015. aasta seaduses 11/2015 krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse kohta (Ley 11/2015 de recuperación y resolución de entidades de crédito y empresas de servicios de inversión; BOE nr 146, 19.6.2015, lk 50797), millega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT 2014, L 173, lk 190), on konkreetselt ette nähtud, et kohtlemise erinevuse hindamine peab toimuma eeldusel, et ettevõtja suhtes on algatatud likvideerimismenetlus.

60      Esimesena tuleb määruse nr 806/2014 asjakohaste sätete kohta meenutada, et selle määruse artikli 20 lõikes 16 ette nähtud hindamise eesmärk on teha kindlaks, kas aktsionäre ja võlausaldajaid oleks koheldud paremini, kui kriisilahendusmenetluses oleva finantsinstitutsiooni suhtes oleks algatatud tavaline maksejõuetusmenetlus.

61      Määruse nr 806/2014 artikli 20 lõige 17 näeb ette, et sama artikli lõikes 16 osutatud hindamisega tehakse kindlaks kohtlemise erinevus – nimelt see, kuidas aktsionäre ja võlausaldajaid tegelikult kriisilahenduse käigus koheldi ja kuidas neid oleks koheldud, kui ettevõtja suhtes oleks algatatud tavaline maksejõuetusmenetlus ajal, mil tehti kriisilahendusmeedet käsitlev otsus.

62      Niisuguse hindamise eesmärk on rakendada põhimõtet, et ühtegi võlausaldajat ei kohelda halvemini, kui see tuleneb määruse nr 806/2014 artikli 15 lõike 1 punktist g, mis näeb ette, et „ükski võlausaldaja ei kata kooskõlas artiklis 29 ette nähtud kaitsemeetmetega suuremat kahjumit kui see, mida ta oleks katnud juhul, kui artiklis 2 osutatud ettevõtja oleks likvideeritud tavalises maksejõuetusmenetluses“.

63      Seda põhimõtet arvestades on määruse nr 806/2014 artikli 76 lõike 1 punktis e märgitud, et kriisilahendusnõukogu võib kasutada ühtset kriisilahendusfondi selleks, „et maksta hüvitist aktsionäridele või võlausaldajatele, kui pärast artikli 20 lõike 5 kohast hindamist on nad kandnud suuremat kahju kui nad oleksid kandnud pärast artikli 20 lõike 16 kohast hindamist tavalise maksejõuetusmenetluse alusel toimunud likvideerimise korral“.

64      Seega nähtub määruse nr 806/2014 eespool nimetatud sätetest selgelt, et määruse nr 806/2014 artikli 20 lõigetes 16–18 tehtud viited sellele, kuidas ettevõtja aktsionäre ja võlausaldajaid oleks koheldud juhul, kui ettevõtja suhtes oleks algatatud tavaline maksejõuetusmenetlus, viitab nende hüpoteetilisele kohtlemisele ettevõtja likvideerimise korral.

65      Lisaks on delegeeritud määruse 2018/344 artikli 4 lõike 1 kohaselt meetod, mille abil hinnata, kuidas oleks koheldud aktsionäre ja võlausaldajaid, kelle suhtes rakendati kriisilahendusmeetmeid siis, kui nende suhtes oleks kriisilahenduse otsuse tegemise ajal algatatud tavaline maksejõuetusmenetlus, meetod, mis seisneb üksnes tavalises maksejõuetusmenetluses eeldatava rahavoo diskonteeritud summa kindlaksmääramises. Tegurite, mida tuleb selle rahavoo hindamisel arvesse võtta ja mis on ette nähtud delegeeritud määruse 2018/344 artikli 4 lõigetes 4 ja 5, eesmärk on määrata kindlaks vara väärtus sõltuvalt sellest, kas hüpoteetilise võõrandamise korral saab nendega kaubelda aktiivsetel turgudel või mitte. Delegeeritud määruse 2018/344 artikli 4 lõikes 8 on samuti ette nähtud, et hindamise käigus arvutatud hüpoteetilised tulud jaotatakse aktsionäride ja võlausaldajate vahel vastavalt nende nõudeõiguse järkudele kohaldatava maksejõuetusõiguse alusel.

66      Sellest tuleneb, et delegeeritud määruses 2018/344 ettenähtud meetod, mille abil hinnata, kuidas oleks koheldud aktsionäre ja võlausaldajaid hüpoteetilises tavalises maksejõuetusmenetluses, vastab finantsinstitutsiooni vara realiseerimisele ja seega likvideerimisele, nagu see on määratletud määruse nr 806/2014 artikli 3 lõike 1 punktis 42.

67      Mis puudutab määrusega nr 806/2014 kehtestatud kriisilahendusmeetme subjektiks oleva ettevõtja aktsionäridele ja võlausaldajatele hüvitise maksmise süsteemi, siis on selle määruse põhjenduses 62 märgitud:

„Sekkumine omandiõigustesse ei tohiks olla ebaproportsionaalne. Selle tagajärjel ei peaks mõjutatud aktsionärid ega võlausaldajad kahjumit katma suuremas ulatuses, kui nad oleksid katnud siis, kui ettevõtja oleks samal ajal, kui tehti otsus kriisilahendusmeetmete võtmise kohta, lõpetatud ja likvideeritud. Kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu vara osalise üleandmise korral erasektorist pärit omandajale või sildpangale tuleks järelejäänud osa sellest krediidiasutusest või investeerimisühingust lõpetada ja likvideerida tavalises maksejõuetusmenetluses. Ettevõtja aktsionäride ja võlausaldajate kaitsmiseks likvideerimismenetluses peaks neil olema õigus saada oma nõuete eest tasutud maksega, mis on vähemalt sama suur kui see, mille nad oleksid hinnanguliselt saanud juhul, kui kogu ettevõtja oleks lõpetatud ja likvideeritud tavalises maksejõuetusmenetluses.“

68      Määruse nr 806/2014 artikli 20 lõike 18 punktide a ja b kohaselt eeldatakse sama määruse artikli 20 lõikes 16 osutatud hindamisel, et kriisilahendusmenetluses oleva finantsinstitutsiooni suhtes, mille puhul on kriisilahendusmeede või ‑meetmed ellu viidud, oleks algatatud tavaline maksejõuetusmenetlus ajal, mil tehti kriisilahendusmeedet käsitlev otsus, ja eeldatakse ka, et kriisilahendusmeedet või ‑meetmeid ei viidud ellu.

69      Samuti tuleb meenutada, et ettevõtja suhtes kriisilahendusmeetme võtmine eeldab, et määruse nr 806/2014 artikli 18 lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud, st ettevõtja on maksejõuetu või tõenäoliselt maksejõuetuks jääv, puuduvad muud erasektoripoolsed meetmed või järelevalvemeetmed, mis aitaksid tema maksejõuetust mõistliku aja jooksul ära hoida, ning et kriisilahendusmeede on vajalik avalikes huvides. Vastavalt määruse nr 806/2014 artikli 18 lõikele 5 käsitatakse kriisilahendusmeedet avaliku huvi seisukohast vajalikuna, kui see on vajalik ühe või mitme kriisilahenduse eesmärgi saavutamiseks ja see on nende eesmärkidega proportsionaalne ning ettevõtja lõpetamine ja likvideerimine tavalises maksejõuetusmenetluses ei aitaks kriisilahenduse eesmärke samavõrra saavutada.

70      Seega on kriisilahendusmeede alternatiiv ettevõtja likvideerimisele, kui seda nõuab avalik huvi.

71      Määruse nr 806/2014 artikli 76 lõike 1 punktis e, millega rakendatakse sama määruse artikli 15 lõike 1 punktis g sätestatud põhimõtet, on ette nähtud, et aktsionäridel ja võlausaldajatel on kriisilahendusmenetluses õigus oma nõude alusel tagasimaksele või hüvitisele, mis ei ole väiksem hinnangulisest summast, mille nad oleksid saanud, kui kogu finantsinstitutsioon oleks likvideeritud tavalises maksejõuetusmenetluses (vt analoogia alusel 5. mai 2022. aasta kohtuotsus Banco Santander (Banco Populari kriisilahendus), C‑410/20, EU:C:2022:351, punkt 48).

72      Sellest järeldub, et kohtlemise erinevuse kindlakstegemiseks tuleb võrrelda seda, kuidas aktsionäre ja võlausaldajaid kriisilahenduse tõttu tegelikult koheldi ja seda, kuidas neid oleks koheldud, kui kriisilahendusmeedet ei oleks vastu võetud, st juhul, kui ettevõtja oleks likvideeritud.

73      Teisena, mis puudutab kohaldatavaid riigisiseseid õigusnorme, siis viidatakse võrdluse suhtes, kuidas mõjutatud aktsionäre ja võlausaldajaid oleks koheldud, kui finantsinstitutsiooni suhtes oleks algatatud tavaline maksejõuetusmenetlus, riigisisesele menetlusele, mis oleks finantsinstitutsiooniga seoses algatatud, kui tema suhtes ei oleks kohaldatud kriisilahendusmeedet.

74      Sellega seoses on delegeeritud määruse 2018/344 artikli 4 lõikes 3 sätestatud:

„Hindaja võtab tavalise maksejõuetusmenetluse korral eeldatava rahavoo diskonteeritud summa kindlaksmääramisel arvesse järgmist:

a)      asjaomases jurisdiktsioonis kehtiv maksejõuetusõigus või -tava, mis võib mõjutada selliseid tegureid nagu eeldatav võõrandamiseks kuluv aeg või varade tagastamise määrad;

[…]“.

75      Seega ei saa Aeris Invest põhjendatult väita, et Banco Populari suhtes vastupidise stsenaariumi kindlaksmääramisel ei olnud Hispaania õigus kohaldatav.

76      Kuid nagu Hispaania Kuningriik märgib, ei ole Hispaania seadusandja erineva kohtlemise hindamise regulatsioonis ette näinud ühtegi muud võimalust kui likvideerimine tavalises maksejõuetusmenetluses.

77      Sellega seoses sisaldab 6. novembri 2015. aasta kuninga dekreet 1012/2015, millega rakendatakse seadust 11/2015 ja muudetakse 20. detsembri 1996. aasta kuninga dekreeti 2606/1996 krediidiasutuste hoiuste tagamise fondide kohta (Real Decreto 1012/2015 por el que se desarrolla la Ley 11/2015, y por el que se modifica el Real Decreto 2606/1996, de 20 de diciembre, sobre fondos de garantía de depósitos de entidades de crédito; BOE nr 267, 7.11.2015, lk 105911), millega võetakse üle direktiiv 2014/59, konkreetseid sätteid kohtlemise erinevuse hindamiseks.

78      Kuninga dekreedi 1012/2015 artikli 10 lõikes 2 on sätestatud, et hindamise käigus tuleb kindlaks teha, kuidas aktsionäre ja võlausaldajaid oleks koheldud juhul, kui kriisilahendusmenetluse esemeks oleva ettevõtja suhtes oleks kriisilahendusmeetme vastuvõtmise ajal algatatud likvideerimismenetlus.

79      Sellega seoses on kuninga dekreedi 1012/2015 artikli 10 lõike 3 punktis a märgitud, et hinnangus lähtutakse eeldusest, et ettevõtja, kelle suhtes kriisilahendusmeetmeid rakendati, oleks maksejõuetusmenetluses likvideeritud kriisilahenduse otsuse tegemise ajal.

80      Seega näeb Hispaania õigus FROBi otsustatud kriisilahenduse tõttu läbi viidava kohtlemise erinevuse hindamise osas ette, et vastupidine stsenaarium on ettevõtja likvideerimisstsenaarium, milles võetakse aluseks seaduse 22/2003 likvideerimist käsitlevad sätted.

81      Selles küsimuses märgib Hispaania Kuningriik, et seaduse 22/2003 artiklites 148 ja 149 kasutatud mõiste „likvideerimine“ tähendab pankrotis ettevõtja varade ja õiguste realiseerimist, et rahuldada laekumiste arvelt võlausaldajate nõuded, ning see mõiste vastab määruse nr 806/2014 artikli 3 lõike 1 punktis 42 esitatud määratlusele.

82      Lisaks asub seaduse 22/2003 artikkel 100, mis käsitleb kompromissi, selle seaduse V jaotises „Lõpetamise või kompromissi staadiumid“. Eeltoodust tuleneb, et seadus 22/2003 – mis on maksejõuetust reguleeriv üldkohaldatav seadus – näeb ette, et võlausaldajate kompromiss on likvideerimisele alternatiivne lahendus, mis järgneb pankrotimenetluse üldsätete alusel läbi viidavale staadiumile. Selles osas möönavad hagejad, et seaduse 22/2003 sätete kohaselt on kompromiss ja likvideerimine kaks teineteist välistavat lahendust.

83      Seega, kuna kuninga dekreedis 1012/2015 on sõnaselgelt ette nähtud, et kohtlemise erinevust tuleb hinnata, lähtudes eeldusest, et ettevõtja suhtes alustanud menetlus on likvideerimisstaadiumis, välistatakse võimalus kohaldada alternatiivset lahendust, st võlausaldajate kompromissi.

84      Sellest järeldub vastupidi hagejate väidetele, et kohaldatavad Hispaania õigusnormid näevad ette kohtlemise erinevuse kindlaksmääramise likvideerimisstsenaariumi alusel. Seega ei ole hagejatel ja Aeris Investil õigus, kui nad väidavad, et kohaldatav õiguslik raamistik võimaldas kasutada vastupidist stsenaariumi, lähtudes võlausaldajate kompromissist.

85      Seega ei ole asjakohane hagejate ja Aeris Investi tähelepanek, et Hispaania tavalises maksejõuetusmenetluses eelistatakse võlausaldajate kompromissi lahendust.

86      Sellest järeldub, et hagejad ja Aeris Invest väidavad ekslikult, et kriisilahendusnõukogu rikkus õigusnormi, kui ta leidis, et hüpoteetiline kohtlemine tavalises maksejõuetusmenetluses eeldab lähtumist likvideerimisstsenaariumist.

87      Seega tuleb esimene etteheide tagasi lükata.

–       Teine etteheide, milles vaieldakse vastu vara võõrandamisele eraldi või portfellidena

88      Hagejad väidavad, et isegi kui eeldada, et oli vaja lähtuda likvideerimisstsenaariumist, rikkus kriisilahendusnõukogu kohaldatavaid õigusnorme, kuna likvideerimismenetluse kohaldamine ei tähenda tingimata varade müüki eraldi või portfellidena, mis on meetod, mida hindaja 3. hinnangus kasutas. Seadus 22/2003 seab prioriteediks ettevõtte allesjäämise ja tegevuse jätkamise ning seega selle võõrandamise tervikuna või käitiste kaupa.

89      Hagejad ja Aeris Invest väidavad, et Banco Popular oleks võinud oma tegevust jätkata, arvestades tema likviidsuspositsiooni ja asjaolu, et tema tegevusluba ei oleks ära võetud.

90      Hagejad viitavad hagiavaldustele lisatud eksperdiarvamusele, mille kohaselt oleks juhul, kui Banco Populari ettevõte oleks müüdud tervikuna või käitiste kaupa, likvideerimise tulemuseks saadud aktsiakapital, mis oleks suurem kui 3. hinnangus esitatu, ja sellest nähtub, et neid oleks tavalises maksejõuetusmenetluses koheldud paremini, kui neid koheldi kriisilahenduse raames.

91      Käesolevas asjas tuleb meenutada, et juhul, kui kriisilahendusskeemi ei oleks vastu võetud, oleks alternatiiviks olnud Banco Populari likvideerimine tavalises maksejõuetusmenetluses (1. juuni 2022. aasta kohtuotsus Algebris (UK) ja Anchorage Capital Group vs. komisjon, T‑570/17, EU:T:2022:314, punkt 421).

92      Sellega seoses märkis kriisilahendusnõukogu vaidlustatud otsuses, et 3. hinnangu kohaselt – võttes arvesse juhtumi asjaolusid ja eelkõige Banco Populari suutmatust oma võlgu tähtajaks tasuda – oleks tavalise maksejõuetusmenetluse algatamine kriisilahendusotsuse tegemise kuupäeval viinud Banco Populari lõpetamiseni, mis oleks tähendanud varade kiiremat realiseerimist ilma kohustusliku miinimumhinnata ja puhastulu võlausaldajatele väljamaksmist vastavalt seadusega 22/2003 kehtestatud järjekohtadele.

93      Samuti tuleb märkida, et hagejate argumendi – mille kohaselt kriisilahendusmeetmega vastupidise stsenaariumi kasutamine ei tähenda tingimata seda, et Banco Popular likvideeritakse –, oli osa mõjutatud aktsionäre ja võlausaldajaid juba esitanud menetluses, mis puudutas õigust olla ära kuulatud.

94      Vaidlustatud otsuses märkis kriisilahendusnõukogu, et mõjutatud aktsionäride ja võlausaldajate hinnangul oleks olnud võimalik leida erasektori lahendus või oleks pidanud vastupidine stsenaarium tuginema Banco Populari kui tegutseva ettevõtja müügile, kuna ettevõtja tegutses kriisilahendusskeemi vastuvõtmise ajal turul endiselt edasi. Eelkõige tõi kriisilahendusnõukogu välja asjaolu, et osa mõjutatud aktsionäre ja võlausaldajaid väitis, et võlausaldajad oleksid võinud sõlmida kokkuleppe (kompromissi), mis oleks takistanud Banco Populari likvideerida. Teised märkisid, et Hispaania maksejõuetusmenetlus näeb ette võimaluse tuvastada ette saabuv maksejõuetus, mis võimaldab ettevõtja elujõulise vara eraldada ja müüa see tegutseva ettevõttena. Nad väitsid, et likvideerimisstrateegia määratlemisel oleks hindaja pidanud seda lahendust kaaluma, kuna see oleks võimaldanud Banco Populari frantsiisiväärtust paremini säilitada.

95      Kriisilahendusnõukogu märkis, et ilma et see piiraks määruses nr 806/2014 ja kohaldatavas riigisiseses õiguses sätestatud nõuete kohaldamist, oli hindaja selgitavas dokumendis käsitlenud põhjusi, miks Banco Populari puhul ei olnud võimalik tegutseva ettevõtte müük (saabuva maksejõuetuse tuvastamise menetluses või muus korras) ega kompromissi sõlmimise korraldamine. Selle kohta täheldas hindaja esiteks, et arvestades Banco Populari likviidsusolukorda kriisilahendusotsuse kuupäeval ja hinnangut, mille Euroopa Keskpank (EKP) andis Banco Populari maksejõuetuse või tõenäoliselt maksejõuetuks jäämise kohta, ei oleks saanud viimane jätkata tegutsemist läbirääkimiste toimumise ajal, mis tähendab aga tema väärtuse olulist vähenemist. Kriisilahendusnõukogu lisas, et Banco Populari peadirektori 6. juuni 2017. aasta kiri kinnitab järeldust, et Banco Populari likviidsusolukord ei võimaldanud tal oma tegevust jätkata. Teiseks leidis hindaja, et Banco Populari tegevusluba oleks kehtetuks tunnistatud, kuna Hispaania õigusnormides ette nähtud tegevusloa kehtetuks tunnistamise tingimused olid täidetud. Ta märkis, et tegevusluba on vajalik selleks, et võtta vastu klientide hoiuseid, mis olid väga olulised Banco Populari tegevuse jätkamiseks või müümiseks tegutseva ettevõttena.

96      Kriisilahendusnõukogu lisas, et hindaja mainis selgitavas dokumendis, et „hea panga“ ja „halva panga“ loomist ei ole seaduses 22/2003 ette nähtud ning igal juhul oleks selliste struktuuriüksuste loomiseks kulunud aega, mida siis ei olnud.

97      Kriisilahendusnõukogu järeldas, et hindaja oli 3. hinnangus esitatud likvideerimisstsenaariumi asjakohaselt hinnanud.

98      Hagejad ja Aeris Invest väidavad, et vastupidise stsenaariumi korral oleks tulnud lähtuda eeldusest, et Banco Popular oli suuteline oma tegevust jätkama.

99      Sellega seoses tuleb meenutada, et määruse nr 806/2014 artikli 20 lõigete 17 ja 18 kohaselt tuleb see, kuidas oleks koheldud mõjutatud aktsionäre ja võlausaldajaid juhul, kui Banco Populari suhtes oleks algatatud tavaline maksejõuetusmenetlus, kindlaks määrata kriisilahendusskeemi vastuvõtmise aja seisuga.

100    Seega tuli 3. hinnangus ette nähtud vastupidise likvideerimisstsenaariumi kindlaks määramisel lähtuda Banco Populari olukorrast kriisilahendusotsuse tegemise kuupäeval, st olukorras, kus ta oli maksejõuetu või tõenäoliselt maksejõuetuks jääv.

101    Nimelt tuleb meenutada, et kriisilahendusnõukogu leidis kriisilahendusskeemis, et määruse nr 806/2014 artikli 18 lõikes 1 sätestatud tingimused olid täidetud ja et komisjon kiitis selle heaks oma otsuses 2017/1246, milles ta järeldas, et kriisilahendusskeem on kooskõlas määruse nr 806/2014 sätetega. Seega oli kriisilahendusskeemi vastuvõtmise ajal esiteks Banco Popular maksejõuetu või tõenäoliselt maksejõuetuks jäämas, teiseks ei olnud muid meetmeid, mis mõistliku aja jooksul võinuks vältida Banco Populari maksejõuetuks jäämist, ja kolmandaks oli avalikes huvides vajalik võtta Banco Populari suhtes kriisilahendusmeede ettevõtte võõrandamise kujul.

102    Tuleb aga märkida, et hagejate ja Aeris Investi argumendid, mille kohaselt oleks hindaja pidanud kaaluma likvideerimisstsenaariumi, milles võetakse arvesse võimalust, et Banco Popular oleks saanud oma tegevust jätkata, on vastuolus kriisilahendusmeetme võtmise kuupäeval tuvastatud faktiliste asjaoludega ning otsusega algatada Banco Populari suhtes kriisilahendusmenetlus.

103    Nimelt, kui asuda seisukohale, et Banco Popular oleks suutnud kriisilahendusmeetme võtmise ajal oma tegevust jätkata, tähendaks see, et kahtluse alla seatakse asjaolu, et määruse nr 806/2014 artikli 18 lõikes 1 ette nähtud tingimused olid kriisilahendusskeemi vastuvõtmise kuupäeval täidetud, ja järelikult seataks kahtluse alla selle õiguspärasus. Ent piisab, kui märkida, et käesoleva hagi ese ei ole kriisilahendusskeem.

104    Sellest järeldub, et hagejad ei saa põhjendatult väita, et kriisilahendusnõukogu tegi ilmse vea, kui ta nõustus hindaja hinnanguga, et kuna kriisilahendusmeetme võtmise kuupäeval ei olnud Banco Popular suuteline oma tegevust jätkama, ei olnud võimalik vastupidine stsenaarium, mille puhul oleks lähtutud eeldusest, et tegemist on tegevust jätkava ettevõtjaga.

105    Igal juhul ei saa olla edukad hagejate ja Aeris Investi argumendid, millega soovitakse tõendada, et Banco Popular oleks võinud kriisilahendusmeetme võtmise kuupäeval oma tegevust jätkata, arvestades tema likviidsuspositsiooni ja asjaolu, et tema tegevusluba ei oleks ära võetud.

106    Esimesena väidavad hagejad ja Aeris Invest, et tema likviidsuspositsiooni arvestades oleks Banco Popular saanud oma tegevust jätkata.

107    Sellega seoses leiab Aeris Invest esiteks, et kriisilahendusnõukogu on rikkunud kohustust analüüsida talle kättesaadavat teavet erakorralise likviidsusabi kohta, millele EKP oli loa andnud ja mis oleks võimaldanud Banco Popularil saada piisavalt likviidseid vahendeid.

108    Tuleb meenutada, et vastavalt määruse nr 806/2014 artikli 20 lõikele 18 tuli 3. hinnangus vastupidise stsenaariumi määratlemisel lähtuda eeldusest, et Banco Populari suhtes algatatakse kriisilahendusskeemi vastuvõtmise ajal kriisilahendusmeetme elluviimise asemel tavaline maksejõuetusmenetlus, ning selles ei tulnud võtta arvesse võimalikku erakorralise avaliku sektori finantsabi andmist.

109    Piisab aga, kui märkida, et kriisilahendusskeemi vastuvõtmise kuupäeval ei olnud EKP poolt heaks kiidetud erakorralist likviidsusabi, mida Aeris Invest mainis, Hispaania Pank Banco Popularile andnud. Järelikult ei saanud seda erakorralist likviidsusabi 3. hinnangus arvesse võtta, et kindlaks teha, milline oleks olnud Banco Populari olukord, kui tema suhtes oleks samal kuupäeval algatatud tavaline maksejõuetusmenetlus.

110    Teiseks leiavad hagejad ja Aeris Invest, et kriisilahendusnõukogu tugines selleks, et toetada seisukohta, et Banco Popular ei oleks saanud oma tegevust jätkata, ekslikult EKP hinnangule Banco Populari maksejõuetuse või tõenäoliselt maksejõuetuks jäämise kohta, kuna see hinnang ei olnud siduv ja selles ei olnud ette nähtud, et Banco Popular peaks oma tegevuse lõpetama.

111    Tuleb meenutada, et 6. juunil 2017, st kriisilahendusskeemi vastuvõtmisele eelneval päeval, võttis EKP vastu hinnangu Banco Populari maksejõuetuse või tõenäoliselt maksejõuetuks jäämise kohta. Võttes arvesse eelkõige hoiuste liigset väljavoolu, panga likviidse vara vähenemise kiirust ja seda, et Banco Popular ei suutnud uut likviidset vara leida, järeldas EKP selles hinnangus, et olemasolevad objektiivsed tõendid näitasid, et Banco Popular ei ole lähitulevikus tõenäoliselt võimeline tähtaegselt oma võlgu tasuma või muid kohustusi täitma. EKP järeldas, et vastavalt määruse nr 806/2014 artikli 18 lõike 1 punktile a ja lõike 4 punktile c oli Banco Popular maksejõuetu või igal juhul lähitulevikus tõenäoliselt maksejõuetuks jääv.

112    Piisab, kui märkida, et EKP järeldus Banco Populari maksejõuetuse või tõenäoliselt maksejõuetuks jäämise kohta on faktiline asjaolu, mida hindaja ja kriisilahendusnõukogu võisid arvesse võtta, et hinnata Banco Populari olukorda kriisilahendusmeetme võtmise kuupäeval. Lisaks, nagu märkis 3. hinnangus hindaja, kinnitas seda järeldust ka Banco Populari juhatus, kes teatas 6. juunil 2017 EKP-le, et ta jõudis järeldusele, et pank jääb tõenäoliselt maksejõuetuks.

113    Lõpuks ei väitnud ei hindaja ega kriisilahendusnõukogu, et EKP hindamine kohustas Banco Populari kauplemist lõpetama.

114    Kolmandaks väidab Aeris Invest, et Banco Populari likviidsuskriis ei olnud selline, et see oleks viinud likvideerimiseni, kuna usaldatavusnõuete rikkumise tõttu ei algatatud ühtegi uurimist.

115    Sellega seoses tuleb esiteks meenutada, et kriisilahendusskeemis oli kriisilahendusnõukogu tuvastanud, et 12. mail 2017 tõusis Banco Populari likviidsuskatte nõue (Liquidity Coverage Requirement, LCR) üle minimaalse 80% künnise, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määruse (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT 2013, L 176, lk 1) artikli 460 lõike 2 punktis c. Aeris Invest sellele asjaolule aga vastu ei vaidle.

116    Teiseks ei nõudnud järeldus, et Banco Populari likviidsuspositsiooni ja tema suutmatuse tõttu oma kohustusi tähtajaks täita ei saanud ta kriisilahendusmeetme võtmise kuupäeval enam oma tegevust jätkata, seda, et liikmesriigi ametiasutused oleksid pidanud likviidsuskatte nõuete täitmata jätmise tõttu võtma konkreetseid meetmeid.

117    Seetõttu ei ole see argument tulemuslik.

118    Teisena väidavad hagejad ja Aeris Invest, et Banco Popularilt ei oleks tema tegevusluba ära võetud.

119    Sellega seoses tuleb märkida, et hindaja märkis 3. hinnangus ja selgitavas dokumendis, et Banco Populari tegevusluba tühistati 26. juuni 2014. aasta seaduse 10/2014 krediidiasutuste korralduse, järelevalve ja maksejõulisuse kohta (Ley 10/2014 de ordenación, supervisión y solvencia de entidades de crédito; BOE nr 156, 27.6.2014, lk 49412) artikli 8 alusel. See artikkel näeb muu hulgas ette nende juhtude hulgas, kui krediidiasutusele antud tegevusloa võib kehtetuks tunnistada, esiteks selle, et krediidiasutus ei pruugi olla võimeline talle hoiustajate poolt usaldatud rahalisi vahendeid tagasi maksma või ei anna tagatist, et ta suudab täita oma kohustusi võlausaldajate ees, ning teiseks selle, et kohus on otsustanud alustada maksejõuetusmenetluses likvideerimisstaadiumi. Hindaja märkis, et isegi sel vähetõenäolisel juhul, kui Hispaania Pank ei oleks võtnud meetmeid Banco Populari tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks, oleks hoiuste väljavoolu oht ja kriisilahendusnõukogu otsus jätta kasutamata oma õigus võtta kriisilahendusmeetmeid sundinud Banco Populari juhte esitama lõpetamisavalduse, mis oleks viinud sellise loa kehtetuks tunnistamiseni.

120    Piisab, kui meenutada, et kriisilahendusotsuse tegemise kuupäeval olid nii EKP kui ka Banco Populari juhatus jõudnud järeldusele, et Banco Popular on maksejõuetu või tõenäoliselt maksejõuetuks jäämas, mis määruse nr 806/2014 artikli 18 lõike 4 punkti c kohaselt tähendab, et Banco Popular ei suutnud tähtajaks oma võlgu tasuda või muid kohustusi täita või et esinevad objektiivsed asjaolud, mis võimaldavad järeldada, et see täitmata jätmine lähitulevikus aset leiab.

121    Hagejad piirduvad kinnitusega, et Banco Populari olukord võimaldas tal oma võlgade tasumisega toime tulla, esitamata selle argumendi põhjendamiseks ühtegi tõendit. Lisaks ei saa Aeris Invest eespool punktis 110 esitatud põhjustel tugineda EKP lubatud erakorralisele likviidsusabile, väitmaks, et Banco Popular suutis oma kohustusi täita.

122    Sellest tuleneb, et hagejad ja Aeris Invest ei saa põhjendatult väita, et Banco Populari olukord kriisilahendusotsuse tegemise kuupäeval ei vastanud eespool punktis 120 mainitud esimesele olukorrale, mis on ette nähtud seaduse 10/2014 artiklis 8, ning et kriisilahendusnõukogu on teinud ilmse vea, kui ta leidis, et Banco Populari tegevusluba oleks kehtetuks tunnistatud.

123    Seetõttu tuleb edutuna tagasi lükata ka Aeris Investi argument, et kuna Banco Popular ei olnud Hispaania õiguse kohaselt veel likvideerimisstaadiumis, ei vastanud ta teisele olukorrale, mis on ette nähtud seaduse 10/2014 artiklis 8 ja mis puudutab likvideerimisstaadiumi alustamist.

124    Sellest järeldub, et hagejad ei saa väita, et hindaja oleks pidanud Banco Populari väärtust hindama eelduse põhjal, et ettevõte müüakse tervikuna või käitiste kaupa, mis tähendanuks, et ettevõtja jätkab oma tegevust.

125    Järelikult ei ole hagejad tõendanud, et hindaja tegi vea, kui ta kasutas meetodit, mis põhineb likvideerimisstsenaariumil ja vara müügil eraldi või portfellidena.

126    Lisaks väidavad hagejad, et „hea panga või halva panga“ strateegia oli kohaldatavate riigisiseste õigusnormidega lubatud ning hagiavaldusele lisatud eksperdiarvamuse kohaselt oli see parim strateegia, mida tulnuks kohaldada põhimõtte suhtes, et ühtegi võlausaldajat ei kohelda halvemini. Hagejad märgivad, et selles aruandes lähtus nende ekspert panga likvideerimisest käitiste kaupa, võttes aluseks stsenaariumi, mis on sarnane varade üleviimisega kahte uude äriühingusse, millest üks on äriühing, kellele lähevad üle panga põhitegevus ja tegevusluba, ja teine äriühing, kes on varahaldusettevõtja ja kellele läheb üle mittetootlik vara. Äriühingu likvideerimine käitistena tähendab, et likvideeritakse tegevust jätkav ettevõtja, kusjuures üle antaks ka tegevusluba, mida eksperdiarvamuse kohaselt ei tuleks kehtetuks tunnistada; niisugune likvideerimine võimaldaks lühemat likvideerimisperioodi ja seega kulude kokkuhoidu.

127    Piisab, kui tõdeda, et nii see argument kui ka hagiavaldustele lisatud eksperdiarvamus osas, milles viimane sisaldab hinnangut Banco Populari kui tegevust jätkava ettevõtja suhtes, ei ole asjakohased, kuna need tuginevad ekslikule eeldusele, et Banco Popular oleks saanud oma tegevust jätkata.

128    Igal juhul on see, et hageja eksperdiarvamuses esitatud hinnangu tulemus Banco Populari varade väärtusele oletatavas tavalises maksejõuetusmenetluses ei ole kooskõlas 3. hinnangus esitatud hinnanguga – eeldusel, et hagejad ei väida, et see hinnang ei ole usutav – asjaolu, mille vaidlustamine läheb kaugemale eespool punktides 35 ja 36 viidatud kohtupraktikas ette nähtud Üldkohtu piiratud kontrollist (vt selle kohta analoogia alusel 25. novembri 2020. aasta kohtuotsus BMC vs. Ühisettevõte Clean Sky 2, T‑71/19, ei avaldata, EU:T:2020:567, punkt 78).

129    Nimelt ei saa hagiavaldusele lisatud eksperdiarvamus osas, milles see sisaldab Banco Populari suhtes antud hinnangut, lähtudes eeldusest, et pank jätkab tegevust – erinevalt eeldusest, mis võeti aluseks 3. hinnangus – muuta ebausutavaks hüpoteese, millest hindaja oma 3. hinnangus lähtus.

130    Sellest tuleneb, et teine etteheide ja seega esimene väiteosa tuleb tagasi lükata.

 Teine väiteosa, mis puudutab hindaja sõltumatust

131    Hagejad väidavad oma hagides, et kriisilahendusnõukogu on rikkunud määruse nr 806/2014 artikli 20 lõiget 16, kuna ta ei taganud piisavalt hindaja sõltumatust. Nad väidavad, et arvestades, et hindaja oli koostanud ka 2. hinnangu, võis põhjendatult kahelda, et ta ei kaldu 3. hinnangus kohtlemise erinevuse analüüsis kõrvale 2. hinnangu kriteeriumidest ja järeldustest. Nad märgivad, et suur osa 3. hinnangust ühtib 2. hinnanguga.

132    Kohtuistungil täpsustasid hagejad Üldkohtu küsimustele vastates oma argumentide ulatust. Hagejad möönsid, et 3. hinnang ja 2. hinnangus sisalduv likvideerimisstsenaariumi simulatsioon põhinesid eri andmetel, kuid nad märkisid, et hindaja järeldus oli mõlemas sama, st et mõjutatud aktsionäridel ja võlausaldajatel ei ole õigust hüvitisele. Nad märkisid, et 3. hinnangus kasutas hindaja sama meetodit, mida ta kasutas 2. hinnangu teises osas asuvas likvideerimisstsenaariumi simulatsioonis – nimelt hindas ta vara portfellide kaupa, mitte tegevust jätkava ettevõttena. Nad leidsid, et Banco Populari väärtus oleks olnud väga kõrge, kui teda oleks hinnatud tegutseva ettevõtjana.

133    Kohtuistungil esitatud hagejate selgitustest nähtub seega, et nende arvates on võimalik kahelda hindaja sõltumatuses, kuna hindaja hindas 3. hinnangus Banco Populari vara sama meetodi alusel, mida ta kasutas ka 2. hinnangus esitatud likvideerimisstsenaariumi simulatsioonis, st vastupidise likvideerimisstsenaariumi alusel.

134    Esimese väiteosa analüüsist nähtub aga, et arvestades kohaldatavaid õigusnorme ja Banco Populari olukorda kriisilahendusmeetme võtmise kuupäeval, sai hinnangu sellele, kuidas oleks koheldud mõjutatud aktsionäre ja võlausaldajaid, kui Banco Populari suhtes oleks algatatud tavaline maksejõuetusmenetlus, anda üksnes likvideerimisstsenaariumi alusel, ning hindamine eeldusel, et tegemist on tegevust jätkava ettevõtjaga, ei olnud võimalik.

135    Sellest järeldub, et ükskõik milline muu hindajad, kellele kriisilahendusnõukogu oleks teinud ülesandeks 3. hinnang koostada, oleks pidanud kasutama sama meetodit.

136    Seega ei saa hagejad põhjendatult väita, et asjaolu, et hindaja kasutas 2. ja 3. hinnangus sama meetodit – st hinnates Banco Populari hüpoteetilise likvideerimisstsenaariumi alusel –, tõendab tema sõltumatuse puudumist.

137    Seega tuleb teine väiteosa ja seega teine väide tervikuna tagasi lükata.

 Kolmas väide, mis puudutab harta artikli 41 lõikes 2 ette nähtud õiguse olla ära kuulatud rikkumist

138    Hagejad väidavad, et kuigi kriisilahendusnõukogu tõepoolest lubas mõjutatud aktsionäridel ja võlausaldajatel esitada enne vaidlustatud otsuse vastuvõtmist kommentaare, piiras ta nende õigust olla ära kuulatud, esitades neile vormi, mis sisaldas seitset kitsast küsimust ja millel oli piiratud vastuseruum. Nad väidavad, et kriisilahendusnõukogu täitis vaid näiliselt oma kohustust kuulata mõjutatud aktsionärid ja võlausaldajad enne vaidlustatud otsuse vastuvõtmist ära, kuna see, et vastata tuli kriisilahendusnõukogu ette valmistatud ja tema huvidele kohandatud vormile, takistas õiguse olla ära kuulatud tõhusat teostamist.

139    Nad leiavad, et kriisilahendusnõukogu koostatud vorm ei võimaldanud käsitleda mitut küsimust ning asjaolu, et neil oli võimalus esitada esialgse otsuse kohta oma lisamärkused kuni 5000 tähemärgi ulatuses, ei võimaldanud 3. hinnangut ja esialgset otsust kriitiliselt analüüsida, seda enam, et dokumente lisada ei olnud võimalik.

140    Olgu meenutatud, et harta artikli 41 lõike 2 punktis a on sätestatud, et õigus heale haldusele kätkeb igaühe õigust, et teda kuulatakse ära enne seda, kui tema suhtes kohaldatakse üksikmeedet, mis võib teda kahjustada.

141    Õigus olla ära kuulatud tagab igale isikule võimaluse teha haldusmenetluses enne tema huve kahjustada võiva otsuse tegemist tegelikult ja tõhusalt teatavaks oma seisukoht. Samuti tuleneb väljakujunenud kohtupraktikast, et õigus olla ära kuulatud täidab kahte ülesannet. Esiteks annab see asja uurimise jaoks teavet ja aitab tuvastada faktilised asjaolud nii täpselt ja õigesti kui võimalik ning teiseks võimaldab see tagada asjaomase isiku tõhusa kaitse. Eriti on õiguse olla ära kuulatud eesmärk tagada, et iga otsus, mis isiku huve kahjustab, tehtaks kõikidest asjaoludest täielikult teadlikuna, ning eelkõige võimaldab see pädeval asutusel parandada viga või asjaomasel isikul esitada oma isikliku olukorra kohta teatud asjaolud, mis räägivad otsuse tegemise kasuks või vastu või otsuse ühe või teise sisu kasuks (vt 21. oktoobri 2021. aasta kohtuotsus parlament vs. UZ, C‑894/19 P, EU:C:2021:863, punktid 89 ja 90 ning seal viidatud kohtupraktika, ning 1. juuni 2022. aasta kohtuotsus Algebris (UK) ja Anchorage Capital Group vs. komisjon, T‑570/17, EU:T:2022:314, punkt 325 ja seal viidatud kohtupraktika).

142    Nagu nähtub selle sätte sõnastusest endast, on tegemist üldkohaldatava normiga. Järelikult tuleb õigust olla ära kuulatud järgida igas menetluses, mille tulemusena võidakse vastu võtta isiku huve kahjustav akt, isegi kui kohaldatavad õigusnormid niisugust formaalset nõuet sõnaselgelt ette ei näe (vt 18. juuni 2020. aasta kohtuotsus komisjon vs. RQ, C‑831/18 P, EU:C:2020:481, punkt 67 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 1. juuni 2022. aasta kohtuotsus Algebris (UK) ja Anchorage Capital Group vs. komisjon, T‑570/17, EU:T:2022:314, punkt 326 ja seal viidatud kohtupraktika).

143    Arvestades, et kaitseõiguste põhimõte – mis hõlmab õigust olla ära kuulatud – on liidu õiguse oluline üldpõhimõte, ei saa selle kohaldamist teisese õiguse aktiga välistada ega piirata ja selle põhimõtte järgimine tuleb tagada ka siis, kui vastavad erinormid puuduvad või kui tegemist on õigusnormidega, mis ise seda põhimõtet arvesse ei võta (vt 1. juuni 2022. aasta kohtuotsus Algebris (UK) ja Anchorage Capital Group vs. komisjon, T‑570/17, EU:T:2022:314, punkt 327 ja seal viidatud kohtupraktika).

144    Kõigepealt tuleb märkida, et määruses nr 806/2014 ei ole ette nähtud konkreetset menetlust selleks, et aktsionärid ja võlausaldajad, keda kriisilahendusmeede mõjutab, kuulataks ära enne, kui tehakse otsus, kas neile selle määruse artikli 76 lõike 1 punkti e alusel hüvitist maksta või mitte.

145    Ent käesolevas asjas korraldas kriisilahendusnõukogu harta artikli 41 lõike 2 punkti a kohaldades menetluse, mis puudutas õigust olla ära kuulatud ja mis oli avatud kõigile Banco Populari kriisilahendusest mõjutatud aktsionäridele ja võlausaldajatele ning mille eesmärk oli anda neile enne vaidlustatud otsuse vastuvõtmist võimalus kommenteerida 3. hinnangut ja esialgset otsust.

146    Sellega seoses tuleb märkida, et kuigi – nagu on meenutatud eespool punktis 144 – õigus olla ära kuulatud tuleb tagada ka siis, kui puuduvad õigusnormid, mis näeksid sõnaselgelt ette selle õiguse kasutamise, ei näe ei määrus nr 806/2014 ega harta artikkel 41 siiski ette konkreetset menetlust õiguse olla ära kuulatud rakendamiseks. Kriisilahendusnõukogul oli seega kaalutlusruum läbi viia menetlus, mida ta pidas sobivaks, et võimaldada mõjutatud aktsionäridel ja võlausaldajatel kasutada oma õigust olla ära kuulatud, järgides seda, et viimased saaksid oma õigust tegelikult ja tõhusalt kasutada.

147    Kuna aga puuduvad erisätted, mis reguleeriksid õiguse olla ära kuulatud menetlust, jäi kriisilahendusnõukogu otsus kasutada selle menetluse läbiviimisel mõjutatud aktsionäride ja võlausaldajate kommentaaride kogumiseks vormi, tema kaalutlusruumi raamesse.

148    Hagejad ei vaidle vastu sellele, et niisuguse menetluse eesmärk oli tagada mõjutatud aktsionäridele ja võlausaldajatele õigus olla ära kuulatud enne vaidlustatud otsuse vastuvõtmist. Nad ei sea kahtluse alla vormi kasutamist kommentaaride kogumise meetodina. Nagu nähtub kohtuasjas T‑302/20 esitatud hagiavalduse punktidest 17 ja 100 ning kohtuasjades T‑303/20 ja T‑307/20 esitatud hagiavalduste punktidest 18 ja 101, heidavad nad kriisilahendusnõukogule ette nende õiguse olla ära kuulatud piiramist, kuna see vorm piiras 3. hinnangu ja esialgse otsuse kohta esitatavate kommentaaride sisu ja pikkust, andmata neile seega „täielikku vabadust“ seda õigust teostada.

149    Ent õigust olla ära kuulatud võib siiski piirata kooskõlas harta artikli 52 lõikega 1, milles on sätestatud:

„Hartaga tunnustatud õiguste ja vabaduste teostamist tohib piirata ainult seadusega ning arvestades nimetatud õiguste ja vabaduste olemust. Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt võib piiranguid seada üksnes juhul, kui need on vajalikud ning vastavad tegelikult liidu poolt tunnustatud üldist huvi pakkuvatele eesmärkidele, või kui on vaja kaitsta teiste isikute õigusi ja vabadusi.“

150    Sellega seoses tuleneb väljakujunenud kohtupraktikast, et õigus põhiõiguste – nagu kaitseõigused ja sh õigus olla ära kuulatud – austamisele ei ole absoluutne õigus, vaid seda võib piirata tingimusel, et piirangud vastavad tegelikult asjaomase meetmega taotletud üldise huvi eesmärkidele ega kujuta endast seda eesmärki silmas pidades ülemäärast ja lubamatut sekkumist, mis kahjustaks tagatavate õiguste olemust (vt 15. juuli 2021. aasta kohtuotsus komisjon vs. Poola (kohtunike distsiplinaarkord), C‑791/19, EU:C:2021:596, punkt 207 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 1. juuni 2022. aasta kohtuotsus Algebris (UK) ja Anchorage Capital Group vs. komisjon, T‑570/17, EU:T:2022:314, punkt 337 ja seal viidatud kohtupraktika).

151    Lisaks tuleneb väljakujunenud kohtupraktikast, et kaitseõiguste, eelkõige õiguse olla ära kuulatud rikkumise tõttu võidakse asjaomase haldusmenetluse lõpus tehtud otsus tühistada vaid juhul, kui ilma rikkumiseta oleks menetluse tulemus võinud olla teistsugune (vt 18. juuni 2020. aasta kohtuotsus komisjon vs. RQ, C‑831/18 P, EU:C:2020:481, punkt 105 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 16. juuni 2021. aasta kohtuotsus EÜ vs. Regioonide Komitee, T‑355/19, EU:T:2021:369, punkt 101 ja seal viidatud kohtupraktika).

152    Tõsi, hagejat ei saa kohustada tõendama, et vaidlusalune otsus oleks kindlasti olnud teistsugune, vaid ta peab tõendama üksnes seda, et selline võimalus ei ole täielikult välistatud, sest see isik oleks saanud end paremini kaitsta, kui menetluses ei oleks esinenud puudusi (vt 4. mai 2022. aasta kohtuotsus CRIA ja CCCMC vs. komisjon, T‑30/19 ja T‑72/19, EU:T:2022:266, punkt 242 ja seal viidatud kohtupraktika).

153    Siiski saab kaitseõiguseid puudutav rikkumine viia vaidlustatud akti tühistamiseni vaid siis, kui on võimalik, et selle rikkumise tõttu oli haldusmenetluse tulemus teistsugune, mis seega tähendab, et rikkumine mõjutas konkreetselt hageja kaitseõigusi (vt 16. veebruari 2012. aasta kohtuotsus nõukogu ja komisjon vs. Interpipe Niko Tube ja Interpipe NTRP, C‑191/09 P ja C‑200/09 P, EU:C:2012:78, punkt 79 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 4. mai 2022. aasta kohtuotsus CRIA ja CCCMC vs. komisjon, T‑30/19 ja T‑72/19, EU:T:2022:266, punkt 243 ja seal viidatud kohtupraktika).

154    Eespool punktides 16–21 kirjeldatud menetluses, mis puudutab õigust olla ära kuulatud, paluti mõjutatud aktsionäridel ja võlausaldajatel, kes vastasid registreerimisetapi kriteeriumidele, täita kriisilahendusnõukogu veebisaidil kättesaadav vorm, mis sisaldas üheksat üldist laadi küsimust – millest seitse olid peamised küsimused ja üks oli jagatud kolmeks alaküsimuseks –, mis võimaldas neil esitada kommentaarid esialgse otsuse ja 3. hinnangu mittekonfidentsiaalse versiooni kohta. Olgu täheldatud, et viimane küsimus oli lahtine ja võimaldas neil kommenteerida kõiki esialgse otsusega seotud küsimusi, mida ei olnud juba vormil esitatud.

155    Esimesena heidavad hagejad ja Aeris Invest kriisilahendusnõukogule ette seda, et ta ei analüüsinud teatavaid kommentaare põhjusel, et „menetlus neid ei hõlmanud“.

156    Sellega seoses selgitas kriisilahendusnõukogu vaidlustatud otsuse alajaos 6.1 „Asjakohasuse hindamine“, et kuivõrd mõjutatud aktsionärid ja võlausaldajad esitasid hulga asjaolusid, mis ei olnud seotud esialgse otsuse ega 3. hinnangu aluseks oleva põhjenduskäiguga, siis analüüsis ta kõigepealt kommentaaride asjakohasust. Ta leidis, et need kommentaarid ei saanud olla asjasse puutuvad küsimuses, kas mõjutatud aktsionäre ja võlausaldajaid oleks koheldud paremini, kui Banco Populari suhtes oleks algatatud tavaline maksejõuetusmenetlus, et need väljuvad selle menetluse raamest, mis puudutas õigust olla ära kuulatud, ja et neid ei võeta arvesse.

157    Kriisilahendusnõukogu loetles seega kommentaarid, mida ta pidas asjakohatuteks ja mille hulgas olid kommentaarid, mis käsitlesid Banco Populari olukorda enne kriisilahendusskeemi vastuvõtmist ja seda, et see pank ei vastanud kriisilahenduse tingimustele, samuti kommentaarid kriisilahendusskeemi muude elementide ja 2. hinnangu kohta, teabe puudumise kohta kriisilahendusskeemi ja EKP hinnangu teemal seoses Banco Populari maksejõuetuse või tõenäoliselt maksejõuetuks jäämisega, ning kommentaarid, mis puudutasid õiguse olla ära kuulatud teostamist, eriti vormi esitusviisi.

158    Sellest tuleneb, et vastupidi sellele, mida väidavad hagejad ja Aeris Invest, analüüsis kriisilahendusnõukogu kõiki saadud kommentaare ja selgitas vaidlustatud otsuses, miks osa neist kommentaaridest ei olnud vaidlustatud otsuse vastuvõtmisel asjakohased.

159    Tuleb ka tõdeda, et hagejad ega Aeris Invest ei too esile neid kommentaare, mille kriisilahendusnõukogu asjasse puutumatuna tagasi lükkas, kuid mida oleks tulnud analüüsida. Nad ei selgita, mil määral võisid need kommentaarid osas, milles need ei puudutanud 3. hinnangut ega esialgset otsust, mõjutada vaidlustatud otsuse sisu.

160    Igal juhul olgu meenutatud, et menetluse, mis puudutab õigust olla ära kuulatud, eesmärk oli saada kommentaare esialgse otsuse ja 3. hinnangu kohta, et kriisilahendusnõukogu saaks teha otsuse mõjutatud aktsionäridele ja võlausaldajatele võimaliku hüvitise maksmise kohta. Vastavalt määruse nr 806/2014 artikli 20 lõikele 17, mida on meenutatud eespool punktis 62, põhineb see otsus võrdlusel, kuidas mõjutatud aktsionäre ja võlausaldajaid kriisilahenduse tõttu tegelikult koheldi ning kuidas oleks neid koheldud kriisilahendusotsuse tegemise kuupäeval Banco Populari hüpoteetilise likvideerimise korral.

161    Nagu nähtub eespool punktidest 100–104, on Banco Populari olukord kriisilahendusmeetme võtmise kuupäeval faktiline asjaolu, mida ei saa määruse nr 806/2014 artikli 76 lõike 1 punkti e alusel makstava võimaliku hüvitise saamise õiguse kindlaksmääramise staadiumis kahtluse alla seada. Seega ei olnud kommentaarid kriisilahendusele eelnenud Banco Populari olukorra kohta vaidlustatud otsuse vastuvõtmisel asjakohased.

162    Seetõttu ei saa kriisilahendusnõukogule ette heita, et ta rikkus hagejate õigust olla ära kuulatud, kuna ta jättis kõrvale asjasse puutumatud kommentaarid.

163    Teisena väidavad hagejad, et kriisilahendusnõukogu koostatud vorm ei võimaldanud käsitleda paljusid teemasid, nagu kasutatud meetod, hindaja sõltumatus, hindaja seatud hüpoteesid, makromajanduslik kontekst, Banco Populari likvideerimise mõju kontserni teistele äriühingutele ja õiguslike riskide reservide ulatus.

164    Esiteks tuleb aga tõdeda, et vormil esitatud küsimused hõlmasid hagejate mainitud teemasid. Küsimus nr 1 viitas nimelt esialgse otsuse nendele punktidele, mis puudutavad 3. hinnangus kasutatud meetodit; küsimus nr 3 viitas esialgse otsuse punktile 3.2, mis käsitles lepingu sõlmimist hindajaga, eriti tema sõltumatust; küsimus nr 4 puudutas sõnaselgelt hindaja seatud hüpoteese; küsimus nr 6 puudutas õiguslike riskidega seotud reserve. Küsimus nr 7 oli lahtine küsimus, mis võimaldas hagejatel käsitleda Banco Populari likvideerimise makromajanduslikku konteksti ja mõju kontserni teistele äriühingutele.

165    Teiseks nähtub vaidlustatud otsusest ja selgitavast dokumendist, et kriisilahendusnõukogu ja hindaja analüüsisid mõjutatud aktsionäride ja võlausaldajate kommentaare hagejate mainitud teemade kohta. Hagejad ei saa seega väita, et vorm ei võimaldanud neid teemasid käsitleda.

166    Selgitavas dokumendis vastab punkt 5.1 kommentaaridele, mis puudutavad hindaja kasutatud meetodit, eriti aga nendele, mis puudutavad 3. hinnangus seatud hüpoteese, punkt 5.2 vastab makromajanduslikku konteksti käsitlevatele kommentaaridele, punkt 5.3 vastab 3. hinnangus kasutatud hüpoteetilist likvideerimisstrateegiat puudutavatele kommentaaridele, eriti nendele, mis käsitlevad erinevaid kasutatud hüpoteetilisi stsenaariume, punkt 5.11 vastab kommentaaridele õiguslike riskide reservide kohta ning punkt 5.3.4 vastab kommentaaridele Banco Populari likvideerimise mõju kohta tema tütarettevõtjatele. Vaidlustatud otsuses vastatakse alajaos 6.2.1 „kommentaaridele hindaja sõltumatuse kohta“ ja alajaos 6.2.2 „kommentaaridele 3. hinnangu sisu kohta“, eriti nendele, mis käsitlevad hindaja kasutatud meetodeid ja 3. hinnangus seatud erinevaid hüpoteese, eelkõige likvideerimisstsenaariumide osas. Näiteks vastab kriisilahendusnõukogu selles alajaos kommentaaridele, mis käsitlevad makromajanduslikku stsenaariumi, Banco Populari likvideerimise mõju kontserni teistele ettevõtjatele ja õiguslike riskide reserve.

167    Sellest järeldub, et hagejad ei ole tõendanud, et neil ei olnud võimalik esitada kommentaare teemadel, mida ei olnud ette nähtud üheski vormis esitatud küsimuses ja mis oleksid mõjutanud vaidlustatud otsust.

168    Kolmandana väidavad hagejad, et kriisilahendusnõukogu koostas vormi tema huvidele kohandatuna, või siis oli selle eesmärk kinnitada 3. hinnangu kriteeriume ja järeldusi.

169    Sellega seoses saab Üldkohus üksnes tõdeda, et vormis olid küsimused sõnastatud neutraalselt, esitades kokkuvõtlikult asjaomase teema ja viite esialgse otsuse või 3. hinnangu asjakohastele osadele, millele järgnes palve aktsionäridele ja võlausaldajatele esitada sellel teemal oma kommentaarid või arvamused.

170    Neljandana väidavad hagejad ja Aeris Invest, et kriisilahendusnõukogu rikkus nende õigust olla ära kuulatud sellega, et ta piiras nende kommentaaride pikkust 5000 tähemärgiga küsimuse kohta ega võimaldanud dokumente lisada.

171    Sellega seoses märkis kriisilahendusnõukogu vaidlustatud otsuses, et vormile vastas 2855 mõjutatud aktsionäri ja võlausaldajat, mis tähendas, et esitati ligikaudu 23 822 kommentaari.

172    Kuid kommentaare, mille esitasid vormile vastates mõjutatud aktsionärid ja võlausaldajad menetluses, mis puudutas õigust olla ära kuulatud, on üksikasjalikult analüüsitud vaidlustatud otsuse 6. jaos ja need on põhjus, miks hindaja võttis vastu selgitava dokumendi. Seega, hoolimata sellest, et vormis oli kommentaaride pikkus piiratud, vastasid kriisilahendusnõukogu ja hindaja nendele üksikasjalikult.

173    Lisaks tuleb märkida, et hagejad ei ole näidanud, millised on lisaks kommentaaridele, mille esitasid mõjutatud aktsionärid ja võlausaldajad menetluses, mis puudutas õigust olla ära kuulatud ja millele kriisilahendusnõukogu ja hindaja vastasid, need kommentaarid, mida neil ei olnud vormi piiratud ulatuse tõttu võimalik esitada. Nad ei täpsusta ka seda, milliseid dokumente nad soovisid vormile lisada.

174    Sellest tuleneb, et hagejate argument, mis puudutab vormis olnud vastuse pikkuse piirangut, on puhtalt teoreetiline ning sellega ei saa õiguslikult piisavalt tõendada, et sellise piirangu puudumisel oleks menetluse tulemus võinud olla teistsugune.

175    Aeris Investi argumendi kohta, et vormile vastates ei olnud võimalik pakkuda välja alternatiivset hindamismeetodit, tuleb märkida, et see argument on tulemusetu. Nimelt oli menetluse, mis puudutas õigust olla ära kuulatud, eesmärk koguda niisuguseid kommentaare esialgse otsuse ja 3. hinnangu kohta, mis võisid mõjutada otsust, mille kriisilahendusnõukogu kavatses vastu võtta. Ent 3. hinnangus esitatud hindamismeetodile alternatiivse meetodi esitamine üksi ei sea iseenesest kahtluse alla hinnangu kehtivust ega mõjuta seega vaidlustatud otsuse õiguspärasust.

176    Seetõttu tuleb kolmas väide tagasi lükata.

 Neljas väide, mille kohaselt on rikutud harta artiklis 47 sätestatud õigust tõhusale õiguskaitsevahendile

177    Hagejad väidavad, et kriisilahendusnõukogu rikkus harta artiklis 47 sätestatud õigust tõhusale õiguskaitsevahendile, kuna ta muutis 3. hinnangu olulised osad konfidentsiaalseks, mis takistas hagejatel esitada käesolevat hagi vajalike tagatistega ja rikkus nende kaitseõigusi. Nad heidavad kriisilahendusnõukogule ette, et viimane jättis tähelepanuta 3. hinnangus esitatud teabe õiguslike riskide reservide kohta.

178    Hagejad väidavad, et asjaolud, mille tõttu kriisilahendusnõukogu kriisilahendusskeemi vastu võttis, ei ole teada ja et kriisilahendusnõukogu varjab jätkuvalt nende kaitseks olulist teavet, mis kohustas neid tellima eksperdiarvamuse olukorras, mis on ebasoodsam võrreldes hindaja olukorraga, kuivõrd viimasele oli kättesaadav teave, mida ei olnud avalikustatud. Kriisilahendusnõukogu on seega hagejate suhtes eelisseisundis ja rikkus poolte võrdsuse põhimõtet.

179    Kriisilahendusnõukogu ja Hispaania Kuningriik väidavad, et see väide on vastuvõetamatu. Kriisilahendusnõukogu leiab, et hagejad vaidlevad vastu vaidlustatud otsusest erinevatele otsustele, mis ei ole käesolevas menetluses asjakohased. Hispaania Kuningriik leiab, et see väide põhineb üldisel etteheitel, mis ei ole põhjendatud.

180    Esimesena on tõhusa kohtuliku kaitse põhimõtte kohta harta artikli 47 esimeses lõigus sätestatud, et igaühel, kelle liidu õigusega tagatud õigusi või vabadusi rikutakse, on selles artiklis kehtestatud tingimuste kohaselt õigus tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus. Euroopa Kohtu praktikast tuleneb, et selle sättega tagatud kohtuliku kontrolli tõhusus nõuab muu hulgas seda, et huvitatud isik saaks kaitsta oma õigusi parimates võimalikes tingimustes ja otsustada täielikult informeerituna, kas teatud üksuse vastu on otstarbekas pädevale kohtule hagi esitada (vt 29. aprilli 2021. aasta kohtuotsus Banco de Portugal jt, C‑504/19, EU:C:2021:335, punkt 57 ja seal viidatud kohtupraktika).

181    Siiski, nagu on märgitud eespool punktis 151, tuleneb väljakujunenud kohtupraktikast, et põhiõigused ei ole absoluutsed õigused, vaid neid võib piirata tingimusel, et piirangud vastavad tegelikult asjaomase meetmega taotletud üldise huvi eesmärkidele ega kujuta taotletavat eesmärki silmas pidades ülemäärast ja lubamatut sekkumist, mis kahjustaks tagatavate õiguste olemust (vt 13. septembri 2018. aasta kohtuotsus UBS Europe jt, C‑358/16, EU:C:2018:715, punkt 62 ja seal viidatud kohtupraktika).

182    Selliste piirangute eesmärk võib muu hulgas olla konfidentsiaalsuse või ametisaladuse nõuete kaitsmine, mida teatava teabe ja dokumentidega tutvumine võib kahjustada (vt 13. septembri 2018. aasta kohtuotsus UBS Europe jt, C‑358/16, EU:C:2018:715, punkt 63 ja seal viidatud kohtupraktika).

183    Kui esineb vastuolu ühelt poolt selle isiku huvi, keda akt kahjustab, saada enda kaitseõiguste täielikuks kasutamiseks teavet, ja teiselt poolt nende huvide vahel, mis on seotud konfidentsiaalsuse säilitamisega teabe suhtes, mida hõlmab ametisaladuse hoidmise kohustus, siis on pädevate asutuste või kohtute ülesanne iga juhtumi asjaolusid arvestades leida tasakaal vastandlike huvide vahel (vt 13. septembri 2018. aasta kohtuotsus UBS Europe jt, C‑358/16, EU:C:2018:715, punkt 69 ja seal viidatud kohtupraktika).

184    Tuleb märkida, et määruse nr 806/2014 artikli 88 lõikes 5 on ette nähtud:

„Enne mis tahes teabe avalikustamist tagab kriisilahendusnõukogu, et see ei sisalda konfidentsiaalset teavet, eelkõige hinnates mõju, mida avalikustamine võib avaldada avalikele huvidele seoses finants-, rahandus- ja majanduspoliitikaga, füüsiliste ja juriidiliste isikute ärihuvidele ning kontrollimiste, uurimiste ja auditite eesmärgile. Teabe avalikustamise mõju kontrollimise menetlusega tagatakse, et eraldi hinnatakse sisu ja üksikasjade avalikustamise mõju [määruse nr 806/2014] artiklites 8 ja 9 osutatud kriisilahenduse kavade, [selle määruse] artikli 10 kohaste hindamiste tulemuste ja [sama määruse] artiklis 18 osutatud kriisilahendusskeemi puhul.“

185    Esiteks, seoses 3. hinnangus sisalduva õiguslike riskide reservidega seotud teabe avalikustamata jätmisega märkis kriisilahendusnõukogu vaidlustatud otsuses, et 3. hinnangu mittekonfidentsiaalse versiooni avalikustamiseks jäeti sellest määruse nr 806/2014 artikli 88 lõike 5 alusel teatud andmed välja, et kaitsta Banco Populari puudutavat ametisaladusega hõlmatud konfidentsiaalset teavet. Ta märkis, et kustutati vaid 3. hinnangu punktis 4.9 esitatud konkreetseid spetsiifilisi hinnanguid õiguslike riskide reservide kohta, kuid teavet konkreetsete nõuete laadi ja aluse ning hinnanguliste koondtulemuste kohta ei kustutatud. Kriisilahendusnõukogu täpsustas, et välja jäetud teave ei ole kaugeltki avalik teave, vaid teataval määral tulevikuprognoos ning selle avalikustamine võis kahjustada Banco Populari kaitseõigusi käimasolevates kohtuvaidlustes. Kriisilahendusnõukogu märkis, et arvestades nõupidamisi Banco Populariga ning kaaludes mõjutatud aktsionäride ja võlausaldajate huve ning oma kohustust jätta avalikustamata ametisaladuse hoidmise kohustuse alla kuuluv teave, kustutas ta 3. hinnangu punktist 4.9 üksikuid andmeid.

186    Tuleb aga märkida, et hagejad ei vaidle vastu kriisilahendusnõukogu hinnangule, mille kohaselt olid 3. hinnangus sisalduvad, kuid kustutatud andmed õiguslike riskide reservide kohta hõlmatud ametisaladusega ja konfidentsiaalsed. Need ei sea kahtluse alla määruse nr 806/2014 artikli 88 lõikest 5 tulenevat kriisilahendusnõukogu kohustust kaitsta konfidentsiaalseid andmeid.

187    Lisaks ei esita hagejad ühtegi argumenti, mis tõendaks, et nende huvi selle teabe vastu tuleks eelistada ametisaladuse hoidmisele ning et 3. hinnangust kustutatud õiguslike riskide reservidega seotud andmed on vajalikud vaidlustatud otsuse mõistmiseks või selleks, et nad saaksid teostada oma õigust tõhusale kohtulikule kaitsele.

188    Teiseks, mis puudutab argumenti kriisilahendusskeemi kohta käiva teatud teabe avalikustamata jätmise kohta, siis piisab, kui märkida, et hagejad ei too välja, millise teabe nad kvalifitseerivad „oluliseks“.

189    Lisaks ei selgita hagejad, mil määral on kriisilahendusskeemi, selle asja toimiku või vaidlustatud otsuse vastuvõtmiseni viinud asjaolusid puudutav teave selle otsuse vaidlustamise seisukohast asjakohane.

190    Sellest järeldub, et hagejate argument, et on rikutud õigust tõhusale õiguskaitsevahendile, tuleb tagasi lükata.

191    Teisena tuleneb kohtupraktikast, et poolte võrdsuse põhimõte, mis on lahutamatu osa isikutele liidu õigusest tulenevate õiguste tõhusa kohtuliku kaitse põhimõttest, mis on sätestatud harta artiklis 47, sest see tuleneb – nagu ka võistlevuse põhimõte – õiglase kohtumenetluse mõistest endast, tähendab kohustust anda kummalegi poolele mõistlik võimalus oma seisukoha ja tõendite esitamiseks tingimustes, mis ei asetaks ühte neist oma vastasega võrreldes oluliselt ebasoodsamasse olukorda (vt 16. oktoobri 2019. aasta kohtuotsus Glencore Agriculture Hungary, C‑189/18, EU:C:2019:861, punkt 61 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 12. juuli 2022. aasta kohtuotsus Nord Stream 2 vs. parlament ja nõukogu, C‑348/20 P, EU:C:2022:548, punkt 128 ja seal viidatud kohtupraktika).

192    Selle põhimõtte eesmärk on tagada kohtumenetluse poolte menetluslik võrdsus, tagades poolte õiguste ja kohustuste võrdsuse muu hulgas tõendite esitamist reguleerivate normide ja kohtuvaidluse ning poolte edasikaebamisõiguse seisukohast. Selleks et nõuded seoses õigusega õiglasele kohtulikule arutamisele oleksid täidetud, on nimelt oluline, et pooled oleksid saanud tutvuda nende faktiliste ja õiguslike asjaoludega, mis on menetluse tulemuse suhtes määrava tähtsusega, ning nende üle võistlevalt vaielda (vt 16. oktoobri 2019. aasta kohtuotsus Glencore Agriculture Hungary, C‑189/18, EU:C:2019:861, punkt 62 ja seal viidatud kohtupraktika).

193    Piisab aga, kui märkida, et kuna menetlus, mille tulemusel vaidlustatud otsus vastu võeti, ei ole kohtumenetlus, vaid haldusmenetlus, ja kriisilahendusnõukogu ei ole kohus harta artikli 47 tähenduses, ei ole see säte käesolevas asjas kohaldatav ja hagejatel ei ole alust tugineda poolte võrdsuse põhimõtte rikkumisele (vt analoogia alusel 11. mai 2017. aasta kohtuotsus Deza vs. ECHA, T‑115/15, EU:T:2017:329, punkt 213).

194    Igal juhul ei saa hagejad väita, et neil pidi eksperdihinnangu tellimiseks olema kättesaadav sama teave, mis oli hindajal. Nimelt ei näe määrus nr 806/2014 ette niisugust hindamist, mille viis läbi hagejate määratud ekspert, ja selle tulemus ei ole kriisilahendusnõukogule siduv. Hagejad ei saa seega tugineda hindaja ja nende endi ekspertide võrdsele kohtlemisele konfidentsiaalse teabega tutvumise küsimuses ega sellest järeldada, et kriisilahendusnõukogu on hagejate suhtes käesolevas menetluses eelisolukorras.

195    Kõigest eeltoodust järeldub, et neljas väide tuleb tagasi lükata.

 Viies väide, mille kohaselt on rikutud harta artiklis 17 ja artikli 52 lõikes 1 ning EIÕK protokolli nr 1 artiklis 1 sätestatud õigust omandile

196    Hagejad väidavad, et vaidlustatud otsus rikub Banco Populari endiste aktsionäride omandiõigust, kuna neile ei makstud neile tekitatud kahju eest õiglast hüvitist. Hagejad väidavad, et nende omandiõiguse riive ei vasta harta artiklis 17 ette nähtud nõuetele, kuna see ei leidnud aset „seaduses ettenähtud juhtudel ja tingimustel“. Nad leiavad, et kuigi seadus näeb ette õiguse saada õiglast hüvitist, ei ole nad seda saanud, hoolimata sellest, et hagiavaldustele lisatud eksperdiarvamusest nähtub, et Banco Populari endisi aktsionäre oleks tavalises maksejõuetusmenetluses paremini koheldud kui neid koheldi kriisilahendusmenetluses. Hagejad leiavad, et kui vara väärtusele vastavat mõistlikku summat ei maksta, kujutab vara võõrandamine endast EIÕK protokolli nr 1 artiklis 1 sätestatud omandiõiguse riivet.

197    Tuleb meenutada, et harta artikli 17 lõikes 1 on ette nähtud:

„Igaühel on õigus vallata, kasutada, käsutada ja pärandada oma seaduslikul teel saadud omandit. Kelleltki ei tohi tema omandit ära võtta muidu kui üldistes huvides ja seaduses ettenähtud juhtudel ja tingimustel ning õigeaegse ja õiglase hüvituse eest. Omandi kasutamist võib reguleerida seadusega niivõrd, kui see on vajalik üldistes huvides.“

198    Määruse nr 806/2014 artikli 15 lõike 1 punktis g sätestatud mitte halvema kohtlemise põhimõte näeb ette, et ükski võlausaldaja ei kanna suuremat kahju kui see, mida ta oleks kandnud juhul, kui kriisilahenduse objektiks olev ettevõtja oleks likvideeritud tavalises maksejõuetusmenetluses.

199    Kui määruse nr 806/2014 artikli 20 lõike 16 kohase hindamise tulemusel tehakse kindlaks, et aktsionärid või võlausaldajad on kriisilahenduse käigus kandnud suuremat kahju kui see, mida nad oleksid kandnud tavalise maksejõuetusmenetlusena toimuva likvideerimise korral, võib kriisilahendusnõukogu sama määruse artikli 76 lõike 1 punkti e kohaselt kasutada kriisilahendusfondi nendele hüvitise maksmiseks.

200    Sellest järeldub, et määrus nr 806/2014 kehtestab mehhanismi, mille eesmärk on tagada kriisilahendusmenetluses oleva ettevõtja aktsionäridele või võlausaldajatele õiglane hüvitis vastavalt harta artikli 17 lõike 1 nõuetele (1. juuni 2022. aasta kohtuotsus Algebris (UK) ja Anchorage Capital Group vs. komisjon, T‑570/17, EU:T:2022:314, punkt 415).

201    Käesolevas asjas peavad hagejad selleks, et tõendada nende omandiõiguse võimalikku rikkumist vaidlustatud otsusega, tõendama, et kriisilahendusnõukogu on teinud ilmse hindamisvea, kui ta järeldas 3. hinnangu põhjal, et Banco Populari mõjutatud aktsionäre ja võlausaldajaid ei oleks tavalises maksejõuetusmenetluses koheldud paremini, kui neid koheldi kriisilahenduse raames.

202    Nelja esimese väite tagasilükkamisest nähtub, et hagejad ei ole sellise hindamisvea tegemist tõendanud.

203    Aeris Invest ei saa põhjendatult väita, et kriisilahendusnõukogu on rikkunud harta artiklit 17 seetõttu, et hüvitise summa, mis tuleneb põhimõttest, et ühtegi võlausaldajat ei kohelda halvemini, arvutati aktsionäride jaoks halvema stsenaariumi, täpsemalt Banco Populari likvideerimismenetluse stsenaariumi alusel. Nimelt piisab, kui meenutada, et esimese väite esimese osa analüüsist nähtub, et vastupidise stsenaariumi kasutamine on kooskõlas kohaldatavate sätetega.

204    Lisaks piirduvad hagejad viiendas väites argumendiga, et hagiavaldustele lisatud eksperdiarvamus näitab, et mõjutatud aktsionäre ja võlausaldajaid oleks tavalises maksejõuetusmenetluses koheldud paremini, kui neid koheldi kriisilahendusmenetluses.

205    Piisab aga, kui tõdeda, et hagiavaldustele lisatud eksperdiarvamus ei ole asjakohane osas, milles antakse hinnang Banco Popularile kui tegevust jätkavale ettevõtjale, kuna see tugineb ekslikule hüpoteesile, et Banco Popular oleks saanud oma tegevust jätkata. See aruanne ei saa seega igal juhul tõendada, et vastupidise stsenaariumi korral, kui likvideerimine toimunuks tavalises maksejõuetusmenetluses, oleks Banco Populari võlausaldajaid koheldud paremini, kui neid koheldi kriisilahenduse raames, ja et sellest tuleneb erinev kohtlemine, mis tingib kahjuhüvitise maksmise.

206    Lisaks väidab Aeris Invest, et selleks, et teha kindlaks, kas hüvitis on harta artikli 17 tähenduses piisav, tuleb analüüsida määruses nr 806/2014 ette nähtud hüvitamissüsteemi tervikuna. Ühelt poolt näevad määruse nr 806/2014 artikli 20 lõiked 11 ja 12 ette hüvitise, mis arvutatakse netovara väärtuse alusel pärast lõplikku hindamist, teiselt poolt näevad sama määruse artikli 20 lõige 16 ja artikli 76 lõike 1 punkt e ette hüvitise põhimõtte alusel, mille kohaselt ei kohelda ühtegi võlausaldajat halvemini. Tegemist on kahe teineteist täiendava staadiumiga ja hüvitamine põhimõtte alusel, et ühtegi võlausaldajat ei kohelda halvemini, ei oleks täielik ilma netovara väärtuse alusel arvutatava hüvitiseta. Ent käesolevas asjas välistas kriisilahendusnõukogu sellise hüvitamise maksmise võimaluse, arvestades kasutatud kriisilahendusvahendit.

207    Nagu märgib kriisilahendusnõukogu, põhineb see Aeris Investi argument määruse nr 806/2014 vääral mõistmisel. Määruse nr 806/2014 artikli 20 lõige 12 ei kehtesta hüvitamismehhanismi, vaid näeb ette kriisilahendusmeetmete muutmise, kui sama määruse artikli 20 lõike 11 alusel läbi viidava järelhindamise tulemus erineb esialgse hindamise tulemusest. Määruse nr 806/2014 artikli 76 lõike 1 punkti e alusel hüvitise maksmisel ja sama määruse artikli 20 lõikes 12 ette nähtud meetmetel on erinev eesmärk ja need ei ole üksteist täiendavad meetmed.

208    Lisaks on Euroopa Kohus otsustanud, et ettevõtte võõrandamise vahendi – mis on Banco Populari suhtes vastu võetud kriisilahenduse vahend – kohaldamine ei kuulu määruse nr 806/2014 artikli 20 lõikes 12 nimetatud juhtude hulka, mille puhul võib pärast lõplikku järelhindamist maksta hüvitist (21. detsembri 2021. aasta kohtuotsus Aeris Invest vs. Ühtne Kriisilahendusnõukogu, C‑874/19 P, EU:C:2021:1040, punkt 81, ja 21. detsembri 2021. aasta kohtuotsus Algebris (UK) ja Anchorage Capital Group vs. Ühtne Kriisilahendusnõukogu, C‑934/19 P, EU:C:2021:1042, punkt 92).

209    Igal juhul tuleb täheldada, et Aeris Invest ei selgita, kuidas oleks määruse nr 806/2014 artikli 20 lõike 11 alusel lõpliku järelhindamise läbi viimata jätmine muutnud vaidlustatud otsuses esitatud hinnangut, et määruse nr 806/2014 artikli 76 lõike 1 punktis e ette nähtud kohtlemise erinevuse hüvitist maksta ei tule.

210    Järelikult ei saa see argument mõjutada vaidlustatud otsuse kehtivust ja on tulemusetu.

211    Lõpuks, vastupidi sellele, mida väidab Aeris Invest, ei arvutatud võimalikku hüvitist niisuguse kuupäeva seisuga, mis jäi väga kaugele sundvõõrandamise ajast. Määruse nr 806/2014 artikli 20 lõiget 18 kohaldades lähtus hindaja nimelt 3. hinnangus hüpoteetilisest olukorrast, et Banco Populari suhtes oleks algatatud tavaline maksejõuetusmenetlus kriisilahendusskeemi vastuvõtmise ajal, kui viimast ei oleks rakendatud. Seega ei tuginenud hindaja Banco Populari väärtusele pärast kriisilahendusmeetme võtmist.

212    Seega ei ole hagejad ja Aeris Invest tõendanud, et kriisilahendusnõukogu otsus neile määruse nr 806/2014 artikli 76 lõike 1 punkti e alusel hüvitis maksmata jätta kujutab endast nende omandiõiguse rikkumist.

213    Kõigest eeltoodust järeldub, et viies väide tuleb tagasi lükata.

 Menetlustoimingute tegemise taotlus

214    Hagejad palusid oma hagiavaldustes ja vastuseks menetlust korraldavale meetmele teha Üldkohtul kodukorra artikli 88 lõike 1 alusel menetlustoiming, mis seisneb hagiavaldusele lisatud eksperdiarvamuse koostaja ärakuulamises.

215    Olgu märgitud, et kohtuasja poole esitatud menetlust korraldavate meetmete või menetlustoimingute taotluste puhul otsustab ainult Üldkohus, kas lahendamisel olevas kohtuasjas esitatud teavet on vaja täiendada (vt 4. märtsi 2021. aasta kohtuotsus Liaño Reig vs. kriisilahendusnõukogu, C‑947/19 P, EU:C:2021:172, punkt 98 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 1. juuni 2022. aasta kohtuotsus Algebris (UK) ja Anchorage Capital Group vs. komisjon, T‑570/17, EU:T:2022:314, punkt 435 ja seal viidatud kohtupraktika).

216    Euroopa Kohtu praktikast tuleneb, et kuigi hagiavalduses esitatud tunnistaja(te) ärakuulamise taotluses tuleb täpselt ära näidata, milliste asjaoludega seoses ja millistel põhjustel on vaja tunnistaja(d) ära kuulata, on Üldkohtu pädevuses hinnata taotluse asjakohasust kohtuvaidluse eseme seisukohast ja vajadust see tunnistaja ära kuulata (vt 26. jaanuari 2017. aasta kohtuotsus Mamoli Robinetteria vs. komisjon, C‑619/13 P, EU:C:2017:50, punkt 118 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 22. oktoobri 2020. aasta kohtuotsus Silver Plastics ja Johannes Reifenhäuser vs. komisjon, C‑702/19 P, EU:C:2020:857, punkt 29).

217    Käesoleval juhul tuleb märkida, et Üldkohtule piisab otsuse tegemiseks toimikus sisalduvatest andmetest ja kohtuistungil antud selgitustest, sest ta saab asja lahendada menetluse käigus esitatud nõuete, väidete ja argumentide alusel ning võttes arvesse poolte esitatud dokumente.

218    Sellest järeldub, et rahuldamata tuleb jätta nii hagejate menetlustoimingute tegemise taotlus kui ka hagi tervikuna.

 Kohtukulud

219    Vastavalt kodukorra artikli 134 lõikele 1 on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna hagejad on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb nende kohtukulud jätta nende endi kanda ja vastavalt kriisilahendusnõukogu nõudele mõista hagejatelt välja ka kriisilahendusnõukogu kohtukulud.

220    Kodukorra artikli 138 lõike 1 kohaselt kannavad menetlusse astunud liikmesriigid ja institutsioonid ise oma kohtukulud. Seega jäävad Hispaania Kuningriigi kohtukulud tema enda kanda.

221    Kodukorra artikli 138 lõike 3 kohaselt võib Üldkohus otsustada, et menetlusse astuja, keda ei ole sama artikli lõigetes 1 ja 2 nimetatud, kannab ise oma kohtukulud. Käesolevas asjas kannab Aeris Invest, kes astus kohtuasjas T‑302/20 menetlusse hagejate nõuete toetuseks, ise oma kohtukulud.

Esitatud põhjendustest lähtudes

ÜLDKOHUS (kolmas koda laiendatud koosseisus)

otsustab:

1.      Jätta hagid rahuldamata.

2.      Jätta kohtuasjas T‑302/20 Antonio Del Valle Ruízi ja teiste hagejate, kelle nimed on esitatud lisas, kohtuasjas T‑303/20 José María Arias Mosquera ja teiste hagejate, kelle nimed on esitatud lisas, ning kohtuasjas T‑307/20 Calatrava Real State 2015, SL-i kohtukulud nende endi kanda ja mõista neilt välja Ühtse Kriisilahendusnõukogu kohtukulud.

3.      Jätta Hispaania Kuningriigi kohtukulud tema enda kanda.

4.      Jätta Aeris Invest Sàrl-i kohtukulud tema enda kanda.

van der Woude De Baere Steinfatt

Kecsmár       Kingston

Kuulutatud avalikul kohtuistungil 22. novembril 2023 Luxembourgis.

Allkirjad

Sisukord

Vaidluse taust

Poolte nõuded

Õiguslik käsitlus

Esimene väide, mille kohaselt on rikutud määruse nr 806/2014 artikli 15 lõike 1 punkti g

Teine väide, mille kohaselt on rikutud määruse nr 806/2014 artikli 20 lõiget 16

Esimene väiteosa, mis puudutab likvideerimisstsenaariumi määratlust

– Esimene etteheide, milles vaieldakse vastu likvideerimisstsenaariumi kasutamisele

– Teine etteheide, milles vaieldakse vastu vara võõrandamisele eraldi või portfellidena

Teine väiteosa, mis puudutab hindaja sõltumatust

Kolmas väide, mis puudutab harta artikli 41 lõikes 2 ette nähtud õiguse olla ära kuulatud rikkumist

Neljas väide, mille kohaselt on rikutud harta artiklis 47 sätestatud õigust tõhusale õiguskaitsevahendile

Viies väide, mille kohaselt on rikutud harta artiklis 17 ja artikli 52 lõikes 1 ning EIÕK protokolli nr 1 artiklis 1 sätestatud õigust omandile

Menetlustoimingute tegemise taotlus

Kohtukulud

*      Kohtumenetluse keel: hispaania.

1      Teiste hagejate loetelu lisatakse vaid pooltele teatavaks tehtavale versioonile.

2      Teiste hagejate loetelu lisatakse vaid pooltele teatavaks tehtavale versioonile.