Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal Superior de Justicia de Aragón (Hispaania) 11. detsembril 2020 – ASADE - Asociación Estatal de Entidades de Servicios de Atención a Domicilio versus Consejería de Sanidad de la Diputación General de Aragón

(kohtuasi C-676/20)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunal Superior de Justicia de Aragón

Põhikohtuasja pooled

Apellant: ASADE - Asociación Estatal de Entidades de Servicios de Atención a Domicilio

Vastustaja: Consejería de Sanidad de la Diputación General de Aragón

Eelotsuse küsimused

Kas liidu õigusega – ELTL artikliga 49¹ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/24/EL² artiklitega 76 ja 77 (koostoimes artikliga 74 ja XIV lisaga) on kooskõlas riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt on avaliku sektori hankijatel lubatud sõlmida kokkuleppeid eraõiguslike mittetulundusühendustega – mitte ainult vabatahtlike ühendustega – isikutele igat laadi sotsiaalteenuste osutamiseks kulude hüvitamise eest, kasutamata direktiivis [2014/24/EL] ette nähtud hankemenetlust, olenemata hinnangulisest maksumusest, lihtsalt seeläbi, et nimetatud kokkulepped kvalifitseeritakse eelnevalt kokkulepeteks, mis ei ole lepingulised?

Kas liidu õigusega – ELTL artikliga 49 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/24/EL artiklitega 76 ja 77 (koostoimes artikliga 74 ja XIV lisaga) on kooskõlas riigisisesed õigusnormid, mis võimaldavad riigihankealastest õigusnormidest kõrvale hoida seeläbi, et üldistes huvides tervishoiu- või sotsiaalteenuste osutamiseks kasutatakse oma vahenditega haldamise täiendusena või selle asemel kooskõlastatud tegevuse tehnikat, mitte seetõttu, et see tehnika on sobiv nõuetekohaseks teenuse osutamiseks, vaid konkreetsete sotsiaalpoliitika eesmärkide saavutamiseks, mis mõjutab teenuse osutamise viisi või mille täitmist teenuseosutajalt nõutakse valikukriteeriumina, ja seda isegi siis, kui avalikustamise, konkurentsi ja läbipaistvuse põhimõtted on endiselt kohaldatavad?

Kui see on nii, siis kas liidu õigusega – juba viidatud sätetega ja lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul³ artikli 15 lõike 2 punktiga b – on kooskõlas nende kokkulepete reserveerimine ainult ja eranditult mittetulundusühendustele – mitte ainult vabatahtlikele ühendustele –, isegi kui järgitakse läbipaistvuse ja avalikustamise põhimõtet?

Kas teenuste direktiivi [2006/123/EÜ] artikli 15 lõike 2 punkti b arvestades võib asuda seisukohale, et kui anda hankijatele kaalutlusõigus kasutada kooskõlastatud tegevust, et usaldada sotsiaal- ja tervishoiuteenuste haldamine mittetulundusühendustele, tähendab see, et nende teenuste turule pääsemine sõltub õiguslikust vormist? Kui vastus eelmisele küsimusele on jaatav, siis kas teenuste direktiivi artikli 15 lõike 7 kohaselt on õiguspärased sellised riigisisesed õigusnormid nagu need, mille kohta on küsimus esitatud ja mille puhul riik ei ole õigusliku vormi nõude lisamisest komisjonile teatanud?

Juhul kui vastused eelmistele küsimustele on jaatavad, siis kas ELTL artikleid 49 ja 56, riigihangete direktiivi [2014/24/EL] artikleid 76 ja 77 (koostoimes artikliga 74 ja XIV lisaga) ning parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul artikli 15 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et nende kohaselt on avaliku sektori hankijatel lubatud mittetulundusühenduste (mitte ainult vabatahtlike ühenduste) puhul, kellega sõlmida kokkulepe isikutele igat liiki sotsiaalteenuste osutamiseks – lisaks selle direktiivi artikli 2 lõike 2 punktis j loetletud teenustele –, näha valikukriteeriumide hulgas ette, et ühendus peab asuma selles kohas või geograafilises piirkonnas, kus hakatakse teenust osutama?

____________

¹ ELT 2012, C 326, lk 47.

² ELT 2014, L 94, lk 65 (riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta).

³ ELT 2006, L 376, lk 36.