Language of document : ECLI:EU:C:2021:782

Kohtuasi C130/19

Euroopa Liidu Kontrollikoda

versus

Karel Pinxten

 Euroopa Kohtu (täiskogu) 30. septembri 2021. aasta otsus

ELTL artikli 286 lõige 6 – Euroopa Kontrollikoja liikme ametikohast tulenevate kohustuste täitmata jätmine – Pensioniõigusest ilmajätmine – Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele – Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluse õiguspärasus – Kontrollikoja sisemenetlus – Kontrollikoja liikme ametikohustustega kokkusobimatu tegevus – Lähetuskulud ja päevaraha – Esindus- ja vastuvõtukulud – Ametiauto kasutamine – Autojuhi teenuse kasutamine – Huvide konflikt – Sanktsiooni proportsionaalsus

1.        Kontrollikoda – Liikmete kohustused – Rikkumine – Kriminaalmenetluses uuritud faktilised asjaolud – Liikmesriigi kohtu poolt nendele faktilistele asjaoludele antud õiguslik kvalifikatsioon, mis ei ole liidu kohtule siduv

(ELTL artikli 286 lõige 6)

(vt punktid 86–88)

2.        Kontrollikoda – Liikmete kohustused – Rikkumine – Menetlus– Euroopa Kohtu otsuse peale edasikaebamise õiguse puudumine – Esimeses ja viimases astmes tehtud otsus – Õiguse tõhusale kohtulikule kaitsele rikkumine – Puudumine

(ELTL artikli 286 lõige 6; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 47)

(vt punktid 122–124)

3.        Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) – Juurdlused – Huvitatud isiku õigus olla ära kuulatud – Ulatus

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 883/2013, artikli 9 lõige 4)

(vt punktid 168–170)

4.        Kontrollikoda – Liikmete kohustused – Rikkumine – Menetlus – Tähtaeg kontrollikoja hagi esitamiseks – Mõistlik aeg – Juhtumipõhine hindamine

(ELTL artikli 286 lõige 6)

(vt punktid 219, 220 ja 230)

5.        Kontrollikoda – Liikmete kohustused – Ametikohast tulenevad kohustused – Mõiste – Kohustused, mis on sätestatud esmases õiguses ja mida täpsustatud asjaomase institutsiooni poolt vastu võetud sisenormides – Rikkumine – Teatud raskusastmega rikkumine – Ulatus

(ELTL artikkel 285 ja artikli 286 lõiked 3, 4 ja 6)

(vt punktid 234–245)

6.        Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Õiguspärase ootuse kaitse – Tingimused – Administratsiooni antavad konkreetsed tagatised – Piirid


(vt punktid 365–370 ja 372–374)

7.        Kontrollikoda – Liikmete kohustused – Ametikohast tulenevad kohustused – Rikkumine – Tegelemine deklareerimata ja kontrollikoja liikme ametikohustustega kokkusobimatu tegevusega – Selle institutsiooni vahendite kuritarvitamine, et rahastada tegevusi, mis ei ole seotud nimetatud institutsiooni liikme ametikohustustega – Huvide konflikti tekitamine suhetes auditeeritud üksuse eest vastutava isikuga – Märkimisväärse raskusastmega rikkumised

(ELTL artikli 286 lõige 6)

(vt punkt 880 ja resolutsiooni punkt 4)

8.        Kontrollikoda – Liikmete kohustused – Ametikohast tulenevad kohustused – Rikkumine – Sanktsioon – Pensioniõigusest ilmajätmine – Hinnanguelemendid – Proportsionaalsus

(ELTL artikli 286 lõige 6)

(vt punktid 881–905 ning resolutsiooni punkt 5)

Kokkuvõte

Euroopa Kohus otsustas, et Euroopa Kontrollikoja endine liige ei täitnud oma ametikohast tulenevaid kohustusi selles institutsioonis. Ta jäeti ilma õigusest kahele kolmandikule oma pensionist.

K. Pinxten oli Euroopa Kontrollikoja liige kahe ametiaja vältel, 1. märtsist 2006 kuni 30. aprillini 2018.

Kontrollikoja liikmena hüvitati K. Pinxtenile muu hulgas erinevad kulud ja tema kasutuses oli ametiauto. Peale selle oli K. Pinxtenil ajavahemikus 2006. aastast kuni 2014. aasta märtsini kontrollikoja määratud autojuht.

Kontrollikoda märkis, et 2016. aastal sai ta teavet mitme K. Pinxtenile omistatud raske eeskirjade eiramise kohta. 18. juulil 2016 anti K. Pinxtenile teada tema kohta esitatud kaebustest.

Kontrollikoja presidendi korraldusel saatis kontrollikoja peasekretär 14. oktoobril 2016 Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) toimiku K. Pinxteni tegevustega kaasnenud võimalike põhjendamatute kulutuste kohta liidu eelarvest.

Kontrollikoda sai 2. juulil 2018 OLAFi juurdluse lõpparuande. Selles aruandes jõuti järeldusele, et K. Pinxten on kuritarvitanud kontrollikoja vahendeid tegevuste käigus, mis ei ole seotud tema ametikohustustega, kuritarvitanud kütusekaarte ja ametiauto liikluskindlustuslepingut, töölt põhjuseta puudunud, jätnud ametivälise tegevuse deklareerimata, edastanud konfidentsiaalset teavet ning et tema puhul esineb huvide konflikt. Leides lisaks, et mõni juurdluse tulemusel tuvastatud asjaolu viitas võimalikele kriminaalkuritegudele, saatis OLAF info ja oma soovitused ka Luksemburgi õiguskaitseasutustele.

K. Pinxten esitas kontrollikojale kirjalikud seisukohad ning seejärel kuulasid selle institutsiooni liikmed ta ära 26. novembri 2018. aasta kinnisel istungil. Kontrollikoda otsustas 29. novembril 2018 toimunud kinnisel istungil suunata K. Pinxteni juhtumi ELTL artikli 286 lõike 6 alusel Euroopa Kohtusse.(1)

Samal ajal esitas Tribunal d’arrondissement de Luxembourgi (Luxembourgi piirkondlik kohus, Luksemburg) riiklik prokurör OLAFilt saadud teabe põhjal 1. oktoobri 2018. aasta kirjaga kontrollikojale taotluse võtta K. Pinxtenilt kohtulik puutumatus. 15. novembril 2018 rahuldas nimetatud institutsioon selle taotluse.

Kontrollikoda palus 15. veebruaril 2019. aastal esitatud hagis Euroopa Kohtul tuvastada, et K. Pinxten ei täitnud oma ametikohast tulenevaid kohustusi, ja sellest tulenevalt määrata ELTL artikli 286 lõikes 6 ette nähtud karistus.

Euroopa Kohus otsustas täiskoguna, mis on kõige autoriteetsem kohtukoosseis, muu hulgas, et K. Pinxten ei täitnud kontrollikoja liikme ametikohast tulenevaid kohustusi, kuna ta:

–      tegeles deklareerimata ja õigusvastase tegevusega erakonna juhtorganis;

–      kuritarvitas kontrollikoja vahendeid, et rahastada tegevusi, mis ei olnud seotud selle institutsiooni liikme ametikohustustega kohtuotsuses viidatud ulatuses;

–      kasutas kütusekaarti kolmandatele isikutele kuuluvate sõidukite jaoks kütuse ostmiseks ja

–      tekitas huvide konflikti suhetes auditeeritud üksuse eest vastutava isikuga.

Seevastu lükkas Euroopa Kohus tagasi kontrollikoja esitatud väited, mis puudutasid:

–      väidetavalt deklareerimata ja õigusvastast tegevust kinnisvaraühingu tegevjuhina;

–      K. Pinxteni lapsele kütusekaardi allesjätmist ja viimase poolt selle kasutamist, kuigi ta ei olnud enam K. Pinxteni leibkonna liige;

–      kindlustusjuhtumi kohta valeandmete esitamise väiteid seoses õnnetusjuhtumitega, milles osalesid ametiauto ja K. Pinxteni kabinetile määratud autojuht.

Neid järeldusi arvestades otsustas Euroopa Kohus jätta K. Pinxteni ilma õigusest kahele kolmandikule tema pensionist alates kohtuotsuse kuulutamisest 30. septembril 2021.

Euroopa Kohtu hinnang

Mis puudutab hagi vastuvõetavust, siis lükkas Euroopa Kohus järjest tagasi kõik K. Pinxteni argumendid, mis puudutasid esiteks menetluse vastuolu õigusega tõhusale kohtulikule kaitsele, teiseks OLAFi juurdluse nõuetevastasust, kolmandaks kontrollikojas Euroopa Kohtusse hagi esitamise lubamisel järgitud menetluse nõuetevastasust ja neljandaks selle hagi hilinemisega esitamist. Järelikult asus Euroopa Kohus seisukohale, et hagi on vastuvõetav.

Hagi sisuga seoses rõhutas Euroopa Kohus, olles kõigepealt meelde tuletanud kontrollikoja liikme ametikohast tulenevad kohustused, et ELTL artikli 286 lõike 6 tähenduses mõistet „ametikohast tulenevad kohustused“ tuleb mõista laialt. Võttes arvesse kontrollikoja liikmetele usaldatud suurt vastutust, on oluline, et nad järgiksid kõige rangemaid käitumisnorme ja seaksid igal ajal liidu üldised huvid nii liikmesriigi huvidest kui ka isiklikest huvidest kõrgemale. Seda arvestades on esmases õiguses sätestatud kontrollikoja liikmete kohustusi korratud ja täpsustatud selle institutsiooni poolt vastu võetud sisenormides, mida liikmed on kohustatud rangelt järgima.

Selles kontekstis pidi Euroopa Kohus analüüsima kõiki tõendeid, mille talle olid esitanud nii kontrollikoda, kellel lasub kohustus tõendada, et on toime pandud rikkumine, mis omistatakse K. Pinxtenile, kui ka viimane ise. Euroopa Kohus pidi eelkõige hindama nende tõenduselementide sisulist õigsust ja usaldusväärsust, et teha kindlaks, kas need on piisavad, et tuvastada teatud raskusastmega rikkumine ELTL artikli 286 lõike 6 tähenduses.

Olles analüüsinud kõiki tõendeid, mille talle olid esitanud kontrollikoda ja K. Pinxten, otsustas Euroopa Kohus, et tegeledes deklareerimata tegevusega erakonna juhtorganis, mis on kontrollikoja liikme ametikohustustega kokkusobimatu, kuritarvitades selle institutsiooni vahendeid, et rahastada tegevusi, mis ei olnud seotud selle institutsiooni liikme ametikohustustega,(2) ja tegutsedes viisil, mis võis tekitada huvide konflikti auditeeritava üksusega, on K. Pinxten vastutav märkimisväärse raskusastmega rikkumiste eest ja ta jättis seega täitmata kohustused, mis tulenevad tema ametikohast selle institutsiooni liikmena ELTL artikli 286 lõike 6 tähenduses.

Euroopa Kohus asus seisukohale, et nende kohustuste täitmata jätmise tõttu tuleb põhimõtteliselt kohaldada sellest sättest tulenevat karistust. Selle sätte kohaselt võib Euroopa Kohus määrata karistuse, mille kohaselt tuleb asjaomane isik kas ametist tagandada või jätta ilma õigusest saada pensioni või muid seda asendavaid soodustusi.

Kuna ELTL artikli 286 lõikes 6 ei ole täpsustatud selles sättes ette nähtud pensioniõigusest ilmajätmise ulatust, võib Euroopa Kohus teha pensioniõigusest täielikult või osaliselt ilmajätmise otsuse. See karistus peab siiski olema proportsionaalne kontrollikoja liikme ametikohast tulenevate kohustuste täitmata jätmise raskusega, mille Euroopa Kohus tuvastas.

Euroopa Kohus märkis sellega seoses, et rea asjaoludega saab aga tõendada, et K. Pinxtenile omistatavad rikkumised on eriti rasked. Seega rikkus K. Pinxten oma kahe ametiaja jooksul kontrollikoja liikmena kõigepealt teadlikult ja korduvalt selles institutsioonis kohaldatavaid eeskirju, jättes nii süstemaatiliselt täitmata tema ametikohast tulenevad kõige põhilisemad kohustused. Seejärel üritas K. Pinxten sageli varjata neid eeskirjade rikkumisi. Lisaks aitasid K. Pinxteni toime pandud eeskirjade eiramised suures osas kaasa tema isiklikule rikastumisele. Peale selle ei tekitanud K. Pinxteni käitumine kontrollikojale olulist kahju mitte ainult rahalises mõttes, vaid ka tema kuvandi ja maine osas. Lõpuks suurendab kontrollikoja eriülesanne, milleks on kontrollida liidu kulude õiguspärasust ja nõuetekohasust ning tagada usaldusväärne finantsjuhtimine(3), K. Pinxteni toime pandud rikkumiste raskust veelgi.

Euroopa Kohus märkis siiski, et muud asjaolud võivad kergendada K. Pinxteni vastutust. Esiteks omandas ta õiguse pensionile töötamise eest kontrollikojas kaheteistkümne teenistusaasta jooksul. Selle töö kvaliteeti aga ei ole kahtluse alla seatud, kuna K. Pinxteni kolleegid valisid ta alates 2011. aastast isegi kontrollikoja III auditikoja eesistuja ametikohale. Teiseks, kuigi K. Pinxteni ametikohast tulenevate kohustuste täitmata jätmine kuulub eelkõige tema isiklike valikute hulka, mille vastuolu tema ametikohast tulenevate kõige põhilisemate kohustustega ei saanud talle teadmata olla, soodustas nende rikkumiste jätkumist siiski selle institutsiooni sisemiste eeskirjade ebatäpsus ja seda võimaldas selle institutsiooni läbi viidud kontrollide puudulikkus.

Kõiki analüüsitud asjaolusid koos arvestades leidis Euroopa Kohus, et juhtumi asjaolusid on õigesti hinnatud, kui jätta K. Pinxten ilma õigusest kahele kolmandikule pensionist alates antud kohtuasjas kohtuotsuse kuulutamisest.


1      ELTL artikli 286 lõikes 6 on sätestatud: „Kontrollikoja liiget võib ametist vabastada või ilma jätta õigusest saada pensioni või muid seda asendavaid soodustusi ainult juhul, kui Euroopa Kohus kontrollikoja taotluse põhjal leiab, et ta ei vasta enam oma ametikoha nõuetele või ei täida sellest tulenevaid kohustusi“.


2      Rida rikkumisi, mis on seotud lähetuskulude, päevaraha, esindus- ja vastuvõtukulude ning ametiauto ja autojuhi teenuse kasutamisega.


3      ELTL artikli 287 lõige 2.