ÜLDKOHTU OTSUS (neljas koda)
16. september 2013(*)
Konkurents – Keelatud kokkulepped – Vannitoa seadmete ja sisustuse Belgia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Madalmaade ja Austria turg – ELTL artikli 101 ja EMP lepingu artikli 53 rikkumise tuvastamise otsus – Hinnatõusude kooskõlastamine ja tundliku äriteabe vahetamine – Rikkumise süükspanemine – Trahvid – 2006. aasta suunised trahvide arvutamise meetodi kohta – Rikkumise raskus – Koefitsiendid – Kergendavad asjaolud – Majanduskriis – 2002. aasta koostööteatis – Trahvisumma vähendamine – Oluline lisaväärtus
Kohtuasjas T‑408/10,
Roca Sanitario, SA, asukoht Barcelona (Hispaania), esindajad: advokaadid J. Folguera Crespo ja M. Merola,
hageja,
versus
Euroopa Komisjon, esindajad: F. Castillo de la Torre, A. Antoniadis ja F. Castilla Contreras, hiljem F. Castillo de la Torre, A. Antoniadis ja F. Jimeno Fernández,
kostja,
mille ese on nõue tühistada osaliselt komisjoni 23. juuni 2010. aasta otsus K(2010) 4185 (lõplik) ELTL artiklis 101 ja EMP lepingu artiklis 53 sätestatud menetluse kohta (Juhtum COMP/39.092 – Vannitoa seadmed ja sisustus) ning teise võimalusena nõue vähendada hagejale selles otsuses määratud trahvisummat,
ÜLDKOHUS (neljas koda),
koosseisus: koja esimees I. Pelikánová, kohtunikud K. Jürimäe (ettekandja) ja M. van der Woude,
kohtusekretär: vanemametnik J. Palacio González,
arvestades kirjalikus menetluses ja 6. märtsi 2013. aasta kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse (1)(2)
[...]
Menetlus ja poolte nõuded
29 Hageja esitas hagiavalduse, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 8. septembril 2010.
30 Ettekandja-kohtuniku ettekande põhjal otsustas Üldkohus (neljas koda) avada suulise menetluse ja esitas kodukorra artikli 64 kohaste menetlust korraldavate meetmete raames pooltele kirjalikke küsimusi, millele nad vastasid ettenähtud tähtajal.
31 Poolte kohtukõned ja vastused Üldkohtu suulistele küsimustele kuulati ära 6. märtsi 2012. aasta kohtuistungil.
32 Hageja palub Üldkohtul:
– tühistada osaliselt vaidlustatud otsuse artiklid 1, 2 ja 4 teda puudutavas osas;
– teise võimalusena vähendada talle määratud trahvi;
– mõista kohtukulud välja komisjonilt.
33 Komisjon palub Üldkohtul:
– jätta hagi rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
Õiguslik käsitlus
[...]
1. 2. Teise võimalusena esitatud nõue vähendada hagejale määratud trahvi
[...]
Teine argument, mis puudutab vajaduse korral hageja tütarettevõtja trahvi mis tahes vähendamist
189 Hageja palub Üldkohtul kohaldada talle trahvisumma mis tahes vähendamist, mida vajaduse korral võimaldatakse ühele tema tütarettevõtjatest nende vastavate hagide raames, mille nad esitasid kohtuasjas T‑411/10: Laufen Austria vs. komisjon ja kohtuasjas T‑412/10: Roca vs. komisjon. Nimelt, kui – nagu komisjon väidab vaidlustatud otsuses – tema vastutus tuleneb ainuüksi asjaolust, et ta moodustas oma tütarettevõtjatega Roca France ja Laufen Austria ühe ettevõtja, siis tuleb talle kohaldada talle solidaarselt määratud trahvi mis tahes vähendamist, mida vajaduse korral võimaldatakse kõnealusele tütarettevõtjale viimase esitatud hagi raames.
190 Esitamata formaalselt selle argumendi vastuvõetamatuse vastuväidet, väidab komisjon sisuliselt, et hageja ei saa piirduda sellega, et viitab argumentidele, mille tema tütarettevõtjad Roca France ja Laufen Austria esitasid oma hagiavaldustes, et talle kohaldataks trahvisumma mis tahes vähendamist, mida vajaduse korral neile võimaldatakse.
191 Vastates kohtuistungil Üldkohtu esitatud küsimustele seoses Euroopa Kohtu 22. jaanuari 2013. aasta otsuse kohtuasjas C‑286/11 P: komisjon vs. Tomkins mõjuga käesoleva argumendi hindamisele, lisas komisjon, et vastavalt sellele kohtuotsusele võib Üldkohus ainult siis, kui emaettevõtja ja tütarettevõtja esitavad oma hagides sarnaseid väiteid, kohaldada tütarettevõtjale võimaldatud trahvisumma vähendamist ka emaettevõtjale. Seevastu ei tulene sellest kohtuotsusest, et tütarettevõtjale tema esitatud hagi raames võimaldatud trahvisumma vähendamist laiendatakse automaatselt emaettevõtjale.
192 Poolte argumente arvestades tuleb esmalt analüüsida trahvisumma vähendamise nõude põhjendamiseks esitatud hageja teise argumendi vastuvõetavust, enne kui seejärel analüüsida selle argumendi põhjendatust.
Teise argumendi vastuvõetavus
193 Sellega seoses tuleb meenutada, et vastavalt Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artiklile 21 ja kodukorra artikli 44 lõike 1 punktile c tuleb igas hagiavalduses märkida hagi ese ja ülevaade fakti- ja õigusväidetest.
194 Vastavalt kohtupraktikale peavad need olema märgitud piisavalt selgelt ja täpselt, et kostja saaks valmistuda enda kaitseks ja Üldkohus saaks teha asjas otsuse. Sama kehtib ka kõigi nõuete kohta, mille puhul tuleb esitada õiguslikud alused ja argumendid selleks, et nii kostja kui ka kohus saaksid hinnata hagi põhjendatust (Üldkohtu 7. juuli 1994. aasta otsus kohtuasjas T‑43/92: Dunlop Slazenger vs. komisjon, EKL 1994, lk II‑441, punkt 183). Seetõttu peavad selleks, et hagiavaldus oleks vastuvõetav, selle aluseks olevad olulised faktilised ja õiguslikud asjaolud tulenema vähemalt kokkuvõtlikult, ent järjekindlalt ja arusaadavalt hagiavalduse tekstist. Kuigi hagiavalduse teksti saab konkreetsete punktide osas põhjendada ja täiendada viidetega hagiavaldusele lisatud dokumentide kindlatele osadele, ei saa üldine viide muudele dokumentidele, isegi kui need on hagiavaldusele lisatud, kompenseerida hagiavalduse õigusliku argumentatsiooni oluliste elementide puudumist, mis peavad eespool viidatud sätete alusel hagiavalduses esinema (vt Üldkohtu 17. septembri 2007. aasta otsus kohtuasjas T‑201/04: Microsoft vs. komisjon, EKL 2007, lk II‑3601, punkt 94 ja seal viidatud kohtupraktika).
195 Käesolevas asjas tuleb tõdeda, et trahvisumma vähendamise nõude põhjendamiseks esitatud teises argumendis ei piirdu hageja vastupidi komisjoni väidetule sellega, et viitab oma tütarettevõtjate Roca France ja Laufen Austria hagide raames esitatud menetlusdokumentidele. Vastupidi, hageja põhjendab sõnaselgelt seda argumenti, väites, et kuna teda peeti vastutavaks nende tütarettevõtjate konkurentsivastase tegevuse eest ainult seetõttu, et ta on nende emaettevõtja, siis on talle solidaarselt määratud trahv selle solidaarvastutuse pelk kajastus. Niiviisi toimides esitas hageja omaenda argumentatsiooni, mille kohaselt ta leiab, et talle saab emaettevõtjana kohaldada trahvisumma vähendamist, mida vajaduse korral võimaldatakse tema tütarettevõtjatele, ilma et ta peaks sarnaselt viimati nimetatutele tõendama selle trahvisumma arvutamisel komisjoni tehtud viga.
196 Neil asjaoludel tuleb tagasi lükata komisjoni argument, mille kohaselt on trahvi vähendamise nõude põhjendamiseks hageja esitatud teine argument vastuvõetamatu.
Teise argumendi põhjendatus
197 Esiteks tuleb märkida, et kohtuasjas T‑411/10: Laufen vs. komisjon tehtud tänases kohtuotsuses jättis Üldkohus rahuldamata Laufen Austria taotluse vähendada vaidlustatud otsuse artikli 2 lõike 4 punktides a ja c viimasele määratud trahvi.
198 Neil asjaoludel tuleb trahvi vähendamise nõude põhjendamiseks hageja esitatud teine argument tulemusetuna tagasi lükata osas, milles selles palutakse kohaldada trahvisumma vähendamist, mida vajaduse korral võimaldati Laufen Austriale.
199 Teiseks on oluline märkida, et kohtuasjas T‑412/10: Roca vs. komisjon tehtud tänases kohtuotsuses vähendas Üldkohus Roca France’ile ja hagejale vaidlustatud otsuse artikli 2 lõike 4 punktis b solidaarselt määratud trahvi vea tõttu, mille komisjon tegi Roca France’i 2002. aasta koostööteatise alusel trahvisumma vähendamise taotluse raames esitatud tõendite hindamisel. Neil asjaoludel määras Üldkohus pärast trahvisumma 6% vähendamist vaidlustatud otsuse artikli 2 lõike 4 punktis b Roca France’ile solidaarselt hagejaga määratud trahvi summaks 6 298 000 eurot.
200 Seega, arvestades poolte argumente, nagu need on esitatud eespool punktides 189–191, tuleb kontrollida, kas hagejal on õigus, nagu ta väidab, trahvi samasugusele vähendamisele ainuüksi seetõttu, et ta on emaettevõtja, keda peeti eespool punktis 199 nimetatud trahvisumma maksmise eest solidaarselt vastutavaks.
201 Selles suhtes tuleb märkida, et vastavalt kohtupraktikale, kui emaettevõtja tegelikult ei osalenud keelatud kokkuleppes ja kui tema vastutuse aluseks on üksnes tema tütarettevõtja osalemine selles keelatud kokkuleppes, on emaettevõtja vastutus puhtalt tuletatud, kõrval- ja tütarettevõtja vastutusest sõltuv vastutus (vt selle kohta eespool punktis 191 viidatud kohtuotsus Tomkins vs. komisjon, punkt 39) ning seega ei saa see ületada tütarettevõtja oma (vt selle kohta Üldkohtu 24. märtsi 2011. aasta otsus kohtuasjas T‑382/06: Tomkins vs. komisjon, EKL 2011, lk II‑1157, punkt 38, mis jäeti apellatsioonimenetluses muutmata eespool punktis 191 viidatud otsusega komisjon vs. Tomkins, punkt 39).
202 Käesolevas asjas tuleb meenutada, et hageja tegelikult tuvastatud rikkumises ei osalenud. Nimelt peeti teda vastutavaks Roca France’i tegevuse eest ainult seetõttu, et ta on emaettevõtja, kellel kuulub tema tütarettevõtja kapitalis 100% osalus.
203 Neil asjaoludel, kuna tema vastutus on juhtumi asjaolusid arvestades puhtalt tuletatud, kõrval- ja tütarettevõtja vastutusest sõltuv vastutus ja see ei saa niisiis eespool punktis 201 viidatud kohtupraktika kohaselt ületada tütarettevõtja vastutust, siis tuleb vastavalt hageja nõudele rahuldada tema taotlus kohaldada talle Roca France’ile võimaldatud trahvisumma vähendamist.
204 Komisjoni esitatud argumendid ei lükka seda järeldust ümber.
205 Esiteks, tuginedes Euroopa Kohtu 14. septembri 1999. aasta otsusele kohtuasjas C‑310/97 P: komisjon vs. AssiDomän Kraft Products jt (EKL 1999, lk I‑5363) ja 29. märtsi 2011. aasta otsusele liidetud kohtuasjades C‑201/09 P ja C‑216/09 P: ArcelorMittal Luxembourg vs. komisjon ja komisjon vs. ArcelorMittal Luxembourg jt (EKL 2011, lk I‑2239, punkt 142), väidab komisjon, et kui hageja ei esita seoses talle solidaarselt määratud trahviga ühtegi argumenti, siis on vaidlustatud otsus talle trahvi määravas osas tema suhtes muutunud lõplikuks olenemata trahvisumma mis tahes vähendamisest, mida vajaduse korral võimaldati ühele tema tütarettevõtjatest nende vastavate hagide raames.
206 Sellega seoses olgu märgitud, et eespool punktis 205 mainitud kohtuotsustes leidis Euroopa Kohus, et kui otsuse adressaat otsustab esitada tühistamishagi, siis käsitleb liidu kohus üksnes adressaati puudutavaid otsuse osasid. Seevastu teisi adressaate puudutavad osad, mida ei vaidlustatud, ei puutu liidu kohtu lahendatava vaidluse esemesse (eespool punktis 205 viidatud kohtuotsus komisjon vs. AssiDomän Kraft Products jt, punkt 53, ning eespool punktis 205 viidatud kohtuotsus ArcelorMittal Luxembourg vs. komisjon ja komisjon vs. ArcelorMittal Luxembourg jt, punkt 142).
207 Ent esiteks tuleb märkida, et see kohtupraktika ei puutu antud juhul asjasse. Nimelt puudutab see otsuse osalise tühistamise tagajärgi. Järelikult ei sea see kahtluse alla kaalutlust, mille kohaselt juhul, kui emaettevõtja vastutus on puhtalt tütarettevõtja vastutusest tulenev vastutus, ei saa esimese vastutus ületada teise vastutust (vt selle kohta eespool punktis 191 viidatud kohtuotsus komisjon vs. Tomkins, punktid 46–50). Neil asjaoludel võib Üldkohus emaettevõtjale selle emaettevõtja hagi raames ja kuivõrd ta seda palus, kohaldada trahvisumma mis tahes vähendamist, mida vajadusel korral võimaldati tema tütarettevõtjale viimase esitatud hagi raames.
208 Teiseks, kuivõrd komisjoni argumenti tuleb mõista nii, et sellega soovitakse tõendada, et trahvi vähendamise nõude põhjendamiseks hageja esitatud teise argumendiga nõustudes teeb Üldkohus otsuse ultra petita, tuleb meenutada, nagu tõdetud eespool punktis 195, et teise võimalusena esitatud teise nõude raames vähendada talle määratud trahvisummat esitas hageja nimetatud argumendi põhjendamiseks argumentatsiooni. Järelikult vähendab Üldkohus käesolevas asjas hageja trahvisummat selle argumentatsiooni, mitte omal algatusel tõstatatud väidete alusel.
209 Teiseks, vastuseks Üldkohtu suulisele küsimusele väitis komisjon sisuliselt, et nagu nähtub väidetavalt eespool punktis 191 viidatud kohtuotsuse komisjon vs. Tomkins punktist 56, on emaettevõtjale tütarettevõtjale tema hagi raames võimaldatud trahvisumma vähendamise kohaldamise laiendamise tingimuseks see, et emaettevõtja ja tütarettevõtja esitavad oma hagides sarnased väited. Ent käesolevas asjas ei tuginenud hageja veale, mille komisjon väidetavalt tegi hagejale tütarettevõtjatega solidaarselt määratud trahvi arvutamisel.
210 Sellega seoses tuleb märkida, et eespool punktis 191 viidatud kohtuotsuse komisjon vs. Tomkins punktis 56 kinnitas Euroopa Kohus, et kuna Tomkins plc ei tuginenud oma hagis veale, mis tehti seoses hoiatamise eesmärgil kohaldatud kordajaga, siis vaatamata sellele, et Tomkinsi tütarettevõtja Pegler Ltd esitatud hagi raames vähendas Üldkohus trahvisummat pärast sellise vea tuvastamist (Üldkohtu 24. märtsi 2011. aasta otsus kohtuasjas T‑386/06: Pegler vs. komisjon, EKL 2011, lk II‑1267, punktid 134 ja 144), jättis Üldkohus õigesti emaettevõtja trahvisumma tema esitatud hagi raames vähendamata.
211 Ent käesolevas asjas, kuigi on tõsi, et vaatamata sellele, et hageja ei tuginenud ühelegi veale, mille komisjon väidetavalt tegi talle Roca France’iga solidaarselt määratud trahvisumma arvutamisel, tuleb siiski märkida, et erinevalt eespool punktis 191 viidatud kohtuotsuse komisjon vs. Tomkins punktis 56 nimetatud asjaoludest esitas hageja formaalselt argumendi, milles palus Üldkohtul kohaldada talle trahvisumma mis tahes vähendamist, mida vajaduse korral võimaldatakse ühele tema tütarettevõtjale. Järelikult ei saa eespool punktis 191 viidatud kohtuotsuse komisjon vs. Tomkins punktis 56 esitatud kaalutlusi kohaldada käesoleva asja suhtes.
212 Neil asjaoludel tuleb nõustuda trahvi vähendamise nõude põhjendamiseks esitatud hageja teise argumendiga osas, milles hageja palub talle kohaldada Roca France’ile võimaldatud trahvisumma vähendamist.
213 Seetõttu tuleb vaidlustatud otsuse artikli 2 lõike 4 punktis b hagejale Roca France’iga solidaarselt määratud trahvi vähendada 6% ehk 402 000 euro võrra. Seega määrab Üldkohus selleks trahvisummaks 6 298 000 eurot.
[...]
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (neljas koda)
otsustab:
1. Komisjoni 23. juuni 2010. aasta otsuse K(2010) 4185 (lõplik) ELTL artiklis 101 ja EMP lepingu artiklis 53 sätestatud menetluse kohta (Juhtum COMP/39.092 – Vannitoa seadmed ja sisustus) artikli 2 lõike 4 punktis b Roca Sanitario SA‑le solidaarselt määratud trahvi summaks on 6 298 000 eurot.
2. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.
3. Jätta Euroopa Komisjoni kohtukulud tema enda kanda ning mõista ühtlasi temalt välja kolmandik Roca Sanitario kohtukuludest.
4. Jätta kaks kolmandikku Roca Sanitario kohtukuludest tema enda kanda.
Pelikánová | Jürimäe | Van der Woude |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 16. septembril 2013 Luxembourgis.
Allkirjad