Kohtuasi T‑604/15
European Road Transport Telematics Implementation Coordination Organisation – Intelligent Transport Systems & Services Europe (Ertico – ITS Europe)
versus
Euroopa Komisjon
Üldkohtu (neljas koda) 22. mai 2019. aasta otsus
Teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmes raamprogramm – Soovitus 2003/361/EÜ – Komisjoni valideerimiskomisjoni otsus mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtjaks kvalifitseerimise kohta – Otsuse 2012/838/EL, Euratom lisa punktide 1.2.6 ja 1.2.7 kohane läbivaatamise taotlus – Vaidlustuse puudumine määruse (EÜ) nr 58/2003 artikli 22 tähenduses – Kaitseõigused – Hea halduse põhimõte – Õiguskindlus – Õiguspärane ootus – Res judicata – Mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtjaks kvalifitseerimise kriteeriumid liidu poliitikas – Mõiste „ettevõtja“ – Mõiste „majandustegevus“ – Sõltumatuse kriteerium – Põhjendamiskohustus
1. Euroopa Liidu ametid – Teadusuuringute Rakendusamet (REA) – Olemasolevates teadusprogrammides osalejate mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtja staatuse kinnitamine – Taotlus otsuse läbivaatamiseks valideerimiskomisjoni poolt – Vaidlustusmenetlused – Eristamine REA akti õiguspärasuse kontrolli taotlustest
(Nõukogu määrus nr 58/2003, artikkel 22; komisjoni otsus 2012/838, lisa, punktid 1.2.6 ja 1.2.7)
(vt punktid 30–38)
2. Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Kaitseõigused – Õigus olla ära kuulatud – Ulatus
(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artiklid 41, 47 ja 48)
(vt punktid 46–48 ja 63)
3. Euroopa Liidu ametid – Teadusuuringute Rakendusamet (REA) – Olemasolevates teadusprogrammides osalejate mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtja staatuse kinnitamine – Kohustus järgida osalejate kaitseõigusi – Ulatus
(Komisjoni otsus 2012/838, lisa, punktid 1.2.6 ja 1.2.7)
(vt punkt 52)
4. Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Õiguskindlus – Mõiste
(vt punkt 68)
5. Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Õiguspärase ootuse kaitse – Tingimused – Administratsiooni antavad konkreetsed tagatised
(vt punkt 69)
6. Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Hea halduse põhimõte – Pädeva institutsiooni kohustus hoolikalt ja erapooletult hinnata konkreetse juhtumi kõiki olulisi asjaolusid – Ulatus
(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 41)
(vt punkt 70)
7. Euroopa Liidu ametid – Teadusuuringute Rakendusamet (REA) – Olemasolevates teadusprogrammides osalejate mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtja staatuse kinnitamine – Esimese eitava otsuse tühistamine ja otsuse asendamine uuega – Lubatavus – Tingimused
(Komisjoni otsus 2012/838, lisa, punktid 1.2.6 ja 1.2.7)
(vt punkt 72)
8. Euroopa Liidu ametid – Teadusuuringute Rakendusamet (REA) – Olemasolevates teadusprogrammides osalejate mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtja staatuse kinnitamine – Ettevõtja suuruse kindlaksmääramine soovituse 2003/361 kriteeriumide alusel – Lubatavus
(Komisjoni otsus 2012/838, lisa, punktid 1.1.3.1, 1.2.6 ja 1.2.7; komisjoni soovitus 2003/361, lisa, põhjendus 3 ja artikkel 1)
(vt punktid 92–95)
9. Euroopa Liidu ametid – Teadusuuringute Rakendusamet (REA) – Olemasolevates teadusprogrammides osalejate mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtja staatuse kinnitamine – Ettevõtja suuruse kindlaksmääramine soovituse 2003/361 kriteeriumide alusel – Sõltumatuse kriteeriumi kohaldamine – Keeldumine anda mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtja staatus üksusele, kes de facto kuulub suurde majanduslikku gruppi – Lubatavus
(Komisjoni otsus 2012/838, lisa, punktid 1.1.3.1, 1.2.6 ja 1.2.7; komisjoni soovitus 2003/361, lisa, põhjendused 9 ja 12 ning artikkel 1)
(vt punktid 100–103, 106 ja 107)
10. Euroopa Liidu ametid – Teadusuuringute Rakendusamet (REA) – Olemasolevates teadusprogrammides osalejate mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtja staatuse kinnitamine – Ettevõtja suuruse kindlaksmääramine soovituse 2003/361 kriteeriumide alusel – Mõiste „ettevõtja“ – Ettevõtjate ühendus, kes osutab oma liikmetele nende liikmemaksu eest teenuseid – Hõlmamine
(ELTL artiklid 54, 101 ja 102; komisjoni soovitus 2003/361, lisa, artikkel 1)
(vt punktid 118, 119, 123–128 ja 130)
11. Euroopa Liidu ametid – Teadusuuringute Rakendusamet (REA) – Olemasolevates teadusprogrammides osalejate mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtja staatuse kinnitamine – Ettevõtja suuruse kindlaksmääramine soovituse 2003/361 kriteeriumide alusel – Sõltumatuse kriteeriumi kohaldamine – Keeldumine anda mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtja staatus üksusele, kes saab oma liikmetelt liikmemaksu ning kellel on oma vajadusteks piisavalt palju vahendeid – Lubatavus – Eraldiseisev üksus, kes vastab soovituses sätestatud personalikriteeriumidele ja rahalistele künnistele – Mõju puudumine
(Komisjoni soovitus 2003/361, lisa, artiklid 1 ja 2)
(vt punktid 140–146 ja 148–152)
12. Institutsioonide aktid – Põhjendused – Kohustus – Ulatus – Vastuolu põhjendustes – Tingimused – Mõju
(ELTL artikkel 296)
(vt punktid 166–168)
13. Tühistamishagi – Tühistav kohtuotsus – Mõju
(ELTL artikkel 266)
(vt punkt 176)
14. Kohtumenetlus – Kohtukulud – Õigluse nõuete arvessevõtmine – Kohtuvaidluse võitnud poole kanda jäetakse tema kohtukulud ning temalt mõistetakse välja pool hageja kohtukuludest
(Üldkohtu kodukord, artikli 134 lõige 1 ja artikli 135 lõiked 1 ja 2)
(vt punkt 182)
Kokkuvõte
Üldkohus jättis 22. mai 2019. aasta kohtuotsusega Ertico – ITS Europe vs. komisjon (T‑604/15) rahuldamata hageja European Road Transport Telematics Implementation Coordination Organisation – Intelligent Transport Systems & Services Europe’i (Ertico – ITS Europe) nõude tühistada otsuse 2012/838 punktides 1.2.6 ja 1.2.7 ette nähtud valideerimiskomisjoni 18. augusti 2015. aasta otsus (edaspidi „vaidlustatud otsus“) osas, milles selle otsusega leitakse, et hageja ei kvalifitseeru mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtjaks soovituse 2003/361 tähenduses. Lisaks jäeti kohtuasja erilisi asjaolusid arvestades komisjoni kanda tema enda kohtukulud ning temalt mõisteti välja pool Ertico – ITS Europe’i kohtukuludest.
Hageja on ühistu, kes pakub aruka transpordi süsteemide ja teenuste sektoris nii era- kui avaliku sektori sidusrühmadele mitut valdkonda hõlmavat platvormi.
Alates 31. detsembrist 2006 peeti hagejat mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtjaks (edaspidi „VKE“) soovituse 2003/361 tähenduses. See õiguslik seisund võimaldas tal mitme aasta jooksul saada Euroopa Liidult täiendavaid toetusi, muu hulgas Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) raames.
Detsembris 2013 küsis Teadusuuringute Rakendusamet (REA), toimides osalejate VKE‑de staatuse kinnitajana, olemasolevates teadusprogrammides osalejate VKE staatuse kinnitamise osana hagejalt teavet, mis näitaks, et tal on jätkuvalt VKE staatus. Pärast e‑kirjavahetust otsustas REA 27. jaanuaril 2014, et hagejat ei ole võimalik VKE‑ks pidada.
Hageja vaidlustas selle otsuse valideerimiskomisjonis vastavalt otsuse 2012/838/EL lisa punktidele 1.2.6 ja 1.2.7. Hageja kaebus jäeti 15. aprilli 2014. aasta otsusega (edaspidi „esimene eitav otsus“) rahuldamata. Seejärel see otsus tühistati ja valideerimiskomisjon tegi vaidlustatud otsuse.
Kõigepealt otsustas Üldkohus, et otsuse 2012/838 lisa punktid 1.2.6 ja 1.2.7 ning määruse nr 58/2003 artikkel 22 ei käsitle ühte ja sama kontrollimenetlust. Käesolevas asjas ei kuulunud viimati nimetatud säte kohaldamisele. Järelikult esitas hageja kõnealusel juhul hagi otsuse 2012/838 lisa punktide 1.2.6 ja 1.2.7 alusel.
Mis puudutab sõltumatuse kriteeriumi soovituses 2003/361, siis tõdes Üldkohus, et vaidlustatud otsuses valideerimiskomisjoni poolt kohaldatud kriteerium ei riku soovitust 2003/361, kuna sõltumatuse kriteeriumi tuleb tõlgendada lähtudes eesmärgist tagada, et VKE‑dele mõeldud meetmed toovad tegelikku kasu ettevõtjatele, kelle jaoks on nende suurus neile takistuseks, mitte ettevõtjatele, kes kuuluvad suurde gruppi ja kellel on seetõttu ligipääs rahalistele vahenditele ja toetusele, mis ei ole kättesaadavad samas suurusjärgus konkurentidele. Neil tingimustel tuleb selleks, et VKE‑deks peetaks ainult ettevõtjaid, kes on tegelikult sõltumatud VKE‑d, hinnata nende VKE‑de struktuuri, kes moodustavad ühest niisugusest ettevõtjast suurema võimsusega majandusliku grupi, ning jälgida, et VKE‑de määratlust ei oleks puhtformaalsetel põhjustel ära kasutatud.
Pärast seda, kui Üldkohus otsustas, et vaidlustatud otsuses on tehtud hindamisviga, sest selles otsuses jõuti järeldusele, et hageja ei olnud soovituse 2003/361 lisa artikli 1 tähenduses ettevõtja eelkõige asjaolu tõttu, et hagejale tema liikmete poolt, kes ei ole VKE‑d, tasutud iga-aastane liikmemaks oli tasu tema osutatud teenuste eest, toonitas Üldkohus siiski, et tuleb kontrollida, kas juhtumi asjaolusid arvesse võttes oleks valideerimiskomisjon saanud järeldada, et hageja ei ole sõltumatu. Üldkohus jõudis järeldusele, et valideerimiskomisjon ei ole soovitust 2003/361 vääralt kohaldanud, kui viimane leidis, et iseäranis asjaolu tõttu, et need iga-aastased liikmemaksud olid määratud hageja kulude põhjal, ei olnud hagejal VKE‑dele tüüpilisi takistusi, mistõttu hagejat ei saa nimetatud soovituse tähenduses VKE‑ks kvalifitseerida, hoolimata sellest, et ta on ettevõtja.
Lisaks, kuna hageja puhul ei loetud sõltumatuse kriteeriumi täidetuks, ei saa ta väita, et ta vastab soovituse 2003/361 lisa artiklis 2 sätestatud personalikriteeriumidele ja rahalistele künnistele. Seega ei saa personalikriteeriume ja rahalisi künniseid vastavalt soovituse 2003/361 lisa artiklile 6 kindlaks määrata ainult hagejat puudutava teabe alusel, sest ta ei ole sõltumatu ettevõtja ja tema liikmed on ettevõtjad, kes ei ole VKE‑d.
Lõpuks jäeti komisjoni kohtukulud tema enda kanda ja mõisteti temalt välja pool Ertico – ITS Europe’i kohtukuludest. Esiteks ei ilmnenud otsuse 2012/838 sätetest selgelt otsuse 2012/838 lisa punktidega 1.2.6 ja 1.2.7 ning määruse nr 58/2003 artikliga 22 reguleeritud vaidlustusmenetluste koostoime, mida kinnitas kohtuistungil komisjon. Teiseks nähtusid otsuse 2012/838 lisa punktides 1.2.6 ja 1.2.7 sätestatud valideerimiskomisjoni kohaldatava menetluse kirjeldusest olulised puudused, muu hulgas puudus viide menetlustähtaegadele, mis raskendas veelgi arusaamist kohaldatavatest eeskirjadest. Seetõttu kohaldas Üldkohus kodukorra artikli 135 lõiget 2.