17. juulil 2023 esitatud hagi – Poola Vabariik versus Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu
(kohtuasi C-444/23)
Kohtumenetluse keel: poola
Pooled
Hageja: Poola Vabariik (esindaja: B. Majczyna)
Kostjad: Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu
Hageja nõuded
tühistada tervikuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. aprilli 2023. aasta määrus (EL) 2023/851, millega muudetakse määrust (EL) 2019/631, et karmistada uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite CO2 heite norme kooskõlas liidu suurendatud kliimaeesmärkidega1 ;
teise võimalusena tühistada määrus (EL) 2023/851 osaliselt, selles osas, mis puudutab alates 1. jaanuarist 2035 kohaldatavaid sätteid, mis käsitlevad uute sõiduautode pargi ja uute väikeste tarbesõidukite pargi heite eesmärke, mis on sätestatud selle määruse artikli 1 lõike 1 punktis b, kui Euroopa Kohus peaks otsustama, et esitatud väited ei põhjenda selle määruse tervikuna tühistamist;
mõista kohtukulud välja Euroopa Parlamendilt ja Euroopa Liidu Nõukogult.
Väited ja peamised argumendid
1) väide, et rikuti ELTL artikli 192 lõike 2 punkti c
Poola hinnangul on kostjaks olevad institutsioonid rikkunud ELTL artikli 192 lõike 2 punkti c, kuna nad ei võtnud vaidlustatud otsust vastu viidatud ELTL artikli alusel, milles nõutakse nõukogu ühehäälsust, samas kui vaidlstatud otsus mõjutab oluliselt liikmesriigi valikut erinevate energiaallikate vahel ning tema energiavarustuse üldstruktuuri.
2) väide, et rikuti EL lepingu artikli 3 lõikeid 1 ja 3, ELTL artiklit 9 ning EL lepingu artikli 6 lõiget 1 koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 21
Poola leiab, et kuna liidu seadusandja võttis vastu vaidlustatud määruse artikli 1 lõike 1 punktis b ette nähtud sätted, mis käsitlevad uute sõiduautode pargi ja uute väikeste tarbesõidukite pargi heite eesmärke, mis oluliselt kahjustavad Euroopa autootööstust ja sellega seotud majandussektoreid ning ühiskondi, siis on liidu seadusandja rikkunud oma kohustust edendada liidu rahvaste hüvangut (EL lepingu artikli 3 lõige 1), kohustust edendada sotsiaalset õiglust, taotleda säästvat majandusarengut, edendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ning liikmesriikide vahelist solidaarsust (EL lepingu artikli 3 lõige 3), kohustust võtta arvesse kõrge tööhõive taseme edendamise ja sotsiaalse tõrjutuse vastase võitlusega seotud nõudeid (ELTL artikkel 9), ning varalise seisundi alusel igasuguse diskrimineerimise keeldu (Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 21 lõige 1).
3) väide, et rikuti proportsionaalsuse põhimõtet (EL lepingu artikli 5 lõige 4) koostoimes ELTL artikli 191 lõikega 2
Poola leiab, et vaidlustatud määruse sätted ei ole kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, sest esiteks ei ole need ELTL artikli 191 lõike 2 eesmärkide saavutamiseks sobivad, ja teiseks on nendest tulenevad ebamugavused, eeskätt kulud, taotletud eesmärgi suhtes ilmselgelt ebaproportsionaalsed. Poola sõnul on liidu majanduste ja ühiskonna selles määruses määratletud rangemate CO2 heite vähendamise reeglitega kohanemise kulud suuremad kui sellest tulenev kasu. Heiteta liikuvusele ülemineku tõttu paneb vaidlustatud määrus ebaproportsionaalse koorma liidu kodanikele, eelkõige puudust kannatavatele isikutele, ning Euroopa autotööstusele. Vaidlustatud määru toob endaga kaasa tõsiste negatiivsete tagajärgede riski Euroopa autotööstusele, sotsiaalse tõrjutuse riski, kõige vaesemate inimeste tarnspordivahenditest ilmajätmise riski ning kodanike elatustaseme erinevuste suurendamise riski. Lisaks ei ole vaidlustatud määruses võetud piisavalt arvesse erinevat olukorda liidu erinevates liikmesriikides, mis tähendab ELTL artikli 192 lõike 2 rikkumist.
4) väide, et rikuti kohustust hinnata asjakohaselt vaidlustatud määruse mõju ning rikuti ELTL artikli 191 lõiget 3
Poola hinnangul on kostjaks olevad institutsioonid rikkunud kohustust esitada piisav mõjuhinnang, sest määruse mõju hinnang, mis oli lisatud määruse eelnõule, sisaldas olulisi vigu seoses selles määruses määratletud kohustuste ja eesmärkide mõjuga erinevatele liikmesriikidele. Lisaks ei olnud piisavalt arvesse võetud olemasolevaid teaduslikke tehnilisi andmeid, tegevuse või tegevusetusega seotud võimalikke eeliseid ja kulusid, majanduslikku ja sotsiaalset arengut liidus tervikuna ning liidu regioonide tasakaalustatud arengut, mis tähendab ELTL artikli 191 lõike 3 rikkumist.
____________
1 ELT 2023, L 110, lk 5.