EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda)
13. juuli 2006(*)
Brüsseli konventsioon – Artikli 16 punkt 4 – Vaidlused, mis seonduvad patentide registreerimise või kehtivusega – Hoiulevõtmise või registreerimise koha kohtu ainupädevus – Hagi, milles palutakse tuvastada, et patendiomaniku ainuõigust ei ole rikutud – Patendi kehtivuse küsimus, mis on tõstatatud menetluse käigus
Kohtuasjas C‑4/03,
mille esemeks on 3. juuni 1971. aasta protokolli 27. septembri 1968. aasta konventsiooni kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades tõlgendamise kohta Euroopa Kohtus alusel Oberlandesgericht Düsseldorf’i (Saksamaa) 5. detsembri 2002. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 6. jaanuaril 2003, menetluses
Gesellschaft für Antriebstechnik mbH & Co. KG
versus
Lamellen und Kupplungsbau Beteiligungs KG,
EUROOPA KOHUS (esimene koda),
koosseisus: koja esimees P. Jann (ettekandja), kohtunikud N. Colneric, J. N. Cunha Rodrigues, M. Ilešič ja E. Levits,
kohtujurist: L. A. Geelhoed,
kohtusekretär: vanemametnik F. Contet,
arvestades kirjalikus menetluses ja 14. juuli 2004. aasta kohtuistungil esitatut,
arvestades märkusi, mille esitasid:
– Gesellschaft für Antriebstechnik mbH & Co. KG, esindaja: Rechtsanwalt T. Musmann,
– Lamellen und Kupplungsbau Beteiligungs KG, esindaja: Rechtsanwalt T. Reimann,
– Saksamaa valitsus, esindaja: R. Wagner,
– Prantsuse valitsus, esindajad: G. de Bergues ja A. Bodard-Hermant,
– Ühendkuningriigi valitsus, esindaja: K. Manji, keda abistas barrister D. Alexander,
– Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad: A.-M. Rouchaud ja S. Grünheid,
olles 16. septembri 2004. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,
on teinud järgmise
otsuse
1 Eelotsusetaotlus puudutab 27. septembri 1968. aasta konventsiooni kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (EÜT 1972, L 299, lk 32), muudetud 9. oktoobri 1978. aasta konventsiooniga Taani Kuningriigi, Iirimaa ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ühinemise kohta (EÜT L 304, lk 1, ja muudetud tekst lk 77), 25. oktoobri 1982. aasta konventsiooniga Kreeka Vabariigi ühinemise kohta (EÜT L 388, lk 1), 26. mai 1989. aasta konventsiooniga Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi ühinemise kohta (EÜT L 285, lk 1), samuti 29. novembri 1996. aasta konventsiooniga Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemise kohta (EÜT 1997, C 15, lk 1) (edaspidi „konventsioon”) artikli 16 punkti 4 tõlgendamist.
2 Nimetatud taotlus esitati Gesellschaft für Antriebstechnik mbH & Co. KG (edaspidi „GAT”) ja Lamellen und Kupplungsbau Beteiligungs KG (edaspidi „LuK”) vahelises vaidluses, mis puudutab esimese äriühingu poolset turustamist, mis teise äriühingu arvates rikub kahest temale kuuluvast Prantsuse patendist tulenevaid ainuõigusi.
Õiguslik raamistik
3 Konventsiooni artiklis 16, mis moodustab II jaotise 5. jao pealkirjaga „Ainupädevus” ning mis käsitleb kohtualluvuse eeskirju, on sätestatud:
„Alalisest asukohast olenemata on ainupädevad järgmised kohtud:
[…]
4) menetluste puhul, mis seonduvad patentide, kaubamärkide, disainilahenduste või muude selliste hoiuleandmisele või registreerimisele kuuluvate õiguste registreerimise või kehtivusega, selle osalisriigi kohtud, kus hoiulevõtmist või registreerimist taotletakse, kus see on toimunud või kus see loetakse toimunuks rahvusvahelise konventsiooni kohaselt;
[…]”.
4 Konventsiooni artikli 17, mis koos artikliga 18 moodustab II jaotise 6. jao pealkirjaga „Kokkulepe kohtualluvuse kohta”, neljandas lõigus on sätestatud: „[k]okkulepetel […], millega pädevus kindlaks määratakse, ei ole juriidilist jõudu, […] kui kohtud, kes nende kohaselt pädevad ei ole, on ainupädevad artikli 16 kohaselt”.
5 Konventsiooni artikkel 18 sätestab:
„Lisaks käesoleva konventsiooni teistest sätetest tulenevale pädevusele on pädev ka see osalisriigi kohus, kuhu kostja ilmub. Käesolevat sätet ei kohaldata juhul, kui isik on ilmunud kohtusse üksnes pädevuse vaidlustamiseks või kui artikli 16 kohaselt on ainupädev teine kohus.”
6 Konventsiooni artikkel 19, mis paikneb II jaotise 7. jaos pealkirjaga „Kohtualluvuse ja arvessevõetavuse kontrollimine”, sätestab:
„Kui osalisriigi kohtule esitatakse hagi, mis on olulises osas seotud asjaga, mille puhul on artikli 16 kohaselt ainupädevad teise osalisriigi kohtud, deklareerib see kohus omal algatusel, et ei ole selles asjas pädev.”
7 Konventsiooni artikli 28 esimeses lõigus, mis asub tunnustamise ja täitmise eeskirju käsitleva III jaotise 1. jaos pealkirjaga „Tunnustamine”, sätestatakse, et „[k]ohtuotsust ei tunnustata ka juhul, kui see on vastuolus II jaotise 3., 4. või 5. jao sätetega”. Konventsiooni III jaotise 2. jaos pealkirjaga „Täitmine” asuva artikli 34 teine lõik viitab seoses otsuse võimaliku täitmata jätmise põhjustega eespool mainitud artikli 28 esimesele lõigule.
Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus
8 Saksamaal asuvad äriühingud GAT ja LuK on konkureerivad ettevõtjad autotööstuse tehnoloogia valdkonnas.
9 GAT esitas autotootjale, kelle asukoht on samuti Saksamaal, pakkumise eesmärgiga saada leping mehaanilise vedruamortisaatori tarnimiseks. LuK leidis, et GAT-i pakutav amortisaator rikub kahest temale kuuluvast Prantsuse patendist tulenevaid ainuõigusi.
10 GAT esitas Landgericht Düsseldorfile hagi, milles ta palus tuvastada, et patendiomaniku ainuõigust ei ole rikutud, ning väitis, et tema kaubad ei riku LuK‑ile kuuluvate Prantsuse patentidega hõlmatud õigusi ja et lisaks on need patendid tühised või kehtetud.
11 Landgericht Düsseldorf leidis, et tal on rahvusvaheline pädevus lahendada hagi, mis käsitleb Prantsuse patentidest tulenevate õiguste väidetavat rikkumist. Ta leidis, et tema pädevuses on samuti teha otsus vastuväite suhtes, mis tuleneb kõnealuste patentide väidetavast tühisusest. Ta jättis GAT-i hagi rahuldamata ning otsustas, et asjaomased patendid vastavad patentsuse tingimustele.
12 Saanud GAT-ilt apellatsioonkaebuse, otsustas Oberlandesgericht Düsseldorf menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:
„Kas […] konventsiooni artikli 16 punkti 4 tuleb tõlgendada selliselt, et nimetatud säte annab ainupädevuse selle osalisriigi kohtutele, kus hoiulevõtmist või registreerimist taotletakse, kus see on toimunud või kus see loetakse toimunuks rahvusvahelise konventsiooni kohaselt, ainult patendi tühistamiseks esitatud (erga omnes mõjudega) hagi puhul või ka sellise hagi puhul, mille esemeks on patendi kehtivus, kui kostja patendiomaniku ainuõiguse rikkumist käsitlevas menetluses või hageja menetluses, milles palutakse tuvastada, et patendiomaniku ainuõigust ei ole rikutud, esitab vastuväite selle kohta, et patent on kehtetu või tühine, olenemata sellest, kas asja arutav kohus leiab, et vastuväide on põhjendatud või mitte, ja ka sellest, millises menetluse staadiumis see vastuväide esitati?”
Eelotsuse küsimus
13 Selle küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada konventsiooni artikli 16 punktis 4 sätestatud ainupädevuse ulatust patentide puhul. Ta küsib, kas see õigusnorm kehtib kõikide vaidluste kohta, mis käsitlevad patendi registreerimist või kehtivust, olenemata sellest, kas küsimus tõstatati hagis või vastuväites, või kas seda kohaldatakse üksnes vaidluste puhul, milles patendi registreerimise või kehtivuse küsimus tõstatatakse hagis.
14 Sellega seoses tuleb meelde tuletada, et konventsiooni artikli 16 punktis 4 mainitud vaidluse mõistet „menetluste puhul, mis seonduvad patentide […] registreerimise või kehtivusega”, tuleb pidada autonoomseks mõisteks, mis on mõeldud kõikides osalisriikides ühetaoliseks kohaldamiseks (15. novembri 1983. aasta otsus kohtuasjas 288/82: Duijnstee, EKL 1983, lk 3663, punkt 19).
15 Seega leidis Euroopa Kohus, et vaidlustena „menetluste puhul, mis seonduvad patentide […] registreerimise või kehtivusega”, tuleb käsitleda vaidlusi, mis puudutavad patentide kehtivust, olemasolu või tühistamist või varasemast hoiuleandmisest tuleneva prioriteediõiguse nõudmist (eespool viidatud kohtuotsus Duijnstee, punkt 24).
16 Kui aga vaidlus ei puuduta patendi kehtivust, hoiuleandmist või registreerimist ning kui pooled nende küsimuste üle ei vaidle, siis ei kuulu vaidlus konventsiooni artikli 16 punkti 4 kohaldamisalasse (eespool viidatud kohtuotsus Duijnstee, punktid 25 ja 26). Sellise juhtumiga on tegemist näiteks patendiomaniku ainuõiguse rikkumist käsitleva hagi puhul, milles ei seata kahtluse alla selle patendi kehtivust, millest tulenevat ainuõigust on väidetavalt rikutud.
17 Ometi tõstatatakse praktikas patendiomaniku ainuõiguse rikkumist käsitleva hagi menetlemisel vastuväitena sageli patendi kehtivuse küsimus, kuna kostja soovib, et tagantjärele võetaks hagejalt õigus, millele viimati nimetatu tugineb, ning selle tulemusena jäetaks rahuldamata tema vastu esitatud hagi. Patendi kehtivusele võidakse – nagu põhikohtuasjas – tugineda ka sellise hagi puhul, milles palutakse tuvastada, et patendiomaniku ainuõigust ei ole rikutud, ja millega hageja soovib, et tuvastataks, et kostjal puudub õigus asjaomasele leiutisele.
18 Nagu komisjon märkis, ei ole konventsiooni artikli 16 punkti 4 sõnastusest lähtuvalt võimalik kindlaks teha, kas selles ette nähtud kohtualluvuse eeskiri on kohaldatav ainult sellistel juhtudel, kui patendi kehtivuse küsimus tõstatatakse hagis, või kohaldatakse seda ka juhtudele, kui nimetatud küsimus tõstatatakse vastuväites.
19 Konventsiooni artikkel 19, mis teatavates keeleversioonides viitab „peamisena” esitatud hagile, ei too asjasse selgust. Lisaks sellele, et kõnealuse sätte sõnastuse täpsuse tase on keeleversioonides erinev, ei omista see säte pädevust, nagu märkis komisjon, vaid piirdub sellega, et kohustab asja arutavat kohut kontrollima oma pädevust ning deklareerima omal algatusel teatavatel juhtudel oma pädevuse puudumist.
20 Sellistel asjaoludel tuleb konventsiooni artikli 16 punkti 4 tõlgendada, pidades silmas selle eesmärki ning seda, kus kõnealune säte konventsiooni süsteemis paikneb.
21 Seoses taotletava eesmärgiga tuleb märkida, et konventsiooni artiklis 16 sätestatud ainupädevuse eeskirjade eesmärk on jätta viidatud vaidlused kohtutele, millel on nendega materiaalselt ja õiguslikult lähedane seos.
22 Patendi registreerimist või kehtivust käsitlevate vaidluste lahendamise ainupädevust, mis on antud selle osalisriigi kohtule, kus hoiulevõtmist või registreerimist taotletakse või kus see on toimunud, õigustab asjaolu, et neil kohtutel on paremad eeldused selliste vaidluste lahendamiseks, mis puudutavad patendi kehtivust, hoiuleandmist või registreerimist (eespool viidatud kohtuotsus Duijnstee, punkt 22). Selle osalisriigi kohtud, kus registreid peetakse, võivad otsustada riigis välja antud patentide kehtivuse ja mõju üle, kohaldades siseriiklikku õigust. Seoses patentidega muutub korrakohane õigusemõistmine veelgi olulisemaks, kuna mitmed osalisriigid on valdkonna spetsiifilist omapära arvesse võttes loonud erilise kohtuliku kaitse süsteemi, mille kohaselt menetletakse sellist liiki hagisid erikohtutes.
23 Ainupäevust õigustab ka asjaolu, et patentide väljaandmine nõuab siseriiklike haldusasutuste sekkumist (vt selle kohta P. Jenard’i aruanne konventsiooni kohta, EÜT 1979, C 59, lk 1, 36).
24 Seoses konventsiooni artikli 16 paiknemisega konventsiooni süsteemis tuleb mainida, et selles artiklis ette nähtud kohtualluvuse eeskirjad on oma olemuselt välistavad ja kohustuslikud ning kehtivad erilise õigusjõuga nii üksikisikute kui ka kohtute suhtes. Pooled ei saa sellest kõrvale kalduda ei kohtualluvuse kindlaksmääramise kokkuleppega (konventsiooni artikli 17 neljas lõik) ega kostja vabatahtliku kohtusse ilmumise kaudu (konventsiooni artikkel 18). Kui osalisriigi kohtule esitatakse hagi, mis on olulises osas seotud asjaga, mille puhul on artikli 16 kohaselt ainupädevad teise osalisriigi kohtud, peab see kohus omal algatusel deklareerima, et ei ole selles asjas pädev (konventsiooni artikkel 19). Otsuste suhtes, millega on rikutud artikli 16 sätteid, ei kohaldata konventsioonis sätestatud tunnustamise ja täitmise süsteemi (konventsiooni artikli 28 esimene lõik ja artikli 34 teine lõik).
25 Võttes arvesse artikli 16 punkti 4 paiknemist konventsiooni süsteemis ning sellega taotletavat eesmärki, peab tunnistama, et selles sättes ettenähtud ainupädevust tuleks kohaldada sõltumata menetluslikust olukorrast, milles patendi kehtivuse küsimus tõstatatakse, olgu see kas hagis või vastuväites, kas hagi esitamisel või menetluse hilisemas staadiumis.
26 Esiteks – kui kohtul, kellele on esitatud patendiomaniku ainuõiguse rikkumise hagi või sellise rikkumise puudumise tuvastamise hagi, lubataks tuvastada täiendavalt asjaomase patendi tühisus, siis kahjustataks konventsiooni artikli 16 punktis 4 ette nähtud kohtualluvuseeskirja siduvat iseloomu.
27 Kui poolte käsutuses ei oleks konventsiooni artikli 16 punkti 4, oleks hagejal võimalik lihtsalt oma nõuete sõnastuse kaudu selles artiklis sätestatud kohtualluvuseeskirja kohustuslikkusest mööda hiilida.
28 Teiseks – niimoodi pakutud võimalus konventsiooni artikli 16 punktist 4 mööda hiilida viiks pädevate kohtute paljususeni ning võiks kahjustada konventsioonis sätestatud kohtualluvuse eeskirjade ettenähtavust, kahjustades selle tulemusena ka õiguskindluse põhimõtet, mis on selle sätte aluseks (vt 19. veebruari 2002. aasta otsus kohtuasjas C‑256/00: Besix,EKL 2002, lk I‑1699, punktid 24–26, 1. märtsi 2005. aasta otsus kohtuasjas C‑281/02: Owusu, EKL 2005, lk I‑1383, punkt 41, ning tänase kuupäevaga otsus kohtuasjas C‑539/03: Roche Nederland jt,EKL 2006, lk I‑6535, punkt 37).
29 Kolmandaks see, kui konventsiooni süsteemis lubataks otsuseid, milles muu kohus kui patendi välja andnud riigi kohus otsustaks täiendavalt selle patendi kehtivuse üle, suurendaks ka otsuste vastuolulisuse ohtu, mida konventsioon püüab just vältida (vt selle kohta 6. detsembri 1994. aasta otsus kohtuasjas C‑406/92: Tatry,EKL 1994, lk I‑5439, punkt 52, ja eespool viidatud kohtuotsus Besix, punkt 27).
30 LuK-i ja Saksamaa valitsuse esitatud argument, et Saksa õiguses on sellise otsuse tagajärjed, millega lahendatakse täiendavalt patendi kehtivuse küsimus, piiratud üksnes menetluse pooltega, ei kujuta endast adekvaatset vastust sellele ohule. Niisuguse otsusega kaasnevad tagajärjed määratakse kindlaks siseriiklikus õiguses. Mitmes osalisriigis on patendi tühistamise otsusel erga omnes mõju. Et vältida vastuoluliste otsuste ohtu, oleks seega vajalik piirata muu riigi kui patendi välja andnud riigi kohtute pädevust otsustada täiendavalt välismaise patendi kehtivuse üle ainult juhtudega, mil kohaldatav siseriiklik õigus omistab tehtavale otsusele mõju, mis on piiratud üksnes menetluse pooltega. Selline piirang viiks samas moonutusteni, kahjustades osalisriikidele ja huvitatud isikutele konventsioonist tulenevate õiguste ja kohustuste võrdsust ja ühetaolisust (eespool viidatud kohtuotsus Duijnstee, punkt 13).
31 Võttes arvesse eespool toodud kaalutlusi, tuleb esitatud küsimusele vastata, et konventsiooni artikli 16 punkti 4 tuleb tõlgendada nii, et selles sätestatud ainupädevuse eeskiri puudutab kõiki vaidlusi, mis käsitlevad patendi registreerimist või kehtivust, olenemata sellest, kas küsimus on tõstatatud hagis või vastuväites.
Kohtukulud
32 Et põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule märkuste esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (esimene koda) otsustab:
27. septembri 1968. aasta konventsiooni kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (viimati muudetud 29. novembri 1996. aasta konventsiooniga Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemise kohta) artikli 16 punkti 4 tuleb tõlgendada nii, et selles sätestatud ainupädevuse eeskiri puudutab kõiki vaidlusi, mis käsitlevad patendi registreerimist või kehtivust, olenemata sellest, kas küsimus on tõstatatud hagis või vastuväites.
Allkirjad