Kohtuasi T‑538/11

Belgia Kuningriik

versus

Euroopa Komisjon

Riigiabi – Rahvatervis – Riigiabi veiste transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate (TSE) testide rahastamiseks – Otsus, millega abi tunnistatakse osaliselt siseturuga kokkusobivaks ja osaliselt siseturuga kokkusobimatuks – Tühistamishagi – Isikut kahjustav meede – Vastuvõetavus – Mõiste „eelis” – Mõiste „valikulisus”

Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (esimene koda), 25. märts 2015

1.      Tühistamishagi – Vaidlustatavad aktid – Mõiste – Siduvate õiguslike tagajärgedega aktid – Otsus, millega teatatud meede loetakse riigiabiks ja tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks – Hõlmamine

(ELTL artikli 107 lõiked 1 ja 3, ELTL artiklid 108 ja 263)

2.      Riigiabi – Mõiste – Riigi sekkumine valdkondades, mida ei ole Euroopa Liidus ühtlustatud – Hõlmamine

(ELTL artiklid 107 ja 108)

3.      Riigiabi – Mõiste – Riigi sekkumine, millega leevendatakse ettevõtja eelarvel tavaliselt lasuvat kohustust – Liikmesriigi õiguse järgmisest tekkivad kulud – Toodete tootmise või turustamisega seotud kohustuslike kontrollide kulud – Hõlmamine – Kulud, mis on seotud liikmesriigi poolt avaliku võimu teostamisega – Mõju puudumine – Põhimõte, et saastaja maksab – Mõju puudumine

(ELTL artikli 107 lõige 1)

4.      Riigiabi – Mõiste – Abisaajatele eelise andmine – Rahvatervise kaitse eesmärk – Mõju puudumine meetme riigiabiks klassifitseerimisele

(ELTL artikli 107 lõige 1)

5.      Riigiabi – Mõiste – Meetme valikulisus – Sarnases faktilises ja õiguslikus olukorras olevate ettevõtjate erinev kohtlemine – Meede, mis annab eelise vaid ühe sektori ettevõtjatele teisi sellest ilma jättes – Kõnealuse kohustuste süsteemi olemusest ja ülesehitusest tulenev õigustus – Puudumine

(ELTL artikli 107 lõige 1)

6.      Riigiabi – Mõiste – Meetme valikulisus – Abisaajatele eelise andmine – Hinnangu andmine nii, et võrreldakse sama liikmesriigi ettevõtjate, mitte teiste liikmesriikide ettevõtjatega

(ELTL artikli 107 lõige 1)

7.      Tühistamishagi – Ese – Otsus, mis põhineb mitmel põhjendusel, millest igaüks on otsuse resolutsiooni põhjendamiseks piisav – Riigiabi küsimuses tehtud otsus – Väited, mis puudutavad ainult ühe põhjendusega seotud viga või muud õigusrikkumist – Väide, mis ei too kaasa otsuse tühistamist

(ELTL artikkel 263)

8.      Kohtumenetlus – Hagiavaldus– Vorminõuded – Ülevaade fakti- ja õigusväidetest – Analoogilised nõuded väite põhjendamiseks esitatud argumentidele (Üldkohtu kodukord, artikli 44 lõige 1)

1.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 47–49 ja 53)

2.      Riigiabi valdkonnas ei jää liikmesriikide sekkumised valdkondades, mida ei ole Euroopa Liidus ühtlustatud, välja riigiabi kontrolli käsitlevate õigusnormide kohaldamisalast. Vastupidise möönmise korral jääksid nimelt ELTL artiklite 107 ja 108 sätted vältimatult ilma oma kasulikust mõjust.

(vt punktid 65 ja 67)

3.      Riigiabi valdkonnas hõlmab ettevõtja eelarvel tavaliselt lasuva kohustuse mõiste eeskätt täiendavaid kulusid, mis ettevõtjatel tekivad majandustegevuse suhtes kohaldatavatest õigus‑ või haldusnormidest või lepingutest tulenevate kohustuste tõttu, nagu toodete tootmise või turustamisega seotud kohustuslike kontrollide kulud.

Ettevõtja eelarvel tavaliselt lasuva kohustuse mõiste ei piirdu pealegi ainult kuludega, mis tulenevad põhimõtte, et saastaja maksab, kohaldamisest. Asjaolu, et see põhimõte ei ole kohaldatav – kui see peaks tõeks osutuma – ei lükka seda järeldust ümber.

Igal juhul ei takista asjaolu, et kulud tekivad ettevõtjatele siseriiklike õigusnormide kohaldamisest ning on seega vältimatult seotud avaliku võimu teostamisega asjaomase liikmesriigi poolt, selliste kulude määratlemist ettevõtja eelarvel tavaliselt lasuva kohustusena.

(vt punktid 76, 77, 85, 96, 104 ja 105)

4.      ELTL artikli 107 lõige 1 ei tee vahet selle alusel, mis on asjaomase sekkumise põhjus või eesmärk, vaid määratleb need lähtuvalt nende tagajärgedest. Nii ei ole kõnealuse meetmega taotletav rahvatervise kaitse eesmärk, kui selgub, et seda tõepoolest taotleti, piisav selleks, et lükata ümber komisjoni otsusega sellele meetmele antud riigiabi kvalifikatsioon.

(vt punktid 80 ja 81)

5.      Riigiabi valdkonnas on meetme valikulisus, mis seisneb ettevõtjate erinevas kohtlemises kohustuste osas, ühest küljest õigesti tuvastatud, kui komisjon leiab, et konkreetse sektori ettevõtjad said kasu eelisest, mida ei olnud võimalik saada teiste sektorite ettevõtjatel, sest kontrollid, mille läbiviimine oli neile enne oma toodete turule viimist või turustamist kohustuslik, olid neile tasuta, samas kui teiste sektorite ettevõtjatel selline võimalus puudus.

Teisest küljest hinnatakse meetme valikulisust nii, et aluseks võetakse kõik ettevõtjad ja mitte nii, et aluseks võetakse sama grupi raames sama eelist saavad ettevõtjad.

Lõpuks ei ole asjaolu, et riigiabi saajatel lasuvad kohustused, mida teiste sektorite ettevõtjatel ei ole – eeldusel, et see vastab tõele – piisav tõendamaks, et ettevõtjate erinev kohtlemine kohustuse osas on õigustatud lähtuvalt kõnealuse kohustuste süsteemi olemusest ja ülesehitusest.

(vt punktid 103, 110, 111 ja 114–116)

6.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 124)

7.      Kui isegi riigiabi meetme valikulisust puudutava väära järelduse kõrvalejätmisel õigustavad otsuse ülejäänud põhjendused seisukohta, et kõnealune meede on valikuline, siis ei mõjuta komisjonipoolne õigusnormide rikkumine tema otsuse õiguspärasust.

(vt punkt 126)

8.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 131)