KOHTUJURISTI ETTEPANEK
GERARD HOGAN
esitatud 29. juulil 2019(1)
Kohtuasi C‑432/18
Consorzio Tutela Aceto Balsamico di Modena
versus
BALEMA GmbH
(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesgerichtshof (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim üldkohus))
Eelotsusetaotlus – Põllumajandus – Nõukogu määrus (EÜ) nr 510/2006 – Määrus (EÜ) nr 1151/2012 – Geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse – Artikli 13 lõige 1 – Komisjoni määrus (EÜ) nr 583/2009 – Nimetuse „Aceto Balsamico di Modena“ (KGT) registreerimine – Selle tähise osiste kaitse
I. Sissejuhatus
1. Palsam on aromaatne ja õline aine, mis voolab mahlana eri taimedest. Seda on aastatuhandeid kasutatud baasainena ravimite, salvide ja parfüümide valmistamisel. Palsami kasutamine nendel otstarvetel on Euroopa tavades ja kultuuris juurdunud. Nii piiblis kui ka Shakespeare’i näidendites leidub viiteid palsami kasutamisele tervendamise eesmärgil ja muidugi saame Wagneri viimases ooperis „Parsifal“ teada, et haavatud kuninga Amfortase kannatusi ja ägedaid valusid saab leevendada üksnes fiaalitäie Araabiast hangitud palsami määrimisega tema muidu ravimatule haavale.
2. Nii on sõna „palsam“ ajalooliselt jõudnud meie tänapäevastesse arusaamadesse. Tänapäeval seostatakse sõna „palsam“ sageli tuntud tootega „Aceto Balsamico di Modena“ (Modena palsamiäädikas). See on väga tume, kontsentreerunud ja maitsestatud äädikas, mida valmistatakse mitu aastat erinevates puidust tünnides laagerdunud (ja osaliselt käärinud) viinamarjadest.(2) Toode ise palsamit ei sisalda, kuid itaaliakeelne sõna balsamico tähendab „palsamilaadset“. Niisiis kasutatakse äädika (aceto) kirjeldamisel omadussõna balsamico selleks, et toonitada ravivaid või tervendavaid ja üldiselt palsamilaadseid omadusi, mida sellel tootel algul arvati olevat.
3. See kõik on tekitanud küsimuse, kas sõna balsamico saab olla kaitstud kui omaette geograafiline tähis. Tegu on sisulise küsimusega käesolevas eelotsusetaotluses, mille esitas Euroopa Kohtu kantseleile 2. juulil 2018 Bundesgerichtshof (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim üldkohus) ning mis puudutab määruse nr 583/2009 artikli 1 ja I lisa tõlgendamist. Just selle määrusega lisati nimetus „Aceto Balsamico di Modena“ (KGT) kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse.
4. Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib oma küsimusega teada saada, kas terviknimetuse „Aceto Balsamico di Modena“ (KGT) registreerimisest tekkinud kaitse laieneb ka selle nimetuse mittegeograafilistele osistele(3) „Aceto“, „Balsamico“ ja „Aceto Balsamico“ omaette. Enne nende küsimuste analüüsimist on kõigepealt vaja viidata asjakohastele õigussätetele.
II. Õiguslik kontekst
5. Määruse nr 583/2009 vastuvõtmisel võeti aluseks nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta.(4) Määrus nr 510/2006 tunnistati määruse (EL) nr 1151/2012(5) artikli 58 lõikega 1 kehtetuks alates 3. jaanuarist 2013. Vastavalt määruse nr 1151/2012 artikli 58 lõikele 2 tõlgendatakse viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele nr 510/2006 viidetena määrusele nr 1151/2012.(6)
A. Määrus nr 1151/2012
6. Määruse nr 1151/2012 artikli 3 punktis 6 on sätestatud, et „üldmõiste“ on „toote nimetus, mis vaatamata oma seotusele selle koha, piirkonna või riigiga, kus seda toodet algselt toodeti või turustati, on saanud liidus toote tavanimetuseks“.
7. Määruse nr 1151/2012 artikli 5 lõikes 2 on sätestatud:
„Käesolevas määruses on „geograafiline tähis“ nimetus, mis osutab sellele, et:
a) toode on pärit teatavast kohast, piirkonnast või riigist,
b) toote teatav kvaliteet, maine või muu omadus tuleneb peamiselt tema geograafilisest päritolust ning
c) vähemalt üks tootmisetappidest toimub määratletud geograafilises piirkonnas.“
8. Määruse nr 1151/2012 artikli 6 lõikes 1 on sätestatud:
„Üldmõistet ei registreerita kaitstud päritolunimetuse ega kaitstud geograafilise tähisena.“
9. Määruse nr 1151/2012 artiklis 13 „Kaitse“ on sätestatud:
„1. Registreeritud nimetusi kaitstakse:
a) nende otsese või kaudse kaubanduslikul eesmärgil kasutamise eest registreerimisega hõlmamata toodete puhul, kui need tooted on võrreldavad asjaomase nimetuse all registreeritud toodetega või kui nende puhul kasutatakse kaitstud nimetuse mainet, sealhulgas juhtudel, kui neid tooteid kasutatakse koostisainetena;
b) väärkasutuse, jäljendamise või seoste loomise eest ka siis, kui toodete või teenuste tegelik päritolu on näidatud või kui kaitstud nimetus on tõlgitud või sellele on lisatud väljend „stiil“, „liik“, „meetod“, „toodetud nagu“, „imitatsioon“ või muu samalaadne väljend, sealhulgas juhtudel, kui neid tooteid kasutatakse koostisainetena;
c) toote lähtekohta, päritolu, laadi või olulisi omadusi käsitlevate muude valede või eksitavate märgete eest, mida kasutatakse asjaomase toote sise‑ või välispakendil, reklaammaterjalides ja asjaomase tootega seotud dokumentides, ning selliste pakendite kasutamise eest, mis võivad jätta vale mulje toote päritolust;
d) mis tahes muu tegevuse eest, mis võib tarbijat eksitada toote tegeliku päritolu osas.
Kui kaitstud päritolunimetus või kaitstud geograafiline tähis sisaldab sellise toote nimetust, mida peetakse üldnimetuseks, ei ole selle üldnimetuse kasutamine vastuolus esimese lõigu punktidega a või b.
2. Kaitstud päritolunimetus ega kaitstud geograafiline tähis ei muutu üldnimetuseks.“
10. Määruse nr 1151/2012 artiklis 41 on sätestatud:
„1. Ilma et see piiraks artikli 13 kohaldamist, ei mõjuta käesolev määrus liidus üldmõisteks kujunenud mõiste kasutamist juhul, kui üldmõiste on kvaliteedikava alusel kaitstava nimetuse osa.
2. Selleks et otsustada, kas mõiste on muutunud üldmõisteks, võetakse arvesse kõiki asjakohaseid tegureid, eelkõige:
a) olukorda tarbimispiirkondades;
b) liikmesriigi ja liidu asjaomaseid õigusakte.
3. Selleks et igakülgselt kaitsta huvitatud isikute õigusi, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 56 vastu delegeeritud õigusakte, mis sätestavad täiendavad eeskirjad käesoleva artikli lõikes 1 osutatud mõistete kui üldmõistete tuvastamiseks.“
B. Määrus nr 583/2009
11. Määruse nr 583/2009 põhjendustes 2–5, 7, 8 ja 10 on märgitud:
„(2) Saksamaa, Kreeka ja Prantsusmaa esitasid registreerimisele vastuväite […].“
(3) Saksamaa osutas oma vastuväites eelkõige sellele, et kaitstud geograafilise tähise „Aceto Balsamico di Modena“ registreerimine võiks kahjustada tooteid, mida on õiguspäraselt turustatud vähemalt viis aastat nimetuste all Balsamessig/Aceto balsamico, samuti sellele, et kõnealused nimetused on üldnimetused. Saksamaa väidab, et puudub selgus seoses tootmisetappidega, mis peavad toimuma päritolukohas.
(4) Prantsusmaa vastuväide on seotud eelkõige sellega, et tootel „Aceto Balsamico di Modena“ puudub eriomane maine, mis eristaks seda nõukogu määruse (EÜ) nr 813/2000 alusel juba kaitstud päritolunimetusena registreeritud tootest „Aceto balsamico tradizionale di Modena“. Prantsusmaa arvates võiks kõnealuse toote olemus ja päritolu tarbijat eksitada.
(5) Kreeka rõhutas nimetuste „balsamico“ või „balsamon“ all turustatava palsamiäädika tootmise tähtsust oma territooriumil ning lisas, et nimetuse „Aceto Balsamico di Modena“ registreerimine võiks kahjustada kõnealuseid tooteid, mida on õiguspäraselt turustatud vähemalt viis aastat. Kreeka väitis samuti, et mõisted „aceto balsamico“, „balsamic“ jne on üldnimetused.
(7) Kuna Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka ja Itaalia ei ole suutnud ettenähtud tähtaja jooksul kokkuleppele jõuda, peab komisjon võtma vastu otsuse vastavalt määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 15 lõikes 2 osutatud menetlusele.
(8) Komisjon palus otsusega nr 93/53/EÜ asutatud päritolunimetuste, geograafiliste tähiste ja eripärasertifikaatide teaduskomitee arvamust selle kohta, kas registreerimistingimused olid täidetud. Komitee 6. märtsi 2006. aasta ühehäälselt vastuvõetud arvamuse kohaselt on nimetusel „Aceto Balsamico di Modena“ riigisisesel turul ja välisturgudel vaieldamatu maine, mida tõendab selle sage kasutamine mitmete liikmesriikide retseptides ning sellele viidatavus Internetis, ajakirjanduses ja meedias. Seepärast vastab nimetus „Aceto Balsamico di Modena“ ka tingimusele, mille kohaselt peab tootel olema asjaomase nimetusega seotud teatav maine. Komitee märkis, et kõnealused tooted on turul kooseksisteerinud juba sadu aastaid. Komitee märkis samuti, et „Aceto Balsamico di Modena“ ja „Aceto balsamico tradizionale di Modena“ on oma omaduste, tarbijaskonna, kasutuse, turustamise, esitluse ja hinna poolest erinevad tooted, mis tagab seega asjaomaste tootjate võrdse kohtlemise ega eksita tarbijaid. Komisjon nõustub täielikult kõnealuste kaalutlustega.
[…]
(10) Tundub, et oma vastuväidetes seoses registreerimiseks esitatud nimetuse käsitamisega üldnimetusena ei viidanud Saksamaa ja Kreeka täielikule nimetusele „Aceto Balsamico di Modena“, vaid üksnes mõnele selle osale, näiteks sõnadele „aceto“, „balsamico“ ja „aceto balsamico“ või nende tõlkevastetele. Kaitse hõlmab aga liitnimetust „Aceto Balsamico di Modena“. Liitnimetuse üksikuid, mitte-geograafilisi osasid, isegi kui neid kasutatakse koos, ning nende tõlkevasteid võib kasutada ühenduse territooriumil, võttes arvesse ühenduse õiguse alusel kohaldatavaid põhimõtteid ja eeskirju.“
12. Määruse nr 583/2009 artiklis 1 on sätestatud:
„Registreeritakse käesoleva määruse I lisas esitatud nimetus.“
13. Määruse nr 583/2009 I lisa viitab nimetusele „Aceto Balsamico di Modena“ (KGT).
III. Vaidlus põhikohtuasjas ja eelotsuse küsimus
14. BALEMA GmbH (edaspidi „BALEMA“) toodab äädikal põhinevaid tooteid ja turustab neid Badeni piirkonnas (Saksamaal). Ta on turustanud vähemalt 25 aastat tooteid nimetustega „Balsamico“ ja „Deutscher Balsamico“. Tema toodete etikettidel on tekst „Theo der Essigbrauer, Holzfassreifung, Deutscher Balsamico traditionell, naturtrüb aus badischen Weinen“ [Äädikameister Theo, puitvaadis laagerdunud, traditsiooniline Saksa palsamiäädikas, selitamata, valmistatud Badeni piirkonna viinamarjadest] või „1. Deutsches Essig-Brauhaus, Premium, 1868, Balsamico, Rezeptur No 3“ [1. Saksa äädikavabrik, Premium, 1868, palsamiäädikas, retsept nr 3].
15. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et BALEMA tooted nimetusega „Balsamico“ ei ole hõlmatud registreeringuga „Aceto Balsamico di Modena (KGT)“ vastavalt määruse nr 583/2009 artiklile 1 ja I lisale, sest need ei vasta selle määruse II lisas ette nähtud tootespetsifikaadile.
16. Consorzio Tutela Aceto Balsamico di Modena (edaspidi „Consorzio“) on ühendus, millesse kuuluvad tootjad, kes valmistavad tooteid nimetusega „Aceto Balsamico di Modena“. Consorzio on seisukohal, et nimetust „Balsamico“ kasutades rikub BALEMA kaitstud geograafilist tähist „Acetro Balsamico di Modena“. Seetõttu saatis Consorzio BALEMA‑le hoiatuskirja. BALEMA omakorda pöördus Consorzio vastu Saksamaa kohtutesse, paludes tuvastada, et kaubamärgiõigusi ei ole rikutud. Tema hagi ei olnud edukas.
17. Apellatsiooniastmes palus BALEMA tuvastada, et ta ei ole kohustatud hoiduma kasutamast nimetust „Balsamico“ Saksamaal toodetud äädikapõhiste toodete kohta. Apellatsioonkaebus rahuldati, kuna kohus asus seisukohale, et nimetuse „Balsamico“ kasutamine äädika kohta ei riku määruse nr 1151/2012 artikli 13 lõike 1 punkti b. Selle kohtu sõnul kehtib määrusega nr 583/2009 nimetusele „Aceto Balsamico di Modena“ antud kaitse ainult selle nimetuse kohta tervikuna, mitte selle nimetuse kui terviku mittegeograafiliste osiste kohta, isegi kui neid kasutatakse koos.
18. Eelotsusetaotluse esitanud kohtule on esitatud kassatsioonkaebus.
19. Eelotsusetaotluse esitanud kohus on seisukohal, et kassatsioonkaebus tuleb rahuldada, kui BALEMA kasutatavad nimetused „Balsamico“ ja „Deutscher Balsamico“ on vastuolus määruse nr 1151/2012 artikli 13 lõike 1 punktidega a ja b. Nimetatud kohtu sõnul eeldaks see, et määruse nr 583/2009 artikliga 1 antud kaitse nimetusele „Aceto Balsamico di Modena“ hõlmab ka selle nimetuse kui terviku mittegeograafiliste üksikosiste („Aceto“, „Balsamico“, „Aceto Balsamico“) kasutamist.
20. Bundesgerichtshofi (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim üldkohus) sõnul on määruse nr 1151/2012 artikli 13 lõike 1 teise lõigu ja Euroopa Kohtu praktika põhjal selge, et selle määruse artikli 13 lõike 1 punkti a või b kohaselt saab kaitstud geograafiline tähis olla kaitstud mitte üksnes mitmesõnalise terviknimetuse kasutamise, vaid ka selle nimetuse üksikosiste kasutamise eest. Määruse nr 1151/2012 artikli 13 lõike 1 teine lõik reguleerib konkreetset olukorda, kus kaitstud geograafiline tähis sisaldab toote nimetust, mida peetakse üldnimetuseks. Selles sättes on ette nähtud, et üldnimetuse kasutamine ei ole vastuolus sama määruse artikli 13 lõike 1 punktiga a ega b. Samuti osutab Bundesgerichtshof (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim üldkohus), et komisjoni määrus, millega see nimetus on registreeritud, võib piirata mitmesõnalise kaitstud geograafilise tähise kaitse ulatust nii, et see ei hõlma selle tähise üksikosiseid. Selles aspektis, kuna taotleja võib märkida, et ta ei taotle kaitset nimetuse kui terviku kõikidele osadele, nähtub, et nimetuse registreerimise alusel antud kaitse võib olla piiratud.
21. Bundesgerichtshof (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim üldkohus) on seisukohal, et määruse nr 583/2009 põhjendused 3, 5 ja 10 toetavad nimetuse „Aceto Balsamico di Modena“ kui terviku, mitte aga mittegeograafiliste üksikosiste kaitse ulatuse piiramist. Samuti on ta seisukohal, et vastupidi kassatsioonkaebuses väljendatud seisukohale ei põhjustanud eeldus, et kaitse all on nimetus „Aceto Balsamico di Modena“ tervikuna, vastuolu kaitstud päritolunimetuste „Aceto balsamico tradizionale di Modena“ ja „ Aceto balsamico tradizionale di Reggio Emilia“ registreerimisega vastavalt nõukogu 17. aprilli 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 813/2000, millega täiendatakse komisjoni määruse (EÜ) nr 1107/96 (geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste registreerimise kohta määruse (EMÜ) nr 2081/92 artiklis 17 sätestatud korras) lisa.(7) Erinevalt määrusest nr 583/2009 ei välista määruses nr 813/2000 sisalduvad viited kaitse piiratud ulatusele, mis võib olla seostatav sellega, et eelnenud registreerimismenetluses ei esitanud liikmesriigid nõukogu määruse (EMÜ) nr 2081/92 artikli 7(8) (nüüd määruse nr 1151/2012 artiklid 51 ja 52) kohaselt vastuväiteid, nimetuse „Aceto Balsamico di Modena“ kui terviku kaitstuse piiramist.
22. Nendel asjaoludel otsustas Bundesgerichtshof (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim üldkohus) menetluse peatada ja taotleda Euroopa Kohtult eelotsust järgmises küsimuses:
„Kas nimetuse „Aceto Balsamico di Modena“ kui terviku kaitse hõlmab kõnealuse liitnimetuse üksikute, mittegeograafiliste osiste (aceto, balsamico, aceto balsamico) kasutamist?“
IV. Menetlus Euroopa Kohtus
23. Consorzio, Itaalia, Kreeka ja Hispaania valitsus ning komisjon on esitanud kirjalikud seisukohad. Kohtuistungil 23. mail 2019 esitasid Consorzio, BALEMA, Saksamaa, Kreeka, Hispaania ning Itaalia valitsus ning komisjon oma suulised seisukohad.
V. Õiguslik analüüs
A. Sissejuhatavad märkused
24. Kõigepealt võib täheldada, et osa käesoleval juhul – ja ka teistel samalaadsetel juhtudel – tekkinud probleemist tuleneb konkreetse väljendi „üldmõiste“ mõnevõrra nüansitundetust kasutamisest kahes eri tähenduses. Nagu äsja märkisin, on väljend „üldmõiste“ määruse nr 1151/2012 artikli 3 punktis 6 määratletud kui toote nimetus, „mis vaatamata oma seotusele selle koha, piirkonna või riigiga, kus seda toodet algselt toodeti või turustati, on saanud liidus toote tavanimetuseks“. Ent kohtud, kohtunikud, advokaadid ja kommenteerijad on viidanud selle väljendiga ka tavalistele või harilikele sõnadele, mis just oma üldisuse tõttu ei kvalifitseeru kaitstud geograafilisteks tähisteks või kaitstud päritolunimetusteks.(9) Kuna need kaks mõistet on vaja eraldi hoida, teen ettepaneku kasutada terminit „üldmõiste“ (generic terms) eritähenduses, milles see on määruse nr 1151/2012 artikli 3 punktis 6 määratletud, muidu aga kasutada väljendit „tavalised sõnad“ (common words) nende sõnade või väljendite kohta, mida saaks kirjeldada – või ka kirjeldataks – muudes kontekstides kui üldisi.
25. Määruse nr 1151/2012 artikli 13 lõike 1 punktides a–d on ette nähtud selle määruse alusel registreeritud nimetuste suhtes keelatud tegevuste astmeline loetelu.(10) Määruse nr 1151/2012 artikli 13 lõike 1 punktid a–d viitavad mitmesugustele olukordadele, kus toote turustamisel osutatakse otseselt või kaudselt geograafilisele tähisele või nimetusele asjaoludel, mis võivad avalikkust selle toote päritolu suhtes eksitada või vähemalt tekitada avalikkusel seoseid selle toote päritoluga kohta või võimaldada ettevõtjal asjaomase geograafilise tähise või nimetuse mainest alusetult kasu saada.(11)
26. Euroopa Kohus märkis 7. juuni 2018. aasta kohtuotsuses Scotch Whisky Association (C‑44/17, EU:C:2018:415, punkt 29), et mõiste „kasutamine“ tarvitamine määruse nr 110/2008 artikli 16 punktis a, mille kohaselt kaitstakse tähiseid „nende otsese või kaudse kaubanduslikul eesmärgil kasutamise eest seoses toodetega, mida ei ole selle geograafilise tähise all registreeritud“,(12) nõuab selle sätte „tähendusest tulenevalt, et vaidlusaluses tähises kasutataks kaitstud geograafilist tähist ennast kas registreeritud kujul või vähemalt kujul, mis on viimasega foneetilisest ja/või visuaalsest küljest niivõrd tihedalt seotud, et vaidlusalune tähis näib olevat sellest lahutamatu“. Sama kohtuotsuse punktis 44 märkis Euroopa Kohus, et mõiste „seoste tekitamine“(13) „hõlmab olukorda, kus toote tähistamiseks kasutatav termin sisaldab üht osa kaitstud geograafilisest tähisest, mistõttu tarbijal tekib asjaomase toote nimega seoses kujutlus kaubast, mille jaoks geograafiline tähis on registreeritud“.(14)
27. Määruse nr 1151/2012 artikli 13 lõike 1 teises lõigus aga on sätestatud, et kui kaitstud päritolunimetuste (edaspidi „KPN“) ja kaitstud geograafiliste tähiste (edaspidi „KGT“) registrisse kantud nimetus(15) sisaldab üldmõistet sisaldavat osist, ei riku sellise osise kasutamine eespool nimetatud registreeritud nimetuse kaitset vastavalt sama määruse artikli 13 lõike 1 punktidele a ja b. Seega selgub määruse nr 1151/2012 artikli 13 lõike 1 teise lõigu sõnastusest endast, et KPN ja KGT registrisse kantud liitnimetus ise võib sisaldada üldisi või muul moel kaitsmata osiseid.
28. Niisiis, kui KPN või KGT koosneb mitmest osisest/nimest, millest üks või mitu osist on üldmõisteks peetava toote nimetus, ei riku selle üldnimetuse/osise kasutamine kolmanda isiku poolt põhimõtteliselt määruse nr 1151/2012 artikli 13 lõike 1 punktidega a ja b antud kaitset(16),(17) registreeritud nimetuse otsese või kaudse kaubanduslikul eesmärgil kasutamise eest ning väärkasutuse, jäljendamise või seoste loomise eest.(18) Seda võib ilmestada väga lihtsa näitega. „Prosciutto di Parma“ (Parma sink) on kantud KPN registrisse,(19) kuid ei saa väita näiteks seda, et teised tootjad ja tarnijad ei tohi sõnu prosciutto või „sink“ kasutada.
29. Seda olulist põhimõtet kinnitati 6. oktoobri 2015. aasta kohtumäärusega Schutzgemeinschaft Milch und Milcherzeugnisse vs. komisjon (C‑517/14 P, EU:C:2015:700), milles Euroopa Kohus märkis, et kuna komisjon on komisjoni 2. detsembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1121/2010, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [„Edam Holland“ (KGT)], artiklis 1(20) nimetuse „Edam Holland“ registreerimise asjus otsustanud, et „Edam“ on üldnimetus; Euroopa Liidu territooriumil võib jätkata selle sõna kasutamist – olenemata KGT „Edam Holland“ registreerimisest – tingimusel, et liidu õiguskorra alusel kohaldatavad põhimõtted ja eeskirjad on täidetud. Niisiis leidis Euroopa Kohus, et Üldkohus ei rikkunud õigusnormi, kui ta asus muu hulgas seisukohale, et määruses nr 1121/2010 sätestatu kohaselt võidakse nimetust „Edam“ juustude turustamisel jätkuvalt kasutada.(21)
30. Võttes arvesse määruse nr 1151/2012 artikli 13 lõike 1 punktidega a ja b antud kaitse väga laia ulatust,(22) niivõrd kui see on käesolevas asjas oluline, on enne nende sätete võimaliku rikkumise tuvastamist tingimata vaja kindlaks teha, kas KPN ja KGT registrisse kantud liitnimetus sisaldab üldmõistet sisaldavaid – ja seega kaitsmata – osiseid.
B. Termin „üldmõiste“ määruse nr 1151/2012 ja Euroopa Kohtu praktika tähenduses
31. Nagu juba märkisin, on „üldmõiste“ määratlus määruse nr 1151/2012 artikli 3 punktis 6 minu arvates väga spetsiifiline ja piiratud ulatusega. See on määratletud kui „toote nimetus, mis vaatamata oma seotusele selle koha, piirkonna või riigiga, kus seda toodet algselt toodeti või turustati, on saanud liidus toote tavanimetuseks“.(23) Niisiis viitab see määratlus nimetustele, millest on aja jooksul kadunud geograafiline konnotatsioon. 2. juuli 2009. aasta kohtuotsuses Bavaria ja Bavaria Italia (C‑343/07, EU:C:2009:415, punkt 107) märkis Euroopa Kohus, et „mis puutub kaitstud geograafilisse tähisesse, siis muutub nimetus üldnimetuseks üksnes siis, kui otsene seos ühelt poolt toote geograafilise päritolu ja teiselt poolt teatava kvaliteedi, maine või muu omaduse vahel, mis on omistatav kõnealusele päritolule, on kadunud ning nimetus üksnes kirjeldab toote viisi või tüüpi“.
32. Nagu olen juba maininud, tuleneb osa käesoleval juhul – ja teistelgi samalaadsetel juhtudel – tekkinud probleemist mõiste „üld‑“ iseäralikust ja piiratud määratlusest määruses nr 1151/2012. Sellegipoolest on selge, et nagu „üldmõiste“ määruse nr 1151/2012 artikli 3 punktis 6 määratletud kitsas tähenduses, ei riku ka käesoleval ajal geograafilise konnotatsioonita tavanimetuste või tavamõistete kasutamine – neid on sageli kirjeldatud ka kui üldmõisteid selle sõna veidi teistsuguses tähenduses – registreeritud nimetusele määruse nr 1151/2012 artikli 13 lõike 1 punktidega a ja b antud kaitset.
33. Selles aspektis tuleb tähele panna, et Euroopa Kohus asus 16. märtsi 1999. aasta kohtuotsuse Taani jt vs. komisjon (C‑289/96, C‑293/96 ja C‑299/96, EU:C:1999:141) punktis 80 seisukohale, et määruse nr 1151/2012 artiklile 41 vastanud sättes, mis käsitles üldmõistete kasutamist, kasutatud mõiste „üldnimetuseks muutunud nimetus“ on kohaldatav ka niisugustele nimetustele, mis on alati olnud üldnimetused.
34. Ka 9. juuni 1998. aasta kohtuotsuses Chiciak ja Fol (C‑129/97 ja C‑130/97, EU:C:1998:274, punkt 37) asus Euroopa Kohus seisukohale, et määruse nr 1151/2012 artikli 13 lõikega 1 samaväärse sättega antud kaitse hõlmab mitte ainult liitnimetust tervikuna, vaid ka iga selle osist, kui need ei ole üld‑ või tavanimetused.(24)
35. Saksamaa, Kreeka ja Hispaania valitsus ning komisjon on seisukohal, et „Aceto“, „Balsamico“ ja „Aceto Balsamico“ on üld‑ ja/või tavamõisted. Näiteks väideti Euroopa Kohtu menetluses, et sõna „Balsamico“ tuleneb ladinakeelsest sõnast balsamun või kreekakeelsest sõnast βάλσαμον,(25) seda kasutatakse itaalia, hispaania ja portugali keeles ning see viitab muu hulgas meditsiinilisel otstarbel kasutatavale rahustavale preparaadile.
36. Hinnangu andmisel selle kohta, kas mõiste on määruse nr 1151/2012 artikli 3 punktis 6 sätestatud määratluse erilises kontekstis üldmõiste või kas tegu on tavanimetusega (ja seega üldmõistega laiemas tähenduses, nagu äsja kirjeldasin), ei ole minu arvates määrav mitte tingimata see, kas sõnal on mõnes keeles teatud tähendus,(26) vaid hoopis see, kas sellel puudub käesoleval ajal geograafiline konnotatsioon.
37. Selles suhtes tuleb täheldada, et kuigi sõna feta tähendab itaalia keeles „lõiku“(27) ja näib vähemalt esmapilgul olevat tavaline sõna, leidis Euroopa Kohus 25. oktoobri 2005. aasta kohtuotsuses Saksamaa ja Taani vs. komisjon (C‑465/02 ja C‑466/02, EU:C:2005:636, punktid 88 ja 94), et nimetus „feta“ ei ole kaitstud päritolunimetusena juustu kohta kasutatult üldnimetus.(28) Euroopa Kohus leidis, et komisjon järeldas põhjendatult, et „feta“ on Kreekas toodetud juustu päritolunimetus. Selle otsuse käsitamisel tuleb siiski lähtuda konkreetsetest ja erilistest faktilistest asjaoludest, mis selles kohtuasjas tuvastati.
38. Nimetatud kohtuasjas palusid Saksamaa Liitvabariik ja Taani Kuningriik tühistada komisjoni 14. oktoobri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1829/2002, millega muudetakse määruse (EÜ) nr 1107/96 lisa seoses nimetusega „feta“,(29) väites, et see on muu hulgas üldnimetus määruse nr 2081/92 artikli 3 lõike 1 (st nüüd määruse nr 1151/2012 artikli 3 punkt 6 ja artikli 41 lõike 2 tähenduses. Selle hindamisel, kas „feta“ on üldnimetus, võttis Euroopa Kohus arvesse kõnealuse toote tootmise kohti nii selles liikmesriigis kui ka väljaspool seda liikmesriiki, kelle taotlusel vaidlusalune nimetus registreeriti, selle toote tarbimist ja seda, kuidas tarbijad selles liikmesriigis ja väljaspool seda kõnealust toodet tajusid, konkreetselt seda toodet käsitlevate liikmesriigi õigusaktide olemasolu ning seda, kuidas seda nimetust on ühenduse õiguses kasutatud.(30)
39. Nagu Euroopa Kohus oma otsuse punktides 86–90 märkis:
„86. Euroopa Kohtule esitatud andmed näitavad, et enamik tarbijatest Kreekas arvavad, et nimetusel „feta“ on geograafiline, mitte üldine tähendus. Seevastu näib, et Taanis toetab enamik tarbijatest selle nimetuse üldist tähendust. Euroopa Kohtu valduses ei ole kindlaid andmeid teiste liikmesriikide kohta.
87. Euroopa Kohtus esitatud teave näitab ka, et teistes liikmesriikides peale Kreeka turustatakse fetat seaduslikult selliste etikettidega varustatult, mis viitavad Kreeka kultuuritraditsioonidele ja tsivilisatsioonile. Sellest võib õiguspäraselt järeldada, et nendes liikmesriikides tajuvad tarbijad fetat Kreeka Vabariigiga seostatava juustuna, isegi kui see on tegelikult mõnes teises liikmesriigis toodetud.
88. Erinevad asjaolud, mis puudutavad feta tarbimist liikmesriikides, tunduvad näitavat, et nimetus „feta“ ei ole üldnimetus.
89. Mis puudutab Saksamaa valitsuse argumenti, mis viitab vaidlustatud määruse kahekümnenda põhjenduse teisele lausele, siis käesoleva kohtuotsuse punktist 87 tuleneb, et teiste liikmesriikide peale Kreeka Vabariigi tarbijate osas ei ole ekslik kinnitada, et „[s]eost nimetuse „feta“ ja Kreeka vahel rõhutatakse […] tahtlikult ning seda kasutatakse osana müügistrateegiast, mille puhul kasutatakse ära originaaltoote mainet, ja see võib tarbijad segadusse ajada“.
90. Seega ei ole Saksamaa valitsuse poolt esitatud vastupidine argument põhjendatud.“(31)
40. Seetõttu olenes selle kohtuasja lahend tegelikult sellest, nagu Euroopa Kohus leidis, et sõna „feta“ on valdava enamiku Euroopa tarbijate jaoks kustumatult seotud erilise Kreekas toodetava juustuga. Kui itaalia keele kõnelejad välja arvata, ei olnud sellel sõnal nende tarbijate jaoks muud tähendust. Seega järeldas komisjon põhjendatult, et sõna „feta“ ei ole määruse nr 2081/92 artikli 3 lõike 1 tähenduses üldnimetus, sest sellel on käesoleval ajal geograafiline konnotatsioon.
41. Kui tegu oleks vaid isikliku hinnangu küsimusega, arvan, et jõuaksin käesoleva asja osas vastupidisele järeldusele. Aceto on ilmselgelt itaalia keeles tavaline sõna ja ehkki sõna balsamico on paljude tarbijate jaoks kindlasti tihedalt seotud Consorzio toodetava tootega, on põhisõna(d) balsam ja balm („palsam“) ise KGTks kvalifitseerumise seisukohast minu arvates lihtsalt liiga tavalised ja väljakujunenud sõnad. Samuti ei saa minu arvates öelda, et neil sõnadel on käesoleval ajal geograafiline konnotatsioon, ning selle põhjal saab öelda, et need sõnad kujutavad endast määruse nr 1151/2012 artikli 3 punkti 6 tähenduses „üldmõisteid“.
42. Otsustav kriteerium seisneb siiski selles, kuidas tajuks neid sõnu „piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelik ja arukas keskmine tarbija“.(32) Seda kontrollib ja hindab lõpuks liikmesriigi kohus, vahest tuginedes asjakohastele tarbijate hulgas tehtud küsitlustele jms.(33)
43. Kuna praegu sellised liikmesriigi kohtu järeldused puuduvad, usun, et Euroopa Kohtul lihtsalt ei ole võimalik otsustada, kas aceto ja balsamico on minu kirjeldatud mõttes tavalised sõnad või ka „üldmõisted“ määruse nr 1151/2012 artikli 3 punkti 6 erilises tähenduses. Sellest reservatsioonist hoolimata olen siiski seisukohal, et Euroopa Kohus saab lahendada selle vaidluse lõplikult, kui läheneda küsimusele veidi teistsuguselt, nimelt määruse nr 583/2009 sätete analüüsi seisukohalt. Leian, et selles suhtes on iseäranis informatiivsed selle määruse põhjendused. Panengi nüüd ette asuda selle küsimuse juurde.
C. Määruse nr 583/2009 tõlgendamine
44. Määruse nr 583/2009 artikli 1 ja I lisa kohaselt kanti registrisse liitnimetus „Aceto Balsamico di Modena“ (KGT). Ei sama määruse artiklis 1 ega I lisas ei ole ühtegi piirangut ega reservatsiooni selle liitnimetuse kaitse ulatuse kohta.
45. Määruse nr 583/2009 põhjendustest 2, 3, 5 ja 7 selgub siiski, et Saksamaa, Kreeka(34) ja Prantsusmaa esitasid nimetuse „Aceto Balsamico di Modena“ registreerimise kohta vastuväiteid. Eeskätt näib, et Saksamaa ja Kreeka olid seisukohal, et muu hulgas sõnad „Aceto balsamico“ on oma laadilt üldnimetused. (Kontekstist järeldub, et terminit „üldnimetus“ kasutati tähenduses „tavaline või harilik sõna“.)
46. Samuti on määruse nr 583/2009 põhjenduses 10 muu hulgas märgitud, et „[k]aitse hõlmab […] liitnimetust „Aceto Balsamico di Modena“ [tervikuna]. Liitnimetuse üksikuid, mitte-geograafilisi osasid, isegi kui neid kasutatakse koos, ning nende tõlkevasteid võib kasutada ühenduse territooriumil, võttes arvesse ühenduse õiguse alusel kohaldatavaid põhimõtteid ja eeskirju“.(35)
47. Kõnealuste põhjenduste sisust ja KGT „Aceto Balsamico di Modena“ registreerimise ilmsest vastuolulisusest hoolimata ei tohi unustada, et komisjon ei määranud määruse nr 583/2009 artiklis 1 ega I lisas konkreetselt kindlaks, kas ükski nimetustest „Aceto“, „Balsamico“ või „Aceto Balsamico“ on üldnimetus (kas määruse eritähenduses või teise võimalusena selle mõiste laiemas tähenduses seetõttu, et tegu on lihtsalt tavaliste sõnadega) või mittegeograafiline osis ning seda saab seega vaidlusaluse KGT registreerimisest olenemata Euroopa Liidu territooriumil vastavalt määruse nr 1151/2012 artikli 13 lõike 1 teisele lõigule jätkuvalt kasutada.
48. See lähenemisviis erineb olukorrast, mis valitses näiteks seoses määrusega nr 1121/2010, kus oli nii põhjenduses 8 kui ka regulatiivosas selgelt märgitud, et nimetus „Edam“ on üldine.(36)
49. Tuleb siiski tähele panna, et 9. juuni 1998. aasta kohtuotsuses Chiciak ja Fol (C‑129/97 ja C‑130/97, EU:C:1998:274, punkt 39) märkis Euroopa Kohus liitnimetuste(37) päritolunimetustena kasutamise kohta, et see, kui kõnealuse nimetuse registreerimise määruse lisas ei ole joonealust märkust täpsustusega, et selle nimetuse ühe osa(38) suhtes registreeringut ei taotletud, ei tähenda tingimata, et iga selle nimetuse osa on kaitse all.(39) Seevastu 26. veebruari 2008. aasta kohtuotsuses komisjon vs. Saksamaa (C‑132/05, EU:C:2008:117, punkt 31) ei nõustunud Euroopa Kohus argumendiga, et KPN on kaitse all ainult täpselt sellisel kujul, nagu see on registreeritud.(40)
50. Kokkuvõttes ei saa teha järeldusi sellest, et määruse nr 583/2009 artiklis 1 ega I lisas ei ole konkreetselt märgitud, kas ükski nimetustest „Aceto“, „Balsamico“ või „Aceto Balsamico“ on üldnimetus (kas määruse artikli 3 punkti 6 eritähenduses või seetõttu, et tegu on tavaliste sõnadega) või mittegeograafiline osis.
51. Kuna ei määruse nr 583/2009 artikli 1 ega I lisa sõnastusest, arvestades eespool nimetatud kohtupraktikat, ei selgu, kas ükski nimetustest „Aceto“, „Balsamico“ või „Aceto Balsamico“ on üldnimetus (jällegi kas määruse artikli 3 punkti 6 eritähenduses või seetõttu, et tegu on lihtsalt tavaliste sõnadega) või mittegeograafiline osis, olen seisukohal, et neid sätteid tuleb tõlgendada selle määruse põhjendusi arvesse võttes. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on Euroopa Liidu õigusakti regulatiivosa lahutamatult seotud selle akti põhjendava osaga ning akti tõlgendamisel tuleb vajaduse korral arvestada põhjusi, mis viisid selle vastuvõtmiseni.(41)
52. Selles suhtes nähtub määruse nr 583/2009 põhjendustest 2–5, 7, 8 ja 10 selgelt ja ühemõtteliselt, et Euroopa seadusandja (käesoleval juhul komisjon) asus Saksamaa, Kreeka ja Prantsusmaa esitatud otseste vastuväidete põhjal seisukohale, et nimetused „Aceto“, „Aceto Balsamico“ ja „Balsamico“ on üldnimetused või mittegeograafilised üksikosised ning et kaitse tuleb võimaldada üksnes nimetusele „Aceto Balsamico di Modena“ tervikuna, mitte selle mittegeograafilistele üksikosistele.
53. Määruse nr 583/2009 põhjenduses 8 on toonitatud „Aceto Balsamico di Modena“ mainet ning põhjenduses 10 on märgitud, et kuigi Saksamaa, Kreeka ja Prantsusmaa esitasid vastuväiteid nimetuste „Aceto“, „Aceto Balsamico“ ja „Balsamico“ registreerimise suhtes, ei esitatud vastuväiteid terviknimetuse „Aceto Balsamico di Modena“ suhtes. Nagu eespool mainisin, on põhjenduses 10 märgitud, et „[k]aitse hõlmab […] liitnimetust „Aceto Balsamico di Modena“ [tervikuna]“(42) ning et selle nimetuse mittegeograafilisi üksikosiseid võib põhimõtteliselt kasutada.
54. Olen niisiis seisukohal, et iseäranis määruse nr 583/2009 põhjenduse 10 põhjal on selge, et Euroopa seadusandja oli seisukohal, et nimetused „Aceto“, „Aceto Balsamico“ ja „Balsamico“ on üldised (selle sõna mõlemas tähenduses) või mittegeograafilised osised, mis ei ole kaitse all ja mida võib jätkuvalt kasutada tingimusel, et austatakse Euroopa Liidu õiguse alusel kohaldatavaid põhimõtteid ja eeskirju.
55. Määruse nr 583/2009 niisugune tõlgendus, millega piirataks terviknimetusele „Aceto Balsamico di Modena“ antud kaitset, mitte ei laiendataks kaitset selle mittegeograafilistele üksikosistele, toetavad selgelt Euroopa Kohtu 9. detsembri 1981. aasta otsus komisjon vs. Itaalia (193/80, EU:C:1981:298) ja 15. oktoobri 1985. aasta otsus komisjon vs. Itaalia (281/83, EU:C:1985:407). Nendes kohtuasjades märkis Euroopa Kohus, et sõna aceto tähendab itaalia keeles äädikat, ja otsustas, et see on üldmõiste. Kuna tegu oli kaupade vaba liikumist käsitlevate kohtuasjadega, kasutas Euroopa Kohus sõna „üldmõiste“ ilmselgelt selles tähenduses, et sõna aceto on lihtsalt itaalia keeles tavaline sõna, mis tähistab äädikat.
56. Ehkki määruse nr 583/2009 artiklist 1 ega I lisast ei nähtu, nagu oleks nimetuse „Aceto“ kaitset konkreetselt piiratud, ei saa see tavaline sõna olla eespool viidatud kohtupraktikat arvesse võttes selle määrusega kaitstud.(43)
57. Samuti olen seisukohal, et nii nimetuse „Aceto balsamico tradizionale di Modena“ (KPN) registreerimine vastavalt määrusele nr 813/2000, mis on – kui sõna tradizionale(44) välja arvata – identne KPNiga „Aceto Balsamico di Modena“ kui ka suure algustähe kasutamine nimetuses „balsamico“ räägivad selgelt selle kasuks, et kaitse all on vaid tähis „Aceto Balsamico di Modena“ tervikuna ning et nimetused „Aceto“, „balsamico“ ja „Aceto balsamico“ on lihtsalt tavalised sõnad. Niisugust lähenemisviisi toetavad ühemõtteliselt määruse nr 583/2009 põhjendused 8 ja 9.
58. Olen ka seisukohal, et nimetuse „Aceto balsamico tradizionale di Reggio Emilia“ (KPN) registreerimine vastavalt määrusele nr 813/2000 kaldub samuti andma tunnistust sellest, et nimetused „Aceto“, „balsamico“ ja „Aceto balsamico“ on tavalised sõnad.
59. Seevastu võttes arvesse sõnaga „Modena“(45) seotud ilmset geograafilist konnotatsiooni, olen seisukohal, et selle sõna või sõnade „di Modena“ kasutamine äädika või ka muude maitselisandite kohta võib luua määruse nr 1151/2012 artikli 13 lõike 1 punkti b tähenduses seose lisaks nimetusele „Aceto balsamico di Modena“ ka nimetusega „Aceto balsamico tradizionale di Modena“.
60. Sellepärast olen seisukohal, et terviknimetuse „Aceto Balsamico di Modena“ kaitse vastavalt määrusele nr 583/2009 ei laiene selles sisalduvate tavaliste sõnade ega ka mittegeograafiliste osiste, nimelt „Aceto“, „Balsamico“ ja „Aceto Balsamico“ kasutamisele.(46) Neid tavasõnu või mittegeograafilisi osiseid võib kasutada tingimusel, et võetakse arvesse Euroopa Liidu õiguse alusel kohaldatavaid põhimõtteid ja eeskirju.
VI. Ettepanek
61. Kõiki neid kaalutlusi silmas pidades teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Bundesgerichtshofi (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim üldkohus) küsimusele järgmiselt:
Komisjoni 3. juuli 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 583/2009 terviknimetusele „Aceto Balsamico di Modena“ antud kaitse ei laiene selles sisalduvatele tavalistele sõnadele ega mittegeograafilistele osistele, nimelt nimetustele „Aceto“, „Balsamico“ ja „Aceto Balsamico“.