Rinse van Arumi 9. novembril 2009 esitatud apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu 10. septembri 2009. aasta otsuse peale kohtuasjas F-139/07: van Arum vs. parlament

(Kohtuasi T-454/09 P)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: Rinse van Arum (Winksele, Belgia) (esindaja: advokaat W. van den Muijsenbergh)

Teine menetluspool: Euroopa Parlament

Hageja nõuded

Tunnistada apellatsioonkaebus ning selles sisalduvad põhjendused ja väited täielikult vastuvõetavateks;

tühistada Avaliku Teenistuse Kohtu (teine koda) 10. septembri 2009. aasta otsus kohtuasjas F-139/07;

teha asjas sisuline otsus ning tühistada vastavalt apellandi hindamisaruande osas tehtud otsus;

mõista apellandi kohtukulud mõlemas kohtuastmes välja parlamendilt.

Väited ja peamised argumendid

Apellant põhjendab oma apellatsioonkaebust järgmiselt

Ametnike personalieeskirjade artikli 43 üldiste rakendussätete artikli 1 ja artikli 9 ning muude Euroopa Ühenduste teenistujate teenistustingimuste artikli 15 lõike 2 ja artikli 87 lõike 1 ning hindamisjuhendi rikkumine;

üldiste rakendussätete artikli 19 ja põhjendamiskohustuse rikkumine;

võistlevuse põhimõtte, poolte võrdsuse ning kaitseõiguse tagamise põhimõtte rikkumine;

hindamise ning punktide andmise seose rikkumine, kaitseõiguse tagamise ning hea halduse põhimõtte rikkumine;

Euroopa Ühenduste ametnike personalieeskirjade (edaspidi "personalieeskirjad") artikli 90 rikkumine, sest asja lahendamisse kaasati menetlustoimikusse mittekuuluvaid dokumente, võistlevuse põhimõtte rikkumine, tõendamiskoormise ümberjaotamine apellandi kahjuks ja põhjendamiskohustuse rikkumine;

hoolsuskohustuse rikkumine, sest lõpliku otsuse langetaja võttis hooletult arvesse valesid vaatekohti ja tõendamiskoormist puudutavate õiguspõhimõtete rikkumine;

õiguse, kohtupraktika ja õiguspõhimõtete väär kohaldamine seoses personalieeskirjade artikliga 90, hoolsuskohustuse, hoolsuse ja hea haldusega ning tõendeid puudutavate õiguspõhimõtetega;

Avaliku Teenistuse Kohtu määratlused, millest ei ole võimalik aru saada, tegelike asjaolude väär kvalifitseerimine ning põhjendamiskohustuse ja hea halduse tava rikkumine;

asjaolude väär kindlakstegemine.

____________