23. detsembril 2010 esitatud hagi - Octapharma Pharmazeutika versus Euroopa Ravimiamet

(kohtuasi T-573/10)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Octapharma Pharmazeutika Produktionsgesellschaft mbH (Viin, Austria) (esindajad: Rechtsanwalt I. Brinker, Rechtsanwalt T. Holzmüller ja professor J. Schwarze)

Kostja: Euroopa Ravimiamet

Hageja nõuded

tühistada Euroopa Ravimiameti (EMEA) poolt hagejale 21. oktoobril 2010 saadetud kiri osas, millega see amet keeldus hüvitamast alusetult tasutud lõivusid summas 180 700 eurot, ja

mõista vastavalt Üldkohtu kodukorra artikli 87 lõikele 2 kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja esitab oma hagi toetuseks neli väidet.

1.    Esimene väide: rikutud on haldustegevuse seaduslikkuse põhimõtet koostoimes lõivude kogumisele kohaldatavate õigusnormidega

Selles osas väidab hageja, et EMEA keeldus lõivude hüvitamisest tema poolt vastu võetud ebaseadusliku astmestiku alusel. Hageja leiab, et EMEA ületas oma kaalutlusruumi, rajades vaidlustatud otsuse normile, mis rikub lõivude arvutamise eri- ja üldpõhimõtteid. Hageja on seisukohal, et lõivude astmestik ei ole nimelt ette nähtud määruses (EÜ) nr 297/95 ¹. Kogutav lõiv rikub hageja arvates kuludele vastava ja mõõduka lõivu kogumise põhimõtteid. Lisaks heidab hageja ette seda, et kogutav lõiv on ilmselt ebaproportsionaalne, arvestades tavapärast halduspraktikat ning lõivusid, mida kogutakse esmastelt sertifikaatidelt ning sertifikaatide iga-aastasel uuendamisel.

2.    Teine väide: rikutud on proportsionaalsuse põhimõtet

Hageja väidab selles osas, et proportsionaalsuse põhimõtte rikkumine on ilmne, kui lõivu võrrelda teistelt EMEA teenustelt kogutavate lõivudega. Kui plasma põhitoimiku muud sertifikaadid oleksid toonud kaasa sarnase või kõrgema halduskoormuse, väidab hageja, et nendelt sertifikaatidelt kogutavad lõivud on tunduvalt madalamad. Ka varasemate aastate lõivude praktika võrdlus seoses käesolevas asjas hüvitatavate halduskulutustega kinnitab hageja arvates, et kogutav lõiv ei ole proportsionaalne tehtud kulutustega.

3.    Kolmas väide: rikutud on õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet seoses halduspraktika järsu muutmisega

Kolmandas väitel leiab hageja, et EMEA rikkus õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet, kuna ta kaldus järsult kõrvale oma tavapärasest praktikast lõivude valdkonnas, mis oli hageja ja teiste asjaomaste isikute jaoks ettenägematu ja mõistetamatu. Lõivude kindlaksmääramisel ei järginud kostja asjakohaseid õigusnorme ning oma kaalutlusruumi, mistõttu hageja saab tugineda oma õiguspärase ootuse kaitsele. Hageja hinnangul on selles kontekstis eriti raske rikkumine see, et EMEA pöördus enne vaidlustatud otsuse tegemist tagasi oma varasema praktika juurde lõivude ala.

4.    Neljas väide: rikutud on haldustoimingute ühtsuse ja järjepidevuse kohustust

Selles osas väidab hageja, et lühikese ajavahemiku jooksul lõivude järsk tõstmine on vastuolus haldustoimingute ühtsuse ja järjepidevuse kohustusega, nagu see on kodifitseeritud Euroopa Komisjoni töötajate üldsusega ametialase suhtlemise hea haldustava eeskirjas ning nagu see tuleneb Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 41 sätestatud õigusest heale haldusele. EMEA tavapärase praktika kohaselt lõivude alal oleks sama halduskulu toonud teise arvutusmeetodi kohaselt kaasa oluliselt madalama lõivu. Selles punktis kinnitab hageja, et halduspraktikat muudeti põhjendamatult. Hageja väidab lisaks, et arvestades erilisi tähtaegu ning lõivu märkimisväärset tõstmist võrreldes varasemate aastatega, oleks EMEA vähemalt hagejat puudutaval juhul pidanud reageerima eri- või üleminekusätte kehtestamisega.

____________

¹ - Nõukogu 10. veebruari 1995. aasta määrus (EÜ) nr 297/95 Euroopa Ravimihindamisametile makstavate lõivude kohta (EÜT L 35, lk 1; ELT eriväljaanne 13/15, lk 3).