Language of document :

30. augustil 2013 esitatud hagi – Comunidad Autónoma del País Vasco ja Itelazpi versus komisjon

(Kohtuasi T-462/13)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hagejad: Comunidad Autónoma del País Vasco (Hispaania) ja Itelazpi, SA (Bizkaia, Hispaania) (esindajad: advokaadid J. Buendía Sierra, A. Lamadrid de Pablo, M. Muñoz de Juan ja N. Ruiz García)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tunnistada käesolevas hagis esitatud tühistamisväited vastuvõetavaks ja need rahuldada;

tühistada vaidlustatud otsus ja konkreetsemalt otsuse artikkel 1, osas, milles sellega tunnistatakse riigiabi olemasolu ühisturuga kokkusobimatuks;

tühistada sellest tulenevalt otsuse artiklites 3 ja 4 antud tagasinõudekorraldused;

mõista käesoleva menetluse kulud välja Euroopa Komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Käesolevas kohtuasjas vaidlustatud otsus on sama, mis vaidlustati kohtuasjas T-461/13: Hispaania vs. komisjon.

Hagi põhjenduseks esitavad hagejad kolm väidet.

Esimene väide, mille kohaselt rikuti õigusnormi, kui digitaliseerimisprotsess kvalifitseeriti riigiabina.

Sellega seoses väidetakse, et komisjon tegi vea ELTL artikli 171 lõike 1 analüüsil, iseäranis arvestades Altmark’i kohtupraktikat üldist majandushuvi pakkuvate teenuste kohta, ning et seega langetas ta käesoleva menetluse asjaoludel eksliku otsuse riigiabi olemasolu enda osas.

Sellega seoses lisatakse, et otsuses vaatluse all olnud meetmete eesmärk oli üksnes tagada digitaaltelevisioonisignaali edastamine nimetatud II piirkonnas (osa territooriumist, mida operaatorid ärikriteeriumide alusel ei kata ning mille elanikkonnale jääks televisioon kättesaamatuks, kui avalik võim ei sekkuks).

Teisalt märgivad hagejad, et „tehnoloogia neutraalsuse” põhimõte ei või võtta liikmesriikidelt kaalutlusõigust, mille aluslepingud annavad neile üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise korraldamiseks.

Igal juhul oli see, et siseriiklikud ametivõimud eelistasid II piirkonnas maapealset tehnoloogiat satelliittehnoloogiale, tingitud asjaolust, et esimene valik oli palju loogilisem, majanduslikult kasulikum ja tõhusam, sest eelnevalt eksisteeris avalikest vahenditest rahastatud maapealne analoogvõrk, mis juba kattis II piirkonda.

Teine väide, mille kohaselt abi kokkusobivuse uurimisel rikuti õigusnormi.

Teise võimalusena ja eeldusel, et eksisteerib riigiabi, on hagejad seisukohal, et seda abi tuleks pidada ELTL artikli 106 lõike 2 ja artikli 107 lõike 3 punkti c alusel siseturuga kokkusobivaks.

Kolmas väide, et olemasoleva abi uurimisel rikuti õigusnormi.

Sellega seoses kinnitatakse – samuti teise võimalusena –, et käesoleval juhtumil kõne all olevat abi tuleks igal juhul pidada olemasolevaks abiks. Arvestades, et avalik-õiguslik televisioonivõrk juba eksisteeris, oleks tegelikkuses tegemist lihtsalt selle võrgu muutmise ja ajakohastamisega, ilma et oleks muudetud tema funktsiooni.