EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS (teine koda)
2. aprill 2009(*)
Avalik teenistus – Ametnikud – Töölevõtmine – Menetluse valik – Esinduse juht – Vaba ametikoht – Lähetus teenistusüksuse huvides – Pädevuse puudumine – Lähetusmenetluse kohaldamisala
Kohtuasjas F‑128/07,
mille ese on EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi,
Andreas Menidiatis, Euroopa Ühenduste Komisjoni ametnik, elukoht Rhode-Saint-Genèse (Belgia), esindaja: advokaat S. A. Pappas,
hageja,
versus
Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad: G. Berscheid ja K. Herrmann,
kostja,
AVALIKU TEENISTUSE KOHUS (teine koda),
koosseisus: koja esimees H. Kanninen, kohtunikud H. Kreppel ja S. Van Raepenbusch (ettekandja),
kohtusekretär: ametnik R. Schiano,
arvestades kirjalikus menetluses ja 9. oktoobri 2008. aasta kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
1 Avaliku Teenistuse Kohtu kantseleisse 31. oktoobril 2007 faksiga saadetud hagiavalduses (originaal esitati sama aasta 7. novembril) palub A. Menidiatis tühistada 21. detsembri 2006. aasta otsus, millega lükati tagasi tema kandidatuur Euroopa Ühenduste Komisjoni Ateena (Kreeka) esinduse juhi vabale ametikohale ja nimetati sellele ametikohale P.
Õiguslik raamistik
Lähetus teenistusüksuse huvides
2 Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade (edaspidi „personalieeskirjad”) artikli 35 kohaselt:
„Ametnikele omistatakse üks järgmistest halduslikest seisunditest:
a) teenistuses;
b) lähetuses;
c) isiklikel põhjustel võetud puhkusel;
d) reservi arvatud;
e) puhkusel seoses sõjaväeteenistusega;
f) lapsehoolduspuhkusel või perepuhkusel”.
3 Personalieeskirjade artikkel 36 täpsustab:
„Teenistuses olev ametnik on ametnik, kes täidab IV jaotises sätestatud tingimustel kohustusi, mis kaasnevad ametikohaga, millele ta on alaliselt või ajutiselt määratud.”
4 Personalieeskirjade artikli 37 esimene lõik sätestab:
„Lähetuses olev ametnik on alaline ametnik, kes on ametisse nimetava asutuse või ametiisiku otsusega:
a) suunatud teenistuse huvides:
– täitma ajutiselt ülesandeid ametikohal väljaspool institutsiooni, mille teenistuses ta on,
või
– abistama ajutiselt isikut, kes töötab asutamislepingutega ettenähtud ametikohal, või mõne ühenduste institutsiooni või organi valitud presidenti või mõnd Euroopa Parlamendi poliitilist fraktsiooni või [Euroopa Liidu] regioonide komiteed või Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee gruppi;
– töötama ajutiselt ametikohal, mis kuulub nende ametikohtade loetellu, mida rahastatakse teadusuuringute ja investeeringute assigneeringutest ja mille eelarvepädevad institutsioonid on liigitanud ajutiseks ametikohaks.
[…]”
5 Personalieeskirjade artikli 38 kohaselt:
„Lähetust teenistusüksuse huvides reguleeritakse järgmiste eeskirjadega:
a) lähetusotsuse teeb ametisse nimetav asutus või ametiisik pärast asjaomase ametniku ärakuulamist;
b) lähetuse kestuse määrab kindlaks ametisse nimetav asutus või ametiisik;
c) iga kuue kuu möödudes võib asjaomane ametnik taotleda lähetuse lõpetamist;
d) artikli 37 [esimese lõigu] punkti a esimese taande kohases lähetuses oleval ametnikul on õigus saada palgalisa, kui kogu töötasu ametikohal, kuhu ta on lähetatud, on väiksem kui tema palgaastme ja -järgu puhul selles institutsioonis, mis ta lähetusse saatis; lisaks sellele on tal õigus saada hüvitist kõigi muude lähetusega seotud lisakulude katteks;
e) artikli 37 [esimese lõigu] punkti a esimese taande kohases lähetuses olev ametnik jätkab pensionimaksete tasumist oma palgast ametikohal, mis vastab tema palgaastmele ja -järgule institutsioonis, mis ta lähetusse saatis;
f) lähetuses viibivale ametnikule säilib tema ametikoht, õigus tõusta kõrgemale astmele ning õigus ametialasele edutamisele;
g) lähetuse lõppemise korral ennistatakse ametnik kohe ametikohale, millel ta töötas enne lähetust.”
6 Lõpuks näeb komisjoni 16. juuni 2005. aasta otsuse – mida viimati muudeti komisjoni 13. juuni 2006. aasta otsusega K(2006)2318 personalieeskirjade kohaselt ametisse nimetaval asutuse või ametiisiku ja muude teenistujate teenistustingimuste kohaselt isiku, kellel on õigus sõlmida lepinguid, õiguste kasutamise kohta (avaldatud Haldusteatajas nr 47‑2005, 24.6.2005, edaspidi „otsus ametisse nimetava isiku kohta”) – I lisas oleva tabeli halduseelarvest rahastatavaid töötajaid ametisse nimetavate isikute kohta III osa „Teenistuskarjäär” punkt 5 näeb seoses lähetusega teenistusüksuse huvides muu hulgas ette:
„Komisjoniliikme juurde lähetusse saatmise korral on kabinetiülema, kabinetiülema asetäitja ja esinduse juhi osas [ametisse nimetamise] õigus personali- ja haldusküsimuste eest vastutaval komisjoniliikmel presidendi nõusolekul. Lähtepeadirektoraati teavitatakse sellest.” [mitteametlik tõlge]
Otsus keskastme juhtide kohta
7 Komisjon võttis 28. aprillil 2004 vastu otsuse K(2004)1597 keskastme juhtide kohta (avaldatud Haldusteatajas nr 73/2044, 23.6.2004, edaspidi „keskastme juhtide otsus”).
8 Keskastme juhtide otsuse artikli 2 lõige 1 näeb ette:
„Keskastme juhtide ülesanded ja määratlus
Keskastme juhtide ametikoht vastab üheaegselt kahele tingimusele:
– selle sisuks on teatava haldusüksuse alaline ja pidev juhtimine;
– see on ära toodud komisjoni ametlikus organisatsioonilise struktuuri skeemis.
Keskastme juhtivtöötajate hulka kuulub isik, kes samaaegselt vastab nendele kahele tingimusele.
Järelikult kuuluvad üksuse juhi, […] delegatsiooni juhi, liikmesriikides asuva talituse või esinduse juhi ning delegatsiooni juhi asetäitja tasemel AD 13/AD 14 […] ülesanded keskastme juhi ülesannete hulka […] ning nendele kehtib käesolev otsus.
Need ametikohad täidetakse palgaastmetel AD 9/AD 12 või palgaastmetel AD 13/AD 14.” [Siin ja edaspidi on osundatud otsust tsiteeritud mitteametlikus tõlkes.]
9 Keskastme juhtide otsuse artikli 14 lõige 2 näeb ette:
„Liikmesriikides asuvate talituste või esinduste juhid
2.1 Valik
Artikli 8 [lõike 1 punktis] 3 ja artikli 10 [lõikes] 1 ettenähtud lõppvestlused viivad läbi pressi ja teabevahetuse peadirektor, personali peadirektor ja peasekretär või, viimase taotlusel, määratud ettekandja (vt artikli 8 lõike [1 punkt] 3).
2.2 Ametisse nimetamine
Tasemete AD 9/AD 12 ametikohtade puhul on ametisse nimetavaks ametiisikuks pressi ja teabevahetuse peadirektor.
Tasemete AD 13/AD 14 ametikohtade puhul on ametisse nimetavaks ametiisikuks pressi ja teabevahetuse peadirektor kokkuleppel presidendiga ja personali ning pressi ja teabevahetuse eest vastutavate komisjoniliikmetega.
[…]”
10 10. detsembri 2004. aasta haldusjuhiste komisjoni keskastme juhtide rolli, ülesannete, valiku ja ametisse nimetamise kohta (A*9/A*12 ja A*13/A*14, edaspidi „haldusjuhised”) punkt 9.2 näeb ette:
„Valik: lõppvestlused liikmesriikides asuva talituse või esinduse juhtidega viivad läbi pressi ja teabevahetuse peadirektor, personali peadirektor ja peasekretär või, viimase taotlusel, määratud ettekandja […].
Ametisse nimetamine: tasemete AD 9/AD 12 ametikohtade puhul on ametisse nimetavaks ametiisikuks pressi ja teabevahetuse peadirektor.
Tasemete AD 13/AD 14 ametikohtade puhul on ametisse nimetavaks ametiisikuks pressi ja teabevahetuse peadirektor kooskõlas presidendiga ja personali ning pressi ja teabevahetuse eest vastutavate komisjoniliikmetega.” [mitteametlik tõlge]
Otsus esinduse juhi ametikoha täitmise eeskirjade kohta
11 7. juulil 2004 võttis komisjon vastu ka otsuse K(2004)2662 esinduse juhi ametikoha täitmise eeskirjade kohta (edaspidi „esinduse juhi otsus”), mille artikkel 1 sätestab:
„Liikmesriikides asuvate komisjoni esinduste ametikohtade täitmine toimub kas ametniku lähetusse suunamise teel (personalieeskirjade artikli 37 [esimese lõigu punkti a teise taande] ja artikli 38 alusel) või ajutise töötaja lepingu alusel töölevõtmise teel muude teenistujate teenistustingimuste [artikli 2 punkti c] alusel palgaastmele A*/AD 12”. [mitteametlik tõlge]
12 Ametniku esinduse juhina lähetusse saatmise otsustele kohaldatav menetlus on vastu võetud personali ja halduse peadirektoraadi peadirektori 20. aprilli ja 26. mai 2005. aasta teatistega. Sellel menetlusel on järgmised etapid:
„– Ettekandja määramine [personali ja halduse] peadirektoraadi poolt;
– kandideerimistaotluste saatmine [teabevahetuse] peadirektoraati;
– eelvaliku menetlus; esialgse nimekirja vastuvõtmine;
– vestlus [teabevahetuse] peadirektori ja ettekandjaga;
– valikunimekirja edastamine [personali ja halduse] peadirektoraadile; see nimekiri peaks hõlmama eelvaliku etappi, esialgse nimekirja koostamine;
– [ametisse nimetamise nõuandekomitee] kirjalik menetlus;
– [teabevahetuse] peadirektoraadi peadirektori lõplik valik;
– lihtsustatud menetlus (presidendi ning asepresident Wallströmi ja asepresident Kallase nõusolek);
– asepresident Kallase otsus”. (Tõlge inglise keelest.) [mitteametlik tõlge]
Vaidluse taust
13 Komisjon avaldas 9. märtsil 2006 teate vaba ametikoha kohta KOM/2006/961 ametniku lähetamiseks või ajutise töötaja töölevõtmiseks komisjoni Kreeka esinduse juhi ametikohale.
14 Sellest teatest vaba ametikoha kohta nähtub:
„Ametikoht on avatud taotluste esitamise tähtaja lõppemise ajal komisjonis töötavatele tegevusüksuse A* ametnikele ja ajutistele töötajatele. Kandidaadid peavad vastama järgmistele sobivuskriteeriumidele:
1. omama vähemalt 10‑aastast ülikoolijärgset töökogemust eelistatavalt info-, teabevahetuse, meedia- ja/või poliitika ja majandusasjade valdkonnas, millest vähemalt viis aastat meeskonna koordineerimise või juhtimise ülesannetes,
2. valdama väga heal tasemel kreeka keelt kõnes ja kirjas ja teist Euroopa Liidu ametlikku keelt piisaval tasemel. Hea prantsuse ja/või inglise keele oskus on eeliseks.
Komisjoni esinduse juhi ametikoht täidetakse kas ametniku lähetusse suunamise teel (personalieeskirjade artikli 37 [esimese lõigu punkti a teise taande] ja artikli 38 alusel) või ajutise töötaja lepingu alusel töölevõtmise teel muude teenistujate teenistustingimuste [artikli 2 punkti c] alusel palgaastmele A*/AD 12. Esialgne ametiaeg […] kestab kolm aastat ning see on ühekordselt pikendatav veel maksimaalselt kaheks aastaks.
Kui valituks osutunud kandidaat on ametnik, kelle sisuline palgaaste on kõrgem kui A*12, suunatakse ta lähetusse oma jooksva palgaastme ja -järguga.”
15 Hageja ning 11 ülejäänud kandidaati esitasid oma kandidatuuri komisjoni Ateena esinduse juhi kohale. Esimeses valikuvoorus valis eelvalikurühm pärast kandidaatide toimikutega tutvumist välja 7 kandidaati eelvalikuvestluse pidamiseks. Hageja nime nende valituks osutunud kandidaatide hulgas ei olnud.
16 Kandidaatide esialgsed vestlused eelvalikurühmaga toimusid 15. ja 18. mail 2006. Eelvalikurühm tegi seitsmest kandidaadist, kellega vesteldi, nelja kohta teabevahetuse peadirektoraadi peadirektorile ettepaneku lõppvestlusele kutsumiseks.
17 Need neli eelvaliku põhjal selgunud kandidaati kutsuti vestlusele eelvalikurühmaga, kuhu kuulus teabevahetuse peadirektoraadi peadirektor C. Sørensen, ettekandja K. ja sekretär R. Vestlused toimusid 7. juulil 2006.
18 Lõppvestlustes sai P. hindeks 82/100 ja kolm ülejäänud kandidaati vastavalt 65/100, 69/100 ja 74/100.
19 Ametisse nimetamise nõuandekomitee jõudis oma 6. septembri 2006. aasta arvamuses järeldusele, et „arvestades iga kandidaadi kandideerimistaotlust vastavalt [personalieeskirjade] artikli 37 [esimese lõigu punktile a ja artiklile 38] ja isikutoimikut, peaks kaalumisele võtma Y., K. ja P. kandidatuurid. Samas leitakse, et „eriti tõsiselt tuleks kaaluda P. kandidatuuri”.
20 Komisjoni asepresidendi S. Kallase 20. detsembri 2006. aasta otsusega suunati P. teenistusüksuse huvides lähetusse komisjoni Ateena esinduse juhina kolmeaastaseks perioodiks alates 1. jaanuarist 2007. Sama otsusega määrati P. lähetuse kestuse ajaks palgaastmele AD 12.
21 Hagejale anti 21. detsembri 2006. aasta teatega teada, et tema kandidatuur on tagasi lükatud ning et P. on ametisse nimetatud komisjoni Ateena esinduse juhi ametikohale (edaspidi „vaidlustatud otsus”).
22 28. veebruaril 2007 esitas hageja teabevahetuse peadirektoraadile vaidlustatud otsuse peale kaebuse vastavalt personalieeskirjade artikli 90 lõikele 2. See kaebus edastati personali ja halduse peadirektoraadi pädevale talitusele ja registreeriti 17. aprillil 2007.
23 25. septembri 2007. aasta otsusega, millest hagejale teatati sama aasta 1. oktoobril, jättis komisjon ülalnimetatud kaebuse rahuldamata.
Poolte nõuded ja menetlus
24 Hageja palub Avaliku Teenistuse Kohtul:
– tunnistada hagi vastuvõetavaks ja põhjendatuks;
– tühistada vaidlustatud otsus;
– mõista kohtukulud välja komisjonilt.
25 Komisjon palub Avaliku Teenistuse Kohtul:
– jätta hagi põhjendamatuse tõttu rahuldamata;
– teha kohtukulude osas õiglane otsus.
26 Kohtuistungi lõppedes palus Avaliku Teenistuse Kohus komisjoni esitada kohtule faktiline teave, mis komisjonile teadaolevalt iseloomustab isiklikku seost esinduse juhtide ja teabevahetusstrateegia eest vastutava komisjoniliikme vahel ning õigustab tuginemist personalieeskirjade artiklile 37, nagu seda on tehtud esinduse juhi otsuses. Komisjon täitis selle palve 31. oktoobri 2008. aasta kirjaga, mis jõudis samal päeval faksi teel Avaliku Teenistuse Kohtu kantseleisse (originaal esitati 3. novembril 2008) ning mis saadeti hagejale märkuste tegemiseks sama aasta 4. novembril. Hageja esitas kirjalikud märkused 14. novembri 2008. aasta kirjaga, mis jõudis samal päeval faksi teel Avaliku Teenistuse Kohtu kantseleisse (originaal esitati 19. novembril 2008). Viimati nimetatud kuupäeval lõppes suuline menetlus ja kohus läks käesoleva kohtuasja üle nõu pidama.
27 1. detsembri 2008. aasta määrusega uuendas Avaliku Teenistuse Kohus suulise menetluse ja palus komisjonil vajaduse korral esitada lühimärkused hageja eespool nimetatud 14. novembri 2008. aasta kirja kohta. Komisjon täitis selle palve, esitades 15. detsembril 2008 kirjalikud märkused.
Õiguslik käsitlus
28 Hageja esitab oma hagi põhjenduseks mitu väidet, milleks on esiteks valikumenetluse õigusvastasus ja järgimata jätmine, teiseks vaba ametikoha teate õigusvastasus, kolmandaks vaba ametikoha teatest kinnipidamata jätmine, neljandaks personalieeskirjade artikli 11a rikkumine, viiendaks Ateena esinduse juhi ametikoha taseme alandamine ja esinduse juhi kohta tehtud otsuse õigusvastasus, kuuendaks teate vaba ametikoha kohta hilinenud avaldamine, seitsmendaks tundlikel ametikohtadel töötavate ametnike roteerimise eeskirjade rikkumine, kaheksandaks selle otsuse põhjendamatus, millega keelduti lubamast juurdepääsu dokumentidele, millele hageja oma kaebuses juurdepääsu taotles, ning üheksandaks võimu kuritarvitamine.
29 Eriti vajalik on analüüsida esimest väidet, mis tuleneb esinduse juhi valikumenetluse õigusvastasusest ja järgimata jätmisest.
Poolte argumendid
30 Hageja jagab oma esimese väite kaheks osaks.
31 Esimeses osas väidab hageja, et komisjoniliikmete sekkumine esinduste juhtide ametisse nimetamise menetlusse on õigusvastane. Ta nendib, et praegusel juhul nimetati komisjoni Ateena esinduse juht ametisse asepresident Kallase otsusega pärast komisjoni presidendi, asepresident Wallströmi ja asepresident Kallase kabinettide nõusoleku saamist.
32 Selline komisjoniliikmete kaasamine vaidlusalusesse valikumenetlusse ei ole hageja väitel objektiivselt õigustatud, kuna nimetatud isikutel ei ole juhtimisalast pädevust ega kohustusi ning neil ei pea olema otseseid suhteid esinduste juhtidega, kes jäävad ametisse olenemata volinike ametiaja kestusest. Esindused on teabevahetuse peadirektoraadi detsentraliseeritud üksused, millel ei ole poliitilist staatust. Esinduse juhtide valimine intuitu personae (isikust lähtuvalt) ning sellise menetluse alusel, mis on identne volinike kabinettide liikmete valimisega, ei põhine õiguslikul alusel.
33 Oma 14. novembri 2008. aasta märkustes toob hageja välja, et lähetus eesmärgiga minna „abistama ajutiselt isikut, kes töötab [asutamislepingutega ettenähtud] ametikohal”, vastavalt personalieeskirjade artikli 37 esimese lõigu punkti a teise taande sõnastusele, eeldab lähetusse saadetud ametniku füüsilist kohalolekut selle isiku juures. Komisjon ei ole igal juhul esitanud tõendeid selliste sagedaste, korrapäraste ja struktureeritud kontaktide olemasolu kohta, mis peegeldaksid usaldussuhet esinduse juhi ja konkreetselt teabevahetusstrateegia eest vastutava voliniku vahel. Hageja rõhutab selles osas esinduse juhi orgaanilist ja hierarhilist seotust teabevahetuse peadirektoraadiga.
34 Komisjon vastab sellele, et käesoleval juhul ei ole tegemist mitte töölevõtmise, vaid lähetusse saatmisega personalieeskirjade artikli 37 esimese lõigu punkti a teise taande alusel, ning seda õigustab ülesannete iseloom.
35 Kõigepealt on esinduse ülesanne esiteks riiklikule ja piirkondlikule meediale ning laiemale avalikkusele komisjoni poliitika kohta teabe edastamine ning teiseks komisjonile asjaomase liikmesriigi poliitilise olukorra analüüside edastamine. Esindus kujutab endast niisiis ühenduslüli komisjoni ja vastava liikmesriigi riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste vahel, ning esinduse juht tegutseb komisjoni eestkõnelejana asjaomases liikmesriigis, ja seda tihedas koostöös teabevahetuse eest vastutava volinikuga.
36 Sellistel ülesannetel on vaieldamatult poliitiline ja tundlik iseloom, mis selgitab ka, miks esinduse juhi ametiaeg on piiratud kolme aastaga.
37 Neil asjaoludel ei saa esinduse juhi valimist käsitleda samal moel nagu palgaastmel AD 12 üksuse juhi oma, kes täidab oma ülesandeid Brüsselis. Seetõttu otsustas komisjon „teabevahetusstrateegia eest vastutavat komisjoniliiget abistava esinduse juhi oma ülesannete täitmiseks” suunata teenistuse huvides lähetusse. Tegemist on esinduste juhtide lähetusse saatmisega tööülesannete täitmiseks, olgugi et organisatsioonilisest seisukohast on esindused teabevahetuse peadirektoraadi osad.
38 Komisjon lisab, et personalieeskirjade artikli 37 esimese lõigu punkti a teine taane ei nõua eraldi ametikoha olemasolu, mis oleks osaks voliniku kabinetist ning kuuluks organisatsioonilisest seisukohast komisjoni talituste omast eraldiseisvasse organisatsioonilisse struktuuri. Selle normi sätted asetavad sõnaselgelt rõhu täidetavatele ülesannetele, mis käesoleval juhul nõuavad konkreetse seose olemasolu lähetuses oleva ametniku ja komisjoniliikme vahel (vt selle kohta Esimese Astme Kohtu 16. juuli 1998. aasta otsus kohtuasjas T‑162/96: Forcheri vs. komisjon, EKL AT 1998, lk I‑A‑421 ja II‑1203, punkt 65).
39 Kolme voliniku kabinettide osalemist ametniku esinduse juhi ülesannete täitmiseks lähetusse suunamise menetluses õigustavad just nimelt viimati nimetatu konkreetsed kohustused.
40 Asjaolul, et Ateena esinduse juhi ametiaja kestus ei tarvitse kokku langeda voliniku ametiaja omaga, ei ole tähtsust, kuna üksnes ametisse nimetav asutus otsustab teenistuse huvides lähetusse suunamise kestuse (vt selle kohta Esimese Astme Kohtu 23. jaanuari 2002. aasta otsus kohtuasjas T‑237/00: Reynolds vs. parlament, EKL 2002, lk II‑163, punktid 51–53, ja 8. detsembri 2005. aasta otsus kohtuasjas T‑237/00: Reynolds vs. parlament, EKL AT 2005, lk I‑A‑385 ja II‑1731, punktid 64–66).
41 Viimaseks, oma 31. oktoobri 2008. aasta märkustes, mis komisjon esitas vastuseks Avaliku Teenistuse Kohtu küsimusele, nagu on märgitud käesoleva kohtuotsuse punktis 26, toob komisjon personalieeskirjade artiklile 37 tuginemise õigustamiseks veel välja, et teabevahetusstrateegia eest vastutava voliniku ja esinduste juhtide vaheliste kontaktide intensiivsus muutub sõltuvalt poliitilistest sündmustest ja sellest, mis komisjoni liikmetel päevakorras on. Komisjoni peakorteri ja komisjoni 27 esinduse geograafilisi vahemaid arvestades oleks võimatu korraldada iganädalasi või isegi igakuiseid kohtumisi asjaomase voliniku ja 27 esinduse juhi vahel. Sellele vaatamata ei ole selle isiku, keda lähetusse suunatu abistama läheb, ja lähetusse suunatu vaheliste kontaktide suur sagedus iseenesest personalieeskirjade artikli 37 esimese lõigu punkti a teise taande kohaldamise tingimus; vastastikuse usaldussuhte olemasolu hindamine ei rajane tingimata mõõdetavatel näitajatel nagu vahetute kohtumiste hulk või telefonikõnede arv. Oluline on selle suhtluse sisu, mis suuremal osal juhtudest on konfidentsiaalne.
42 Otsekontaktid esinduste juhtide ja teabevahetusstrateegia eest vastutava voliniku vahel toimuvad erinevas vormis. Üldreeglina on tegemist:
– telefoni- või elektronposti teel toimuvate kontaktidega ühelt poolt voliniku ja tema kabinetiliikmete ja teiselt poolt esinduste juhtide vahel; need kontaktid on erinevad sõltuvalt riiklikul ja ühenduse tasandil asetleidvatest sündmustest, ning nende intensiivsus kasvab enne voliniku visiite vastavasse liikmesriiki;
– voliniku visiitidega vastavasse liikmesriiki, mille käigus volinikku saadab esinduse juht;
– esinduste juhtide tööreisidega Brüsselisse, mille käigus on kohtumine volinikuga kohustuslik;
– voliniku osalemisega esinduste juhtide kokkusaamistel Brüsselis vähemalt kaks korda aastas;
– esinduste juhtide koostatud ja otse volinikule adresseeritud aruannetega.
43 Oma esimese väite teises osas vaidlustab hageja komisjoni asepresident Kallase pädevuse ametisse nimetava ametiisikuna ametniku esinduse juhina lähetusse suunamisel. Ta viitab selles osas keskastme juhtide otsuse artikli 14 lõikele 2, millest ilmneb, et palgaastmel AD 12 esinduse juhtide ametisse nimetamiseks on pädev teabevahetuse peadirektoraadi peadirektor. Samas tegi nimetatud peadirektor antud juhul üksnes ettepaneku P. ametisse nimetamiseks, kuna ametisse nimetamise otsuse võttis lõpuks vastu asepresident Kallas.
44 Hageja väitel ei saa keskastme juhtide otsuse kohaldamisala piirduda üksnes üleviimise ja ametisse nimetamise juhtudega personalieeskirjade artiklite 7 ja 29 kohaselt. Nimetatud otsusel, mis puudutab kõiki keskastme juhte ning mis selle artikli 1 kohaselt laieneb kõigile komisjoni talitustele ja komisjoniga halduslikult seotud talitustele, on üldine ja lai ulatus: see reguleerib osakondade ja esinduste juhtide valimise ja ametisse nimetamise menetlust, olenemata küsimusest, kas vastav menetlus puudutab ametisse nimetamist, üleviimist sama institutsiooni raames või teise institutsiooni, edutamist või valikut väljastpoolt institutsioone. Keskastme juhtide otsuse artikli 14 lõige 2 täpsustab ka, et seda otsust kohaldatakse esinduste juhtidele, täpsustamata nende määramise viisi.
45 Otsus esinduste juhtide kohta ei takista keskastme juhtide otsuse kohaldamist. Nende kahe teksti vahel ei ole mingit vastuolu. Seega ei ole tähtsust asjaolul, et otsus esinduste juhtide kohta võeti vastu hiljem kui keskastme juhtide otsus.
46 Teisalt rõhutab hageja lisaks, et pärast esinduste juhtide kohta antud otsuse vastuvõtmist kehtestatud haldusjuhiste punkti 9 kohaselt on esinduste juhtide valimise ja ametisse nimetamise reeglid üldiselt samad kui muudele keskastme juhtide ametikohtadele kohalduvad reeglid, kuigi on mõned erinevused ametisse nimetava asutuse või ametiisiku osas ja muude komiteede kui ametisse nimetamise nõuandekomitee osas, kes osalevad menetluses tulenevalt keskastme juhtide otsuse artikli 14 lõikest 2.
47 Veelgi enam, ametisse nimetavate asutuste ja ametiisikute otsuse I lisas oleva tabeli halduseelarvest rahastatavaid töötajaid ametisse nimetavate isikute kohta III osa punkt 5 ei ole selline, mis toetaks komisjoni väidet, kuna sellest tekstist tuleneb, et personali- ja haldusküsimuste eest vastutaval volinikul on ametisse nimetava ametiisiku pädevus üksnes juhul, kui lähetatav suunatakse mõne komisjoniliikme juurde, millega käesoleval juhul ei ole tegu.
48 Viimaseks märgib hageja, et otsuse tema kaebuse tagasilükkamise kohta võttis vastu volinike kolleegium, mis ei olnud ametisse nimetav asutus, kes võinuks sellise otsuse teha. See rikkumine annab tunnistust palgaastmele AD 12 ettenähtud ametniku kogu töölevõtmise menetluse lubamatust politiseerimisest. See ametisse nimetavale asutusele antud volituste lahutamise eeskirjade eiramine rikub menetluse erapooletuse põhimõtet ja heidab kahtlust sellele, kas vabale ametikohale kandideerijate omadusi tegelikult ka võrdlevalt hinnati, samas kui see hindamine on ametnike võrdse kohtlemise ja ametikohal edasijõudmise õiguse tagatiseks.
49 Komisjon märgib esiteks, et vastavalt keskastme juhtide otsuse põhjendusele 2 rajaneb see otsus personalieeskirjade artiklitel 2, 4, 5, 7 ja 29, ning et selle kohaldamisala puudutab seega keskastme juhtide ametikohtade täitmist üleviimise teel teenistuse huvides vastavalt personalieeskirjade artiklile 7, või ametniku ametisse nimetamise teel vastavalt personalieeskirjade artiklile 29. Personalieeskirjade artiklitele 37 ja 38 ei ole viidatud.
50 Teiseks märgib komisjon, et vaidlusalusele menetlusele ei kohaldata keskastme juhtide otsust, kuna vastavalt ametisse nimetavate asutuste ja ametiisikute otsusele lisatud tabelile halduseelarvest rahastatavaid töötajaid ametisse nimetavate isikute kohta on esinduse juhina ametniku töölelähetamise otsuse tegemiseks pädev ametiisik personali ja halduse eest vastutav komisjoniliige. Seetõttu oli möödapääsmatu näha ette eraldiseisev valikumenetlus, mida tehtigi personali ja halduse peadirektori 20. aprilli ja 26. mai 2005. aasta otsuste vastuvõtmisega.
51 Haldusjuhistele ja keskastme juhtide otsusele tuginev hageja väide ei ole neil asjaoludel tulemuslik, kuna komisjoniliige ei saa kuidagi jälgida sellise otsuse vastuvõtmisega lõppevast menetlusest kinnipidamist, mille puhul vastav komisjoniliige ei ole pädev ametisse nimetav ametiisik.
52 Kolmandaks, seoses hageja argumendiga, mis tuleneb kolme voliniku kabinettide väidetavalt põhjendamatust osalemisest Ateena esinduse juhi ametisse nimetamisel, vastab komisjon, et asjaomaste volinike osalemine valikumenetluse eelviimases voorus on tingitud esinduse juhi ülesannete olemusest ja sellest, et asepresident Kallas on antud valdkonna puhul ametisse nimetav ametiisik.
53 Viimaseks, seoses volinike kolleegiumi väidetava pädevuse puudumisega kaebuse tagasilükkamise otsuse vastuvõtmisel toob komisjon välja, et ametisse nimetavate asutuste ja ametiisikute otsusele lisatud tabeli halduseelarvest rahastatavaid töötajaid ametisse nimetavate isikute kohta V osa punkt 12 „Kaebuste esitamine” sätestab:
„[…] kui vaidlustatud otsuse on vastu võtnud personali ja halduse eest vastutav volinik või komisjon, siis on ametisse nimetavaks ametiasutuseks komisjon […]”
54 Kuna käesoleval juhul võttis vaidlustatud otsuse vastu komisjoni asepresident Kallas, peab vastuse selle otsuse peale esitatud kaebusele andma volinike kolleegium.
55 Igal juhul leiab komisjon, et esimene väide tõstatati õigusküsimuse lahendamiseks ning see on seega vastuvõetamatu.
56 Kuna hageja jäeti valikumenetlusest välja eelvalikurühma poolt kandidaatide toimikute hindamise voorus, siis ei mõjuta tema isiklikku olukorda asjaolu, kas menetlus, mis viis P. lähetamiseni, oleks pidanud kulgema keskastme juhtide otsuse või muude otsuste kohaselt, sest isegi keskastme juhtide otsuse kohaldamise korral oleks hagejat puudutav otsus olnud identne ning eelvalikurühma koosseis jäänuks samaks, olenemata sellest, milline menetlus läbi viidi.
57 Kohtuistungil esitas komisjon vastuvõetamatuse vastuväite väitele, et personalieeskirjade artikli 37 esimese lõigu punkti a teine taane ei ole käesolevas asjas kohaldatav põhjusel, et seda väidet ei olnud esitatud ei kaebuses ega hagis, vaid esimest korda alles kohtuistungil vastuseks Avaliku Teenistuse Kohtu esitatud küsimustele.
58 Komisjon rõhutas kohtuistungil ka esinduse juhi võimalust naasta vastavalt personalieeskirjade artikli 38 punktile g lähetuse lõppemise korral ametikohale, millel ta töötas enne lähetust. Selline võimalus vastab suurepäraselt selle ametikoha nõuetele, sest arvestades isiklikku seost asjaomase isiku ja teabevahetusstrateegia eest vastutava komisjoniliikme vahel võib viimatinimetatu volituste lõppemine kaasa tuua ka lähetuse lõpu. Viimaseks tõi komisjon välja raskuse sellise liikmesriikides olevate komisjoni esinduste vahelise liikuvusmenetluse korraldamisel, mis oleks sarnane sellele, mis on olemas delegatsioonide vahel, kuna esinduse juhi ametikohaga seotud keelelisi piiranguid arvestades on esinduse juht kõige sagedamini vastuvõtva riigi kodanik.
Avaliku Teenistuse Kohtu hinnang
59 Kõigepealt tuleb analüüsida selle etteheite vastuvõetavust, et personalieeskirjade artikkel 37 ei ole kohaldatav, ja seejärel küsimust, kas komisjon kohaldas praegusel juhul Ateena esinduse juhi töölevõtmiseks õiguspäraselt personalieeskirjade sätteid teenistuse huvides lähetusse suunamise kohta sellise isiku juurde, kes töötab asutamislepingutega ettenähtud ametikohal.
Selle etteheite vastuvõetavus, et personalieeskirjade artikkel 37 ei ole kohaldatav
60 Komisjon esitas kohtuistungil vastuvõetamatuse vastuväite etteheitele, et personalieeskirjade artikli 37 esimese lõigu punkti a teine taane ei ole käesolevas asjas kohaldatav põhjusel, et seda etteheidet ei olnud hagiavalduses esitatud.
61 Sellise vastuväitega ei saa nõustuda. Õigupoolest esitas komisjon just vastuseks hageja väitele, mis tulenes käesolevas asjas läbi viidud esinduse juhi valikumenetluse õigusvastasusest, personalieeskirjade artikleid 7 ja 29 ning keskastme juhtide otsuse artikli 14 lõiget 2 arvestades argumendi, et ta pidi nimetatud valikumenetluses kohaldama personalieeskirjade artikli 37 esimese lõigu punkti a teist taanet, nii et komisjoni väitel tuleb vaidlusaluse menetluse õiguspärasust hinnata pigem selle sätte kui personalieeskirjade artiklite 7 ja 29 alusel.
62 Neil asjaoludel eeldab esimese väite põhjendatuse hindamine tingimata, et Avaliku Teenistuse Kohus hindaks esmalt personalieeskirjade artikli 37 kohaldamist.
63 Igal juhul paneb hageja oma argumentidega küsimuse alla nii personali ja haldusküsimuste eest vastutava voliniku pädevuse Ateena esinduse juhi lähetamisel kui ka personalieeskirjade artikli 37 kohaldamisala, mille puhul on tegemist avalikul huvil põhinevate väidetega, mida Avaliku Teenistuse Kohus võib igas menetlusetapis omal algatusel tõstatada.
64 Seetõttu tuleb tagasi lükata vastuvõetamatuse vastuväide, mis puudutab etteheidet, et personalieeskirjade artikkel 37 ei ole kohaldatav.
Selle etteheite põhjendatus, et personalieeskirjade artikkel 37 ei ole kohaldatav
65 Esialgse märkuse korras tuleb meenutada, et vastavalt personalieeskirjade artiklile 35 omistatakse ametnikele üks järgmistest halduslikest seisunditest: teenistuses, lähetuses, isiklikel põhjustel võetud puhkusel, reservi arvatud, puhkusel seoses sõjaväeteenistusega, lapsehoolduspuhkusel või perepuhkusel. On selge, et teenistuses olemine, mille puhul personalieeskirjade artikli 36 kohaselt „ametnik, kes täidab IV jaotises [, mis käsitleb ametnike töötingimusi, ] sätestatud tingimustel kohustusi, mis kaasnevad ametikohaga, millele ta on alaliselt või ajutiselt määratud”, on ametnike tavaline seisund, ning teised seisundid on erakorralised. Veelgi enam, selleks et ametnikule saaks omistada mõnda ülejäänud seisundit, peab ta vastama personalieeskirjadega selleks ettenähtud tingimustele.
66 Nii võib personalieeskirjade artikli 37 esimese lõigu punkti a teise taande kohaselt ametniku teenistuse huvides lähetusse saata „abistama ajutiselt isikut, kes töötab asutamislepingutega ettenähtud ametikohal”, nagu komisjoni liige.
67 Nagu Euroopa Kohus rõhutas oma 11. juuli 2006. aasta otsuses kohtuasjas C‑432/04: komisjon vs. Cresson (EKL 2006, lk I‑6387, punkt 137), on voliniku juurde lähetamise eesmärk üldjuhul võimaldada isikutel, kes on eelnevalt tööle võetud nende teenete tõttu, tihti konkursi teel, ning kes on üles näidanud asjatundlikkust, täita oma ülesandeid kabinettide juures. Euroopa Kohus tõdes ka, et nende kaastöötajate töölevõtmine toimub intuitu personae, s.o suuresti vaba kaalutlusõigust kasutades, ning asjaomased isikud valitakse nii nende ametialaste oskuste ja moraalsete omaduste põhjal kui ka asjaomase komisjoniliikme enda ja tema kogu kabineti töömeetoditega kohandumise võimest lähtuvalt (eespool viidatud kohtuotsus komisjon vs. Cresson, punkt 130; vt selle kohta ka seoses nõunike määramisega Euroopa Ühenduste Kohtu kabinettide juurde Avaliku Teenistuse Kohtu 4. septembri 2008. aasta otsus kohtuasjas F‑103/07: Duta vs. Euroopa Ühenduste Kohus, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 26, mille peale on esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtusse, kohtuasi T‑475/08 P).
68 Selle isiku või teenistusüksuse kaalutlusõigust, kelle või mille juurde lähetatu suunatakse, ning usaldust, mis peab valitsema selle isiku või teenistusüksuse ning lähetuses oleva ametniku vahelistes suhetes, on rõhutanud ka Esimese Astme Kohus seoses ametniku töölevõtmisega Euroopa Parlamendi poliitilise fraktsiooni juurde, ning see võimaldab lähetuse igal ajal lõpetada, kui vastastikune usaldussuhe on lõppenud (Euroopa Kohtu 29. aprilli 2004. aasta otsus kohtuasjas C‑111/02 P: parlament vs. Reynolds, EKL 2004, lk I‑5475, punktid 54–56, ja eespool viidatud Esimese Astme Kohtu 8. detsembri 2005. aasta otsus Reynolds vs. parlament, punkt 66). Samamoodi võimaldab personalieeskirjade artikkel 38 lähetuses viibival ametnikul taotleda iga kuue kuu möödudes lähetuse lõpetamist, mis annab tunnistust asjaomase isiku ja selle isiku vahelise töösuhte ebastabiilsusest, kelle juurde ta on lähetatud.
69 Käesoleval juhul toob komisjon esiteks välja, et just nende ülesannete iseloom, mida peab täitma esinduse juht, kes on ühenduslüliks komisjoni ja vastuvõtva liikmesriigi riiklike, piirkondlike või kohalike ametiasutuste vahel, õigustab personalieeskirjade artikli 37 esimese lõigu punkti a teise taande kohaldamist.
70 Selle põhjendusega ei saa nõustuda. Asjaolu, et esinduste juhtide täidetavatel ülesannetel võib ka tegelikult olla, nii nagu komisjon väidab, „poliitiline ja tundlik iseloom”, ei õigusta iseenesest ametnikule lähetuses oleva ametniku seisundi omistamist. Sellise tõlgenduse andmine personalieeskirjade artikli 37 esimese lõigu punkti a teisele taandele viiks selleni, et võimaldataks vastavate volinike juures lähetust kõigile ametnikele, kes täidavad institutsioonis „poliitilisi ja tundlikke” ülesandeid, mis muidu kuuluvad keskastme juhtide vastutuse alla; see aga kahjustaks hierarhilisi seoseid, hägustades sedasama Euroopa avaliku teenistuse struktuuri ennast, mis on kehtestatud personalieeskirjade artikliga 35.
71 Samas arvab keskastme juhtide otsuse punkti 2 lõige 1 esinduste juhid keskastme juhtide hulka.
72 Teiseks märgib komisjon, et personalieeskirjade artikli 37 esimese lõigu punkti a teine taane ei nõua, et institutsiooni liikme juurde lähetatud ametnik täidaks oma ülesandeid ka tegelikult selle liikme kabinetis või kuuluks selle organisatsioonilisse struktuuri.
73 Selles osas tuleb meenutada, et nii nagu on rõhutatud käesoleva kohtuotsuse punktides 68 ja 69, eeldab lähetus eesmärgiga „abistada isikut, kes töötab asutamislepingutega ettenähtud ametikohal”, intuitu personae usaldussuhet nimetatud isiku ja lähetuses oleva ametniku vahel, mis tähendab, et lähtuvalt vastava liikme ja kogu tema kabineti töömeetoditest võivad asjaomased isikud omavahel alaliselt sõlmida otsesed ja tihedad seosed.
74 Isegi juhul, kui füüsiline eemalolek ei muuda isiklike suhete loomist esinduste juhtide ja teabevahetusstrateegia eest vastutava voliniku vahel põhimõtteliselt võimatuks või eriti raskeks, tuleb nentida, et käesoleval juhul ei ole komisjon selliste suhete olemasolu tõendanud.
75 Vastupidi, toimikust ja eriti teabevahetuse peadirektoraadi organisatsioonilisest struktuurist nähtub, et esinduste juhtidega otseselt kokkupuutuvad isikud kuuluvad esmajärjekorras nimetatud peadirektoraadi direktoraati B (esindused), alludes selle peadirektorile. Komisjon on oma kirjades ise toonitanud, et teabevahetusstrateegia eest vastutava voliniku ja esinduste juhtide vaheliste kontaktide intensiivsus muutub sõltuvalt asetleidvatest poliitilistest sündmustest, nagu voliniku visiit asjaomasesse liikmesriiki. Sellised asjaolud nagu esinduse juhi koostatud aruannete adresseerimine otse vastutavale volinikule, esinduse juhi ja voliniku või tema kabineti liikmete vaheliste telefonikõnede pidamine, elektronikirjade vahetamine või koosolekute pidamine või samuti see, et sellise suhtluse sisu on konfidentsiaalne, ei anna iseenesest alust selle tuvastamiseks, et teabevahetuse eest vastutava voliniku ja asjaomase esinduse juhi vaheline töösuhe on intuitu personae. Sellised asjaolud võivad olla tunnuslikud ka komisjoni peadirektori ja voliniku vahel sõlmitavatele suhetele, ilma et peadirektor oleks teenistuse huvides viimase juures lähetuses. Lisaks ilmneb toimikust, et esinduste juhid peavad tegelikult abistama kõiki volinikke, eriti juhul, kui viimased külastavad vastuvõtvat liikmesriiki.
76 Lõpuks, kuigi on tõsi, et komisjoni Ateena esinduse juhi ametiaja kestus on piiratud kolme aastaga, nagu nähtub vaidlusalusest teatest vaba ametikoha kohta, ei lange see kestus, mis on ühekordselt uuendatav veel kaheks aastaks, tingimata kokku teabevahetuse eest vastutava voliniku ametiaja kestusega, ning ei ole tõendatud, et esinduste juhtide lähetus lõpeks üldjuhul koos volinike ametiaja lõpuga.
77 Kolmandaks märkis komisjon, et personalieeskirjade artikli 38 punktis g sätestatud reegel, mille kohaselt lähetuse lõppemise korral ennistatakse ametnik kohe ametikohale, millel ta töötas enne lähetust, võimaldab ületada raskusi, mis on tingitud võimatusest korraldada liikuvusmenetlust, mis oleks sarnane kolmandates riikides töötavate ametnike liikuvusmenetlusele. Kuigi esinduste juhtide liikuvusega seotud praktilised raskused on väljaspool kahtlust, ei tohi lähetuse korra kohaldamist seada sõltuvusse selle korra teatavale ametnike kategooriale kohaldamise teostuslikust huvist. Teisisõnu, personalieeskirjade artikli 37 esimese lõigu punkti a teise taande kohaldamine sõltub üksnes selles sättes toodud tingimustest, mitte aga tagajärgedest, mida selle sätte kohaldamine halduse jaoks kaasa toob. Teistsugune tõlgendamine võimaldaks artiklile 37 tugineda muudel eesmärkidel kui see, mille jaoks see sätte on ette nähtud, ning see seadustaks menetluse kuritarvitamise.
78 Neljandaks tuleb nentida, nagu ka komisjon on kohtuistungil möönnud, et teabevahetusstrateegia eest vastutava voliniku juurde lähetusse suunatud esinduste juhtide selline valikumenetlus, mis korraldati halduse ja personali peadirektoraadi peadirektori 20. aprilli ja 26. mai 2005. aasta teadetega, ei ole oma kaalukuse poolest kuigivõrd kaugel keskastme juhtide otsuse artikli 8 ja artikli 14 lõikes 2 sätestatud keskastme juhtivtöötajate valikumenetlusest, kuna peamine erinevus puudutab ametisse nimetava asutuse või ametiisiku määramist. Esimesel juhul, mis puudutab palgaastmega AD 12 esinduse juhi ametisse nimetamist, on ametisse nimetajaks halduse ja personali peadirektor komisjoni presidendi kabinettide ja teabevahetusstrateegia eest vastutava voliniku nõusolekul; teisel juhul on selleks keskastme juhtide otsuse artikli 14 lõike 2 kohaselt pressi- ja teabevahetuse peadirektor.
79 Samas ei ole lihtne ühitada omavahel keskastme juhtide valimise menetlusega sarnaneva ametniku voliniku juurde lähetamise valikumenetluse süstemaatilist korraldamist kaalutlusõigusega, mis põhimõtteliselt iseloomustab seda, kuidas volinik valib oma kaastöötajaid, kes tema juurde lähetusse suunatakse.
80 Viiendaks ja viimaseks toob komisjon välja, et igal juhul ei ole hagejal huvi taotleda vaidlustatud akti tühistamist, sest ta jäeti valikumenetlusest kõrvale eelvalikurühma poolt kandidaatide toimikute hindamise voorus ja selle rühma koosseis oleks olnud täpselt samasugune ka keskastme juhtide otsuse kohaldamisel.
81 Selles osas tuleb märkida, et komisjon on nii kostja vastuses kui ka kohtuistungil esile toonud, et isegi pärast eelvaliku- ja valikurühmade osalemist esitati kõik kandideerimistaotlused ametisse nimetamise nõuandekomiteele ja kolmele asjassepuutuvate volinike kabinetile, nii et nende valikurühmade hinnang ei saanud ametisse nimetava isiku lõplikku otsust ette kindlaks määrata. Neil asjaoludel ei jäta see, et hageja jäeti kõrvale eelvaliku voorus, teda ilma huvist vaidlustada järgnenud menetluse nõuetekohasust, kuna kolm volinike kabinetti olid kaasatud enne, kui ametisse nimetamise otsus tehti. Lisaks säilib hagejal põhjendatud huvi ka selleks, et selline õigusvastasus ei korduks mõnes analoogses valikumenetluses (vt selle kohta Euroopa Kohtu 7. juuni 2007. aasta otsus kohtuasjas C‑362/05 P: Wunenburger vs. komisjon, EKL 2007, lk I‑4333, punkt 50; Esimese Astme Kohtu 5. juuli 2005. aasta otsus kohtuasjas T‑370/03: Wunenburger vs. komisjon, EKL AT 2005, lk I‑A‑189 ja II‑853, punkt 20).
82 Kõigest eelnevast tuleneb, ning ilma et oleks vaja uurida teisi esimese väite alla kuuluvaid etteheiteid ja hageja esitatud ülejäänud väiteid, et komisjon kohaldas Ateena esinduse juhi töölevõtmisel õigusvastaselt personalieeskirjade artikli 37 esimese lõigu punkti a teist taanet samade eeskirjade artiklite 7 ja 29 asemel, ja et seetõttu tuleb vaidlustatud otsus tühistada põhjusel, et see on vastu võetud õigusvastase menetluse tulemusel, täpsemalt pädevuse puudumise tõttu.
Kohtukulud
83 Kodukorra artikli 122 kohaselt kohaldatakse kodukorra II jaotise 8. peatüki sätteid kohtukulude ja asja läbivaatamise kulude kohta ainult nendele kohtuasjadele, mis esitatakse Avaliku Teenistuse Kohtule alates nimetatud kodukorra jõustumisest ehk 1. novembrist 2007. Kohtuasjadele, mis on Avaliku Teenistuse Kohtu menetluses enne nimetatud kuupäeva, kohaldatakse mutatis mutandis Esimese Astme Kohtu kodukorra asjakohaseid sätteid.
84 Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna kohtuotsus on tehtud komisjoni kahjuks, tuleb kohtukulud vastavalt hageja nõudele välja mõista komisjonilt.
Esitatud põhjendustest lähtudes
AVALIKU TEENISTUSE KOHUS (teine koda)
otsustab:
1. Tühistada Euroopa Ühenduste Komisjoni 21. detsembri 2006. aasta otsus, millega lükati tagasi A. Menidiatise kandidatuur Euroopa Ühenduste Komisjoni Ateena (Kreeka) esinduse juhi vabale ametikohale ja nimetati sellele ametikohale P.
2. Mõista kõik kohtukulud välja Euroopa Ühenduste Komisjonilt.
Kanninen | Kreppel | Van Raepenbusch |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 2. aprillil 2009 Luxembourgis.
Kohtusekretär | | Koja esimees |
Käesoleva otsuse tekstid ning selles viidatud ühenduse kohtute otsuste tekstid, mida ei ole veel kohtulahendite kogumikus avaldatud, on kättesaadaval Euroopa Kohtu veebilehel www.curia.europa.eu |