Language of document :

Euroopa Komisjoni 28. märtsil 2022 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (seitsmes koda) 19. jaanuari 2022. aasta otsuse peale kohtuasjas T-610/19: Deutsche Telekom AG versus Euroopa Komisjon

(kohtuasi C-221/22 P)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellant: Euroopa Komisjon (esindajad: D. Calleja Crespo, B. Martenczuk, N. Khan, P. Rossi, L. Wildpanner)

Teine menetlusosaline: Deutsche Telekom AG

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

tühistada Üldkohtu 19. jaanuari 2022. aasta kohtuotsus T-610/19 osas, milles rahuldati Deutsche Telekom AG nõuded;

lahendada kohtuvaidluse lahtised küsimused ise või

teise võimalusena saata kohtuasi osas, milles see ei ole veel lahendatud, uue otsuse tegemiseks Üldkohtule tagasi;

mõista nii käesoleva menetlusega kaasnevad kulud kui ka Üldkohtu menetluse kulud välja Deutsche Telekom AG-lt.

Väited ja peamised argumendid

Käesolev apellatsioonkaebus, mis on Euroopa Komisjoni jaoks ELTL artikli 266 tõlgendamise ja kohaldamise seisukohast põhimõttelise tähendusega, puudutab sisuliselt komisjoni kohustust maksta konkurentsiasjas määratud trahvisummalt selle summa tagastamise korral intressi. Komisjoni otsuse alusel maksis Deutsche Telekom AG ajutiselt trahvi, mis ELTL artikli 102 alusel määrati talle turgu valitseva seisundi kuritarvitamise eest, kuid mille suurust Euroopa Liidu Üldkohus siiski hiljem vähendas1 . Komisjon vaidlustab nüüd talle vaidlustatud kohtuotsusega Üldkohtu poolt pandud kohustuse tasuda trahvisumma tagastatud osalt kohtuotsuse Printeos2 tähenduses sanktsioonina viivitusintressi.

Esimeses väites leiab komisjon, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta lähtus sellest, et kui kohus vähendab konkurentsiõiguse alusel määratud trahvi suurust, on komisjonil ELTL artikli 266 alusel absoluutne ja tingimusteta kohustus maksta alates trahvi ajutise tasumise kuupäevast sanktsioonina viivitusintressi.

Sellega seoses väidab komisjon eelkõige järgmist:

Üldkohus tuvastas ekslikult, et komisjon rikkus ELTL artiklit 266, kuna ta ei maksnud viivitusintressi Deutsche Telekom AG nõutud suuruses (esimese väite esimene osa).

Vaidlustatud kohtuotsus on vastuolus kohtuotsusest komisjon vs. Printeos varasema liidu kohtute praktikaga (esimese väite teine osa).

Peale selle reguleerib kohtuotsuste täitmiseks makstavat intressi liidu teisene õigus ning Üldkohus oleks pidanud seda teisest liidu õigust kohaldama või selle kehtetuks tunnistama (esimese väite kolmas osa).

ELTL artikli 340 alusel kahju hüvitamise hagi esitamise tingimused ei ole täidetud, mistõttu rikkus Üldkohus õigusnormi, kui ta mõistis viivitusintressi välja kahjuhüvitisena (esimese väite neljas osa).

Kohtuotsuste tagasiulatuv jõud ei too kaasa seda, et viivitusintressi tuleb maksta alates hetkest, mil puudutatud ettevõtja tasus ajutiselt trahvi (esimese väite viies osa).

Viivitusintressi maksmine vaidlustatud kohtuotsuse tähenduses läheb vastuollu trahvide hoiatava mõjuga (esimese väite kuues osa).

Teises väites märgib komisjon juhuks, kui tema esimene väide lükatakse tagasi, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta lähtus sellest, et intressimäär, mida komisjoni peab kohaldama, on analoogselt delegeeritud määruse nr 1268/20121 artikli 83 lõike 2 punktiga b Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav intressimäär, mida on suurendatud kolme ja poole protsendipunkti võrra.

____________

1 13. detsembri 2018. aasta kohtuotsus Deutsche Telekom vs. komisjon (T-827/14, EU:T:2018:930).

1 20. jaanuari 2021. aasta kohtuotsus komisjon vs. Printeos (C-301/19 P, EU:C:2021:39).

1 Komisjoni delegeeritud 29. oktoobri 2012. aasta määrus, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT 2012, L 362, lk 1).