9. novembril 2006 esitatud hagi - komisjon versus Premium

(Kohtuasi T-316/06)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (Brüssel, Belgia) (esindajad: E. Montaguti, keda abistavad advokaadid J.-L. Fagnart ja F. Longfils)

Kostja: Premium SA

Hageja nõuded

tunnistada käesolevas hagiavalduses esitatud nõue vastuvõetavaks ja põhjendatuks;

mõista Premium SA-lt välja põhisumma 88 594,493 eurot, mis vastab 57 605,74 eurole lepingu ISAR A 2052 alusel ja 30 988,74 eurole lepingu KAVAS-2 A2019 alusel;

mõista Premium SA-lt välja viivised summalt 57 605,74 eurot lepingu ISAR alusel (lepingu suhtes kohaldatavatest Prantsuse õigusnormidest tulenevas määras);

mõista Premium SA-lt välja viivised põhisummalt 30 988,74 eurot lepingu KAVAS-2 alusel (lepingu suhtes kohaldatavatest Taani õigusnormidest tulenevas määras);

mõista kohtukulud välja Premium SA-lt.

Väited ja peamised argumendid

Euroopa ühendus, keda esindab Euroopa komisjon, sõlmis 11. märtsil 1992 ja 29. detsembril 1993 konsortsiumiga, milles osales äriühing, kellega kostja oli lepingulistes suhetes, kaks lepingut, mis puudutavad projekte KAVAS-2, A2019 ("Knowledge acquisition visualization and assessment system") ja ISAR-AIM, A2052 ("Integration System ARchitecture"), mis viidi läbi infotehnoloogia valdkonna teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse eriprogrammi raames (1990-1994), mis võeti vastu nõukogu otsusega 91/394/EÜ.¹

Lepingutes nähti ette projektide abikõlblike kulutuste summad, mille alusel arvutati välja ühenduse rahaline panus. Vastavalt lepingute sätetele loeti kõiki komisjoni tehtud makseid kuni lõpparuande heakskiitmiseni ettemakseteks. Kui selgus, et selle rahalise panuse kogusumma, mille komisjon maksma pidi, on väiksem juba tehtud maksetest, olid lepinguosalised kohustatud vahe komisjonile viivitamata tagastama. Lepingutes oli ka sätestatud, et lepinguosalised vastutavad ühiselt ja solidaarselt lepinguliste kohustuste mis tahes rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui üks neist ei esita finantsteavet või esitab väära või puudulikku finantsteavet. Viimati mainitud juhul vastutab see lepinguosaline üksi.

Vastavalt lepingute sätetele oli konsortsium kohustatud esitama perioodilisi kuluväljavõtteid ja perioodilisi aruandeid tööde edenemise kohta.

Komisjoni poolt 1996. aastal läbi viidud finantsauditi käigus selgus, et Premium SA oli mitme abikõlbmatu kulutuse kohta arve esitanud. Oma kommentaarides auditiaruande kohta märkis kostja, et ta ei saa nõustuda sellega, et aruandes lükatakse mitmed kulutused tagasi. Pärast kirjavahetust kostja ja komisjoni vahel esitas komisjon Premium SA-le võlateated ja viimane vaidlustas need. Kuna osa ettemakseid, mis komisjon oma esimestes võlateadetes arvesse võttis, ei olnud koordinaator Premium SA-le üle kandnud, esitas komisjon uued võlateated tegelikult enammakstud summade kohta, jäädes siiski auditiaruandes esitatud seisukohtade juurde, mis puudutavad abikõlbmatuid kulutusi, mille kohta kostja on arve esitanud. Premium SA vaidlustas ka need teated.

Komisjon kordas mitu korda maksenõudeid, mida kostja ei olnud rahuldanud. Sellest tulenevalt esitas komisjon lepingutes sisalduvate vahekohtuklauslite alusel käesoleva hagi, milles ta palub Premium SA-lt välja mõista osa komisjoni tasutud ettemaksest, millele lisandub viivis, kuna kostja ei ole esitanud ühtki asjakohast põhjust, et vaidlustada komisjoni selle seisukoha põhjendatust, mis puudutab auditiaruandes abikõlbmatuteks loetud kulutusi.

____________

¹ - EÜT 1991, L 218, lk 22.