ÜLDKOHTU OTSUS (kuues koda)
13. september 2010(*)
Dumping – Korea Vabariigist pärit kombineeritud külmik-sügavkülmikud – Vaatlusaluse toote määratlus – Kaitseõigused – Nõuandekomitee – Põhjendamiskohustus – Asjaomase toote määratlemine – Määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 15 lõige 2 ja artikli 20 lõige 5 (muudetuna määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 15 lõige 2 ja artikli 20 lõige 5)
Kohtuasjas T‑314/06,
Whirlpool Europe Srl, asukoht Comerio (Itaalia), esindajad: advokaadid M. Bronckers ja F. Louis,
hageja,
keda toetavad
Itaalia Vabariik, esindaja: avvocato dello Stato G. Albenzio,
ja
Euroopa kodumasinate tootjate komitee (CECED), asukoht Brüssel (Belgia), esindajad: advokaadid Y. Desmedt ja A. Verheyden,
menetlusse astujad,
versus
Euroopa Liidu Nõukogu, esindaja: J.-P. Hix, keda abistas advokaat G. Berrisch,
kostja,
keda toetavad
Euroopa Komisjon, esindajad: H. van Vliet ja T. Scharf,
ja
LG Electronics, Inc., asukoht Sŏul (Lõuna-Korea), esindajad: algul advokaadid L. Ruessmann ja P. Hecker, hiljem advokaadid L. Ruessmann ja A. Willems,
menetlusse astujad,
mille ese on nõukogu 25. augusti 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1289/2006, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Korea Vabariigist pärinevate side-by-side-külmikute impordi suhtes ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 236, lk 11) osalise tühistamise nõue,
ÜLDKOHUS (kuues koda),
koosseisus: koja esimees A. W. H. Meij (ettekandja), kohtunikud V. Vadapalas ja L. Truchot,
kohtusekretär: ametnik C. Kantza,
arvestades kirjalikus menetluses ja 11. novembri 2009. aasta kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
Õiguslik raamistik
1 Dumpinguvastane alusregulatsioon on kehtestatud nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrusega (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (EÜT L 56, lk 1; ELT eriväljaanne 11/10, lk 45), muudetud redaktsioonis (edaspidi „algmäärus”) (asendatud nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (ELT L 343, lk 51; parandused ELT 2010, L 7, lk 22).
2 Algmääruse artikli 1 lõiked 1 ja 4 (muudetuna määruse nr 1225/2009 artikli 1 lõiked 1 ja 4) sätestavad:
„1. Dumpinguvastast tollimaksu võib kohaldada dumpingtoote suhtes, mille vabasse ringlusse lubamine ühenduses tekitab kahju.
[…]
4. Käesolevas määruses tähendab mõiste „samasugune toode” toodet, mis on vaatlusaluse tootega identne, see tähendab täiesti sarnane, või sellise toote puudumisel muud toodet, mis ei ole vaatlusaluse tootega küll täiesti sarnane, kuid on omadustelt väga sarnane.”
3 Algmääruse artikkel 15 (muudetuna määruse nr 1225/2009 artikkel 15) näeb ette:
„1. Kõik käesolevas määruses ettenähtud konsultatsioonid toimuvad nõuandekomitees, mis koosneb iga liikmesriigi esindajatest ja mille eesistujaks on komisjoni esindaja. Konsultatsioonid toimuvad viivitamata liikmesriigi taotlusel või komisjoni algatusel ning igal juhul aja jooksul, mis võimaldab käesolevas määruses ettenähtud tähtaegadest kinni pidada.
2. Komitee tuleb kokku eesistuja kutsel. Eesistuja annab liikmesriikidele võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 10 tööpäeva enne kohtumist, kogu asjakohase teabe.
3. Vajaduse korral võib konsultatsioon toimuda üksnes kirja teel; sellisel juhul annab komisjon sellest liikmesriikidele teada ning määrab aja, mille jooksul liikmesriigid saavad esitada oma seisukohad või nõuda suulist konsultatsiooni, mille eesistuja korraldab aja jooksul, mis võimaldab käesolevas määruses ettenähtud tähtaegadest kinni pidada.
4. Konsultatsioonid hõlmavad eelkõige järgmist:
[…]
d) meetmed, mis sellistes olukordades takistaksid või parandaksid dumpinguga tekitatud kahju, ja nende meetmete võtmise viisid ning vahendid.”
4 Algmääruse artikli 15 lõikes 2 (muudetuna määruse nr 1225/2009 artikli 15 lõige 2) nõuandekomitee eesistujale antud 10‑päevane tähtaeg lisati algmäärusesse nõukogu 8. märtsi 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 461/2004 (ELT L 77, lk 12; ELT eriväljaanne 11/10, lk 150), mille põhjendus 17 ütleb:
„Teave, mida liikmesriigid saavad nõuandekomiteelt, on sageli väga tehnilist laadi ja sisaldab keerulist majandus- ja õigusanalüüsi. Et anda liikmesriikidele piisavalt aega niisuguse teabega tutvumiseks, tuleks see saata neile vähemalt 10 päeva enne nõuandekomitee eesistuja määratud kohtumise kuupäeva.”
5 Algmääruse artikkel 20 (muudetuna määruse nr 1225/2009 artikkel 20) sätestab:
„1. Kaebuse esitajad, importijad, eksportijad ja neid esindavad ühendused ning ekspordiriigi esindajad võivad taotleda selliste oluliste faktide ja kaalutlustega seotud üksikasjade avalikustamist, mille alusel ajutised meetmed kehtestati. Avalikustamise taotlus esitatakse kirjalikult kohe pärast ajutiste meetmete kehtestamist ning avalikustamine toimub kirjalikult nii kiiresti kui võimalik.
2. Lõikes 1 nimetatud isikud võivad taotleda selliste oluliste faktide ja kaalutluste lõplikku avalikustamist, mille alusel kavatsetakse soovitada lõplike meetmete kehtestamist või uurimise või menetluse lõpetamist ilma meetmeid kehtestamata, kusjuures erilist tähelepanu pööratakse selliste faktide ja kaalutluste avalikustamisele, mis erinevad ajutiste meetmete puhul kasutatutest.
[…]
4. Lõplik avalikustamine toimub kirjalikult. Avalikustamine toimub konfidentsiaalse teabe kaitsmise vajadust nõuetekohaselt arvesse võttes nii kiiresti kui võimalik ning tavaliselt hiljemalt üks kuu enne lõpliku otsuse tegemist või komisjoni poolt artikli 9 kohast lõplikku meedet käsitleva ettepaneku esitamist. Kui komisjonil ei ole võimalik teatavaid asjaolusid ega seisukohti kõnealusel ajal avalikustada, siis avalikustatakse need esimesel võimalusel. Avalikustamine ei piira komisjoni või nõukogu võimaliku hilisema otsuse kohaldamist, aga kui nimetatud otsus toetub teistsugustele faktidele ja kaalutlustele, siis avalikustatakse need nii kiiresti kui võimalik.
5. Märkusi, mis esitatakse pärast lõplikku avalikustamist, võib arvesse võtta ainult juhul, kui need esitatakse komisjoni poolt iga juhtumi kohta eraldi seatava aja jooksul, mille pikkus on vähemalt 10 päeva, kusjuures arvesse võetakse küsimuse kiireloomulisust.”
Vaidluse taust
1. Uurimise esemeks olev turg
6 Kombineeritud külmik-sügavkülmikute turg, mille suhtes viidi läbi vaidlusaluste dumpinguvastaste meetmete vastuvõtmisega lõppenud uurimine, koosneb kolmest segmendist:
– bottom-mount kombineeritud külmik-sügavkülmikute segment, mille sügavkülmik asub külmiku all;
– top-mount kombineeritud külmik-sügavkülmikute segment, mille sügavkülmik asub külmiku peal;
– side-by-side kombineeritud külmik-sügavkülmikute segment, mille puhul seadmel on kaks pöördust, millega avatakse kõrvutiasetsevad sügavkülmik ja külmik.
7 Hiljuti on turule ilmunud uut tüüpi, kolmeukselised kombineeritud külmik-sügavkülmikud, mille puhul üheosalise seadme sügavkülmikuosa asub külmikuosa all. Sügavkülmikul on üks uks, samas kui külmikut saab avada kahe kõrvutiasetseva pöördukse abil.
2. Menetluse algetapp
8 Hageja, Whirlpool Europe Srl, esitas 18. aprillil 2005 Euroopa Ühenduste Komisjonile algmääruse alusel kaebuse seoses teatavate Lõuna‑Koreast pärit külmikute impordiga.
9 Komisjon avaldas 2. juunil 2005 dumpinguvastase menetluse algatamise teate seoses teatavate Korea Vabariigist pärit side-by-side-külmikute impordiga (ELT C 135, lk 4). Tooted, mille puhul viidatud menetluses kahtlustati dumpingu esemeks olemist, on kombineeritud külmik-sügavkülmikud, mille maht ületab 400 liitrit ja millel on vähemalt kaks kõrvutiasuvat välimist ust.
10 Komisjon saatis küsimustikud kõigile teadaolevalt asjaga seotud isikutele.
11 Korea äriühing LG Electronics, Inc. (edaspidi „LG”) märkis, et menetlusse oleks tulnud kaasata kõik külmikud, kuna neil kõigil on sama eesmärk, nimelt toidu ja joogi säilitamine, ning enamikul neist on nii külmikuosa kui sügavkülmikuosa.
12 LG väitis lisaks, et algatamisteates esitatud tootemääratlus oli ekslik. Tema väitel mõistavad tootjad side-by-side-külmikute all külmikuid, mille külmiku- ja sügavkülmikuosa paiknevad kõrvuti ja mõlemal on eraldi välimine uks. Ta väitis, et kui algatamisteates esitatud vaatlusaluse toote määratlust ei muudeta, hõlmaks uurimine ka selliseid külmik-sügavkülmikuid, mille ülal paikneval külmikuosal on kaks ust ja all paikneval sügavkülmikuosal on üks uks, aga välistaks võrreldavad mudelid, mille mõlemal osal on ainult üks uks. Seetõttu nõudis LG, et menetlusest tuleks välja jätta kõik kolme või enama uksega külmik-sügavkülmikud, või siis tuleks seda laiendada nii, et see hõlmaks kõiki kombineeritud külmik-sügavkülmikuid.
13 Kokkuvõttes väitis LG, et olulised ei ole mitte mudelite välised omadused, täpsemalt uksed, vaid nende sisemine konfiguratsioon. Eelkõige leidis LG, et külmiku ja sügavkülmiku paigutus on side-by-side-külmiku eristav põhitunnus.
14 Hageja esitas 14. novembril 2005 komisjonile tarbijaajakirjades ilmunud analüüsid, mis soovitavad hõlmata kolmeukselised külmikud vaatlusaluse toote määratluse hulka.
15 Hageja sai LG argumentatsioonist vaatlusaluse toote määratluse kohta teada 17. novembril 2005 komisjoniga toimunud kokkusaamisel. Ta vastas sellele kirjalikult 13. detsembril 2005. LG esitas veel märkusi 17. ja 25. jaanuari 2006. aasta kirjadega, millele hageja vastas 31. jaanuaril 2006. Komisjon kuulas hageja uuesti ära 2. veebruaril 2006. LG esitas 6, 7 ja 15. veebruaril 2006 komisjonile uued märkused seoses vaatlusaluse toote määratlusega.
3. Ajutine määrus
16 Komisjon võttis 28. veebruaril 2006 vastu määruse (EÜ) nr 355/2006, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks teatavate Korea Vabariigist pärit side-by-side-külmikute impordi suhtes (ELT L 59, lk 12, edaspidi „ajutine määrus”).
17 Komisjon lükkas selles ajutises määruses tagasi LG väite, mis tugines suurte külmikute ühele ja samale eesmärgile, põhjendades tagasilükkamist sellega, et side-by-side-külmikute turg „moodustab selgelt eraldiseisva ja teistest eristuva turusegmendi.” Side-by-side-külmiku füüsilised eriomadused, eelkõige kaks kõrvuti asetsevat suurt ust, tagavad sellele kombineeritud külmik-sügavkülmikute turul oma „kindla koha”.
18 Komisjon lükkas tagasi ka LG väite, et menetlusest tuleks välja jätta kõik kolme või enama uksega varustatud kombineeritud külmik-sügavkülmikud, kuna uurimise käigus tehti kindlaks, et side-by-side-külmikutel „puudub ühene määratlus”. Komisjon leidis, et turul leidub kõigi teiste side-by-side-külmikute kõrval siiski ka LG poolt mainitud kolmeukselisi kombineeritud külmik-sügavkülmikuid.
19 Komisjon tegi eelneva põhjal esialgse järelduse, et vaatamata erinevatele mahtudele, lisavarustusele ja kasutatud materjalidele on kõigil side-by-side-külmikutel, sealhulgas kolmeukselistel kombineeritud külmik-sügavkülmikutel, mille sügavkülmik asub külmiku all, samad põhilised füüsilised ja tehnilised omadused ning neid kasutatakse põhiliselt samadel eesmärkidel.
20 Komisjon leidis seega, et Euroopa Liidus ühenduse tootmisharu poolt toodetavatel ja müüdavatel side-by-side-külmikutel ja Korea Vabariigis toodetavatel ja müüdavatel side-by-side-külmikutel on samad füüsilised ja tehnilised põhiomadused ning sama kasutusotstarve, ja luges need seepärast esialgu samasugusteks toodeteks algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses
21 Selle tõttu sätestab ajutine määrus oma artiklis 1:
„1. Korea Vabariigist pärit side-by-side-külmikute suhtes, mille all mõistetakse kombineeritud külmik-sügavkülmikuid, mille maht ületab 400 liitrit, millel on vähemalt kaks kõrvutiasuvat välimist ust ja mis praegu kuuluvad CN‑koodi ex84181020 (TARICi kood 8418102091) alla, kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks.”
4. Uurimismenetluse hilisem etapp
22 Kui hageja ja LG said komisjonilt teate viimase esialgsete järelduste kohta, esitasid nad uued märkused seoses vaatlusaluse toote määratlusega. LG saatis komisjonile ka ekspertiisiaruande külmikute klassifitseerimise kava kohta. Kirjavahetuses arendasid hageja ja LG välja oma seisukohad vaatlusaluse toote määratluse kohta.
5. Lõpliku avalikustamise dokument
23 Komisjon koostas 30. juunil 2006 lõpliku avalikustamise dokumendi. Ta meenutas selles, et ühenduse institutsioonidel on tavaks vaatlusaluse toote määratlemisel eelkõige arvesse võtta kõnealuse toote põhilisi füüsilisi ja tehnilisi omadusi. Lisaks loetakse eri tootesegmentidesse liigitatud mudeleid tavaliselt üheks tooteks, kui eri segmentide vahel puuduvad „selged eraldusjooned”.
24 Komisjoni hinnangul oli uurimine tuvastanud, et suure mahuga kombineeritud külmik-sügavkülmikute turu tavapärast kolmeks segmendiks jagamist ei vaidlustanud ja tunnustasid kõik selle sektori ettevõtjad, nii et kõikide kombineeritud külmik-sügavkülmikute lisamine vaatlusaluse toote määratlusse vastavalt LG nõudele ei oleks põhjendatud.
25 Seejärel märkis komisjon, et ei füüsilised omadused (kõrvutiasetsevad kaks ust ja seadme suurus) ega turustamise ja tarbijate arusaamaga seotud kaalutlused ei põhjendaks kolmeukselise mudeli väljaarvamist vaatlusaluse toote määratluse alt. Komisjon järeldas seega, et see toode peab kuuluma „kolmeukselise side-by-side mudeli” määratluse alla.
6. Lõplikku avalikustamist käsitlev korrigeeritud dokument
26 Huvitatud pooltele anti 11. juulil 2006 lõppenud tähtajani võimalus esitada märkusi lõpliku avalikustamise dokumendi kohta.
27 Nõuandekomitee eesistuja edastas 5. ja 6. juulil 2006 liikmesriikidele dokumendid, mis puudutasid lõplikke meetmeid, mille kohta komisjonil oli kavas teha ettepanek.
28 Hageja ja LG esitasid 11. juulil 2006 oma märkused lõpliku avalikustamise dokumendi kohta. Hageja kinnitas, et jääb jätkuvalt vaatlusalusele tootele komisjoni poolt antud määratluse juurde, samas kui LG vaidles taas komisjoni sellekohasele arutluskäigule ja järeldustele vastu.
29 Komisjon teavitas 14. juuli 2006. aasta kirjaga liikmesriike sellest, et ta oli muutnud oma seisukohta seoses asjaomase toote määratlusega, millest ta nüüdsest arvas välja kolmeukselised külmikud.
30 Hageja saatis 17. juulil 2006 kaubanduse eest vastutavale komisjoni liikmele kirja, vaieldes vastu sellele seisukohamuutmisele, millest ta oli mitteametlikult teada saanud.
31 Komisjon saatis 19. juulil 2006 lõplikku avalikustamise dokumendi hagejale, teavitades viimast nimetatud muudatusest. Komisjon märkis selles dokumendis:
„Ülalmainitud eksportija esitas lisatõendeid, mis toetavad side-by-side-külmikute segmendi määratlust, mis tugineb kambrite sisemisele konfiguratsioonile ja mitte uste asetusele. Pärast lõplike järelduste teatavaks tegemist hinnati sama eksportija esitatud lisatõenditele toetudes veelgi juhtivate uurimisinstituutide ja liigitusasutuste seisukohti, millest enamik liigitab side-by-side-külmikud kambrite sisemise konfiguratsiooni ja mitte uste asetuse põhjal. See viis järelduseni, et füüsiliste omaduste seisukohast ei saa kolmeukselist mudelit vaadelda side-by-side-segmendi osana […]. Mis puudutab tarbijate arusaama, siis nii väite esitaja kui ühenduse tootmisharu esitasid nende vaateid toetavaid ja üksteisele vasturääkivaid tarbijauuringuid. Selles suhtes ei suudetud seega jõuda konkreetsele järeldusele kummaski suunas.
Ülalnimetatust järeldub, et kolmeukselist mudelit tuleks käsitleda bottom-mount kombineeritud külmik-sügavkülmikute segmenti kuuluvana ning mitte side-by-side-külmikute segmenti kuuluvana. […]
Sellest tulenevalt peeti kohaseks läbi vaadata tootevaliku määratlus, nagu see oli esitatud ajutises määruses. Seega on vaatlusaluse toote lõplik määratlus järgmine: Korea Vabariigist pärinevad kombineeritud ehitusega külmik-sügavkülmikud, mille maht on üle 400 liitri ning mille sügavkülmik ja külmik asuvad teineteise kõrval, on praegu liigitatud CN-koodi ex84181020 alla.”
32 Hagejatele ja teistele huvitatud isikutele anti märkuste esitamiseks tähtaeg, mis lõppes 31. juulil 2006 kell 10.
33 Nõuandekomitee tuli kokku 19. ja 20. juulil 2006 ning uuris lõplike meetmeid, mille võtmise ettepaneku komisjon kavatses Euroopa Liidu Nõukogule teha, ja sealhulgas vaatlusaluse toote uut määratlust, mille alt olid välja jäetud kolmeukselised kombineeritud mudelid.
34 Hageja ja Euroopa kodumasinate tootjate komitee (CECED) kritiseerisid 28. juuli 2006. aasta kirjades vaatlusaluse toote muudetud määratlust, mis sisaldus lõplikku avalikustamist käsitlevas korrigeeritud dokumendis.
35 Komisjon esitas 31. juulil 2006 nõukogule ettepaneku KOM(2006) 436 (lõplik) võtta vastu määrus, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Korea Vabariigist pärit side-by-side-külmikute impordi suhtes ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks.
36 Komisjon vastas hageja 28. juuli 2006. aasta märkustele 9. augusti 2006. aasta kirjaga.
7. Vaidlustatud määrus
37 Nõukogu võttis 25. augustil 2006 vastu määruse (EÜ) nr 1289/2006, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Korea Vabariigist pärinevate side-by-side-külmikute impordi suhtes ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 236, lk 11; edaspidi „vaidlustatud määrus”).
38 Vaidlustatud määrus sätestab oma artiklis 1:
„Korea Vabariigist pärinevate side-by-side-külmikute suhtes, mille all mõistetakse kombineeritud ehitusega külmikuid-sügavkülmikuid, mille maht ületab 400 liitrit ja mille sügavkülmik ja külmik asuvad üksteise kõrval ja mis praegu kuuluvad CN‑koodi ex84181020 (TARICi kood 8418102091) alla, kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks.”
Menetlus ja poolte nõuded
39 Hageja esitas hagiavalduse, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 17. novembril 2006.
40 Teatis hagiavalduse esitamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas 30. detsembril 2006 (ELT C 326, lk 67).
41 Komisjon ja LG esitasid Üldkohtu kantseleisse vastavalt 11. jaanuaril ja 14. veebruaril 2007 saabunud dokumentidega taotlused astuda käesolevas asjas menetlusse nõukogu nõuete toetuseks.
42 CECED ja Electrolux esitasid Üldkohtu kantseleisse 9. veebruaril 2007 saabunud dokumentidega taotlused astuda käesolevas asjas menetlusse hageja nõuete toetuseks.
43 Üldkohtu kolmanda koja esimees rahuldas 26. veebruari 2007. aasta määrusega komisjoni menetlusse astumise taotluse.
44 Üldkohtu kolmanda koja esimees rahuldas 10. mai 2007. aasta määrusega CECED ja LG menetlusse astumise taotlused.
45 Itaalia Vabariik esitas Üldkohtu kantseleisse 22. juunil 2007 saabunud dokumendiga taotluse astuda käesolevas asjas menetlusse hageja nõuete toetuseks.
46 Üldkohtu kolmanda koja esimees rahuldas 4. septembri 2007. aasta määrusega Itaalia Vabariigi menetlusse astumise taotluse.
47 Kuna Üldkohtu kodade koosseis muutus, arvati ettekandja-kohtunik kuuenda koja koosseisu, mistõttu määrati käesolev kohtuasi sellele kojale.
48 Üldkohus (kuues koda) jättis 10. jaanuaril 2008 rahuldamata Electroluxi menetlusse astumise taotluse.
49 Kuuenda koja esimees rahuldas 8. oktoobri 2009. aasta määrusega hageja taotluse tema teatavate dokumentide konfidentsiaalsena käsitlemiseks CECED ja LG suhtes, tehes erandi ainult ühe asjaomase dokumendi puhul, mille osas jäeti LG suhtes konfidentsiaalsena käsitlemise taotlus rahuldamata. Niisiis edastati viimati nimetatud dokumendi täisversioon LG‑le.
50 Pärast ettekandja-kohtuniku ärakuulamist otsustas Üldkohus (kuues koda) avada suulise menetluse ning esitas menetlust korraldavate meetmete raames pooltele teatud kirjalikud küsimused. Pooled vastasid küsimustele selleks antud tähtaja jooksul.
51 Poolte kohtukõned ja nende vastused Esimese Astme Kohtu esitatud küsimustele kuulati ära 11. novembril 2009 toimunud kohtuistungil.
52 Hageja, keda toetavad Itaalia Vabariik ja CECED, palub Üldkohtul:
– tühistada vaidlustatud määrus osas, milles komisjoni poolt vaatlusalusele tootele ja samasugusele tootele antud määratluse alla ei kuulu kõik suured kombineeritud ehitusega külmik-sügavkülmikud, millel on vähemalt kaks kõrvutiasetsevat ust;
– mõista kohtukulud välja nõukogult.
53 Nõukogu, keda toetavad komisjon ja LG, palub Üldkohtul:
– jätta hagi vastuvõetamatuse või põhjendamatuse tõttu rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
54 Kuna kohtunik T. Tchipevil esines pärast suulise menetluse lõppu takistus asja läbivaatamisel osalemiseks, määrati koja esimees A. W. H. Meij käesolevas asjas ettekandja-kohtunikuks ja Üldkohtu kodukorra artikli 32 lõike 3 alusel määrati koja koosseisu täiendamiseks sinna kohtunik V. Vadapalas.
55 Üldkohtu (kuues koda) 5. juuli 2010. aasta määrusega avati suuline menetlus uuesti ja pooltele anti teada, et nad kuulatakse ära uuel kohtuistungil 8. septembril 2010.
56 Hageja, nõukogu, komisjon, CECED, LG ja Itaalia Vabariik teatasid vastavalt 9, 12, 14, 15 ja 16 juuli 2010. aasta kirjadega Üldkohtule, et loobuvad võimalusest saada uuesti ära kuulatud.
57 Seetõttu otsustas kuuenda koja esimees suulise menetluse lõpetada.
Õiguslik käsitlus
1. Kodukorra artikli 116 lõike 6 väidetav rikkumine
58 Kohtuistungil juhtis nõukogu tähelepanu sellele, et Itaalia Vabariigil ei olnud võimalik esitada oma menetlusse astumise taotluses märkusi sisulise vaidluse kohta, kuna neid on võimalik esitada üksnes suulise menetluse ajal.
59 Üldkohus märgib, et kodukorra artikli 116 lõike 6 kohaselt on menetlusse astujal, kes on sarnaselt Itaalia Vabariigiga esitanud oma menetlusse astumise taotluse pärast seda, kui on möödunud sama kodukorra artikli 115 lõikes 1 sätestatud kuuenädalane tähtaeg, mis hakkab kulgema hagiavalduse esitamise teatise avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas, õigus osaleda üksnes suulises menetluses, saada kohtuistungi ettekanne ja esitada selle põhjal oma märkused kohtuistungil (Euroopa Kohtu 26. märtsi 2009. aasta otsus kohtuasjas C‑113/07 P: Selex Sistemi Integrati vs. komisjon, EKL 2009, lk I‑2207, punkt 36).
60 Sellele vaatamata tuleb sarnaselt Itaalia Vabariigi poolt kohtuistungil öeldule tõdeda, et märkused, mis ta menetlusse astumise avalduses esitas, puudutavad üksnes menetlusse astumise taotluse põhjendusi, ning need ei käsitle seega hagi põhjendatust.
61 Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et kodukorra artikli 116 lõike 6 nõudeid ei ole rikutud.
2. Tühistamisnõue
Vastuvõetavus
Poolte argumendid
62 Nõukogu väitel on käsitletav hagi vastuvõetamatu niivõrd, kui hageja taotleb vaidlustatud määruse tühistamist ainult osas, milles komisjoni poolt vaatlusalusele tootele ja samasugusele tootele antud määratluse alla ei kuulu kõik suured kombineeritud ehitusega külmik-sügavkülmikud, millel on vähemalt kaks välist kõrvutiasetsevat ust. Nõukogu viitab sellega seoses kohtupraktikale, mille kohaselt ühenduse õigusakti osaline tühistamine on võimalik vaid juhul, kui need osad, mille tühistamist taotletakse, on ülejäänud aktist eraldatavad.
63 Nõukogu vaidleb vastu ka hageja poolt repliigis esitatud nõudele, et vaidlustatud määruse või selle artikli 1 tühistamise korral jäetaks vaidlustatud õigusakt olemasoleval kujul jõusse, kuni liidu institutsioonid on võtnud Üldkohtu tühistamisotsuse täitmiseks vajalikud meetmed. See nõue tähendab menetluse käigus vaidluse eseme muutmist, nii et Üldkohus otsustaks ultra petita, kui ta tühistaks vaidlustatud määruse tervikuna või ainult selle artikli 1.
64 Lõpuks toob nõukogu välja, et Üldkohus ei saa parandada liidu institutsioonide viga, tunnistades kehtetuks kolmeukseliste külmikute „viimasel minutil väljaarvamise” vaidlusaluste dumpinguvastaste meetmete kohaldamisalast.
65 Hageja ei ole nõukogu poolt hagi vastuvõetamatuse põhjenduseks esitatud argumentidega nõus.
Üldkohtu hinnang
66 Üldohus leiab, et käesolevatel asjaoludel ei ole vaja teha otsust nõukogu poolt hagi vastuvõetamatuse põhjenduseks esitatud argumentide kohta, kuna hageja tühistamisnõuded tuleb igal juhul sisuliselt rahuldamata jätta (vt selle kohta Euroopa Kohtu 23. märtsi 2004. aasta otsus kohtuasjas C‑233/02: Prantsusmaa vs. komisjon, EKL 2004, lk I‑2759, punkt 26).
Põhiküsimus
67 Hageja esitab oma tühistamisnõuete toetuseks neli väidet. Esiteks väidab ta, et nõukogu ja komisjon rikkusid kolmeukseliste külmikute „viimasel minutil väljaarvamisel” vaatlusaluse toote määratlusest hageja kaitseõigusi. Teiseks ei konsulteerinud institutsioonid nõuandekomitees selle väljaarvamise teemal liikmesriikidega „piisavalt aegsasti”, rikkudes algmääruse artikli 15 lõiget 2. Kolmandaks ei ole vaidlusalune määrus piisavalt põhjendatud osas, mis puudutab vaidlusalust väljaarvamist. Neljandaks ja viimaseks rikkusid institutsioonid õigusnormi vaatlusaluse toote määratlemisel kasutatud meetodi valikul.
Esimene väide, mille kohaselt kolmeukseliste külmikute „viimasel minutil väljaarvamisel” vaatlusaluse toote määratlusest rikuti hageja kaitseõigusi
– Poolte argumendid
68 Esiteks väidab hageja, et komisjon koostas lõplikku avalikustamist käsitleva korrigeeritud dokumendi 19. juulil 2006 ning et algmääruse artikli 20 lõike 5 (muudetuna määruse nr 1225/2009 artikli 20 lõige 5) kohaselt oleks ta pidanud andma huvitatud isikutele märkuste esitamiseks vähemalt 10‑päevase tähtaja. Samas edastas komisjon nõukogule ettepaneku lõplike meetmete võtmiseks 31. juulil 2006, s.o mõned tunnid pärast nimetatud isikutele märkuste esitamiseks antud tähtaja möödumist (vt eespool punkt 32).
69 Hageja märgib, et samasuguse toote määratluse muutmine puudutab dumpinguvastase menetluse „põhilist asjaolu” ning et see on kõnealuse menetluse kaugemas etapis väga ebaharilik. Hageja väidab ka, et saatis komisjonile 30 lehekülge märkusi koos 13 uue lisaga, kuid vaidlustatud määruses neile ei viidata. Vaidlustatud määruses käsitletakse üksnes kaalutlusi, mis sisalduvad juba lõplikku avalikustamist käsitlevas korrigeeritud dokumendis, mis edastati 19. juulil 2006.
70 Hageja märgib ka, et asjaolu, et komisjon ootas tema märkustele vastamiseks 9. augustini 2006 ning vastas väga üksikasjalikult, näitab, et tema märkused olid asjakohased ja nõudsid põhjalikku analüüsimist: seda ei tehtud enne komisjoni poolt oma lõpliku ettepaneku muutmist ja selle 31. juulil 2006 nõukogule edastamist. Neil asjaoludel tõi see, et komisjon ei jätnud endale piisavalt aega hageja märkuste analüüsimiseks, kaasa hageja kaitseõiguste kasuliku mõju kadumise.
71 Hageja märgib sellega seoses, et algmääruse artikli 20 lõikes 5 kehtestatud tähtaeg ei ole mitte lihtsalt formaalsus, mida tuleb täita, vaid selle eesmärk on tagada huvitatud isikute tõhus ärakuulamine.
72 Teiseks väidab hageja oma repliigis, et kui välja arvata kaks kirja ja üks Ameerika ametiasutuse märkus, mille nõukogu kostja vastusele lisas, et tõendada lobitööd, mille esemeks vaatlusaluse toote määratlus oli kuni viimase hetkeni olnud, ei ole ühtegi dokumenti ega telefonivestlust, mis mõjutasid komisjoni lõppjäreldusi, toimiku mittekonfidentsiaalsele versioonile liidetud ja seega huvitatud pooltele teatavaks tehtud. Seeläbi rikkus nõukogu hageja kaitseõigusi. Nõukogu rikkus ka menetluslikku õiglust ja vahendite võrdsust, kuna ta ei avaldanud kõiki komisjonis asetleidnud lobitööga seotud dokumente.
73 Nõukogu leiab, et käsitletav väide ei ole põhjendatud ning et hageja poolt repliigi etapis esitatud argumendid ei ole vastuvõetavad.
– Üldkohtu hinnang
74 Kaitseõigustega arvestamise põhimõte on üks liidu õiguse aluspõhimõtetest ning selle kohaselt tuleb ettevõtjatele, keda dumpinguvastase määruse kehtestamisele eelnev uurimismenetlus puudutab, tagada haldusmenetluses võimalus tõhusalt väljendada oma seisukohta väidetavate faktide ja asjaolude tõelevastavuse ja asjakohasuse kohta (vt Üldkohtu 28. oktoobri 2004. aasta otsus kohtuasjas T‑35/01: Shanghai Teraoka Electronic vs. nõukogu, EKL 2004, lk II‑3663, punktid 288 ja 289 ning seal viidatud kohtupraktika).
75 See nõue on täidetud algmääruse artikliga 20, mis näeb oma lõikes 4 (artikli 20 lõige 4, muudetuna määruse 1225/2009 artikli 20 lõige 4) ette, et lõplik avalikustamine toimub kirjalikult. Nimetatud sätte kohaselt peab juhul, kui lõpuks vastu võetud otsus toetub teistsugustele faktidele ja kaalutlustele kui need, mis on lõpliku avalikustamise teel teada antud, siis „avalikustatakse need nii kiiresti kui võimalik”. Algmääruse artikli 20 lõige 5 täpsustab, et „[m]ärkusi, mis esitatakse pärast lõplikku avalikustamist, võib arvesse võtta ainult juhul, kui need esitatakse komisjoni poolt iga juhtumi kohta eraldi seatava aja jooksul, mille pikkus on vähemalt 10 päeva, kusjuures arvesse võetakse küsimuse kiireloomulisust”.
76 Praegusel juhul ei ole vaidlust selle üle, et komisjon edastas hagejale lõplikku avalikustamist käsitleva korrigeeritud dokumendi 19. juulil 2006 ja andis hagejale oma märkuste esitamiseks tähtaja, mis lõppes 31. juulil 2006. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et hageja esitas 28. juulil 2006 oma märkused lõplikku avalikustamist käsitleva korrigeeritud dokumendi kohta, ning selle üle, et komisjon esitas nõukogule lõpliku määruse ettepaneku 31. juulil 2006, s.o 12 päeva pärast lõplikku avalikustamist käsitleva korrigeeritud dokumendi edastamist hagejale. See tähendab, et komisjon sai hageja märkused kätte enne algmääruse artikli 20 lõikes 5 ette nähtud 10‑päevase tähtaja möödumist, ning et ta ootas viimati nimetatud tähtpäeva ära, enne kui saatis nõukogule lõpliku määruse ettepanku.
77 Lisaks tuleb märkida, et asjaolu, et nõukogule esitatud lõplikku määruse ettepanekut levitatakse komisjonis kirjaliku menetluse kohaselt, et saada selle institutsiooni liikmete nõusolekut, ei sea kahtluse alla hageja võimalust saada tõhusalt ära kuulatud, kuna komisjon võib vajadusel nimetatud kirjaliku menetluse peatada või oma ettepaneku projekti pärast huvitatud isikute esitatud märkusi veel muuta.
78 Seetõttu tuleb teha järeldus, et komisjon ei rikkunud algmääruse artikli 20 lõiget 5. Sel põhjusel ei saa ka tuvastada hageja kaitseõiguste rikkumist.
79 Nimetatud järeldust ei sea kahtluse alla hageja argument, mille kohaselt tema kaitseõigusi ja tema õigust saada teavet rikuti seeläbi, et algmääruse artiklit 20 rikkudes ei edastatud talle teatavaid kirju ja telefonivestlustega seotud märkmeid.
80 Selles osas tuleb märkida, et hageja tuletab talle edastamata jäetud lisadokumentide olemasolu nõukogu poolt Üldkohtu menetluses esitatud dokumentide olemasolust, nimelt kahest Ameerika ametiasutuste poolt komisjonile saadetud kirjast ja ühest komisjoni talitustesisesest elektronkirjast, millest ilmneb, et Ameerika ametiasutustega on peetud telefonivestlus.
81 Sellele vaatamata tuleb märkida, et hageja piirdub ilma mingitele tõenditele tuginemiseta oletusega, et on olemas lisadokumendid, mis on avaldanud mõju komisjoni lõplikele järeldustele.
82 Hageja ei saa oma väite põhjendamiseks seega väita, et need dokumendid on talle esitamata jäetud.
83 Kõike eelnevat arvestades tuleb esimene väide tagasi lükata.
Teine väide, mille kohaselt ei konsulteeritud liikmesriikidega nõuandekomitee menetluses „piisavalt aegsasti” kolmeukseliste külmikute väljaarvamise üle vaatlusaluse toote määratlusest
– Poolte argumendid
84 Hageja märgib, et algmääruse artikli 15 lõike 2 teise lause (muudetuna määruse nr 1225/2009 artikli 15 lõike 2 teine lause) kohaselt peab eesistuja andma liikmesriikidele võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 10 tööpäeva enne kohtumist, kogu asjakohase teabe.
85 Hageja väitel on käesolevas asjas seda sätet rikutud, kuna nõuandekomitee ei saanud anda oma arvamust, olles täielikult teadlik kõigist asjaoludest, kui selle liikmetele ei avaldatud 10 tööpäeva enne 19. ja 20. juuli 2006. aasta kohtumist kogu vajalikku teavet ning neid teavitati alles 14. juulil 2006 komisjoni otsusest arvata kolmeukselised külmikud vaatlusaluse toote määratlusest välja.
86 Kõnealune 10‑päevane menetlustähtaeg lisati hageja väitel algmäärusesse selleks, et tagada huvitatud isikute õigustest kinnipidamine ja õiguskindlus. Kohustus konsulteerida nõuandekomitee menetluse raames liikmesriikidega piisavalt aegsasti on oluline vorminõue, kuna sellel võib olla mõju lõpliku akti sisule. Liikmesriikidega nõuandekomitee menetluse raames konsulteerimine võib panna komisjoni oma seisukohta muutma.
87 Hageja lisab, et komisjoni kursimuutus seoses vaatlusaluse toote määratlusega avas täiesti uue arutelu, mille jaoks nõuandekomitee liikmetel oleks olnud vaja aega, et end ette valmistada.
88 Nõukogu vaidlustab hageja argumentide põhjendatuse.
– Üldkohtu hinnang
89 Toimikust ilmneb, et 19. ja 20. juuli 2006. aasta kohtumisel otsustas nõuandekomitee komisjoni poolt esitatud lõplike meetmete võtmise ettepaneku üle, arvestades teavet, mis oli liikmesriikidele täielikult avaldatud alles sama aasta 14. juulil.
90 Sellest järeldub, et vastupidi algmääruse artikli 15 lõikes 2 ettenähtule ei saanud liikmesriigid 10 tööpäeva enne kohtumist kogu asjakohast teavet, mis oli vajalik võtmaks seisukohta komisjoni otsuse suhtes arvata kolmeukselised külmikud välja asjaomase toote määratlusest.
91 Niisugune algmääruse artikli 15 lõikes 2 ette nähtud tähtaja järgimata jätmine ei kujuta endast siiski sellist olulise vorminõude rikkumist, mis muudaks ebaseaduslikuks liikmesriikidega konsulteerimise nõuandekomitee menetluses, ning seeläbi ka vaatlusaluse toote määratluse vaidlustatud määruses.
92 Määruse nr 461/2004 põhjendus 17, mis muudab selles osas algmäärust, ütleb, et teave, mida liikmesriigid saavad nõuandekomiteelt, „tuleks” neile saata vähemalt 10 päeva enne nõuandekomitee eesistuja määratud kohtumise kuupäeva, „et anda liikmesriikidele piisavalt aega niisuguse teabega tutvumiseks”.
93 Selle põhjenduse sõnastusest, eelkõige tingiva kõneviisi kasutamisest („tuleks”) tuleneb, et kõnealuse tähtaja järgimine ei ole ette nähtud liikmesriikidega nõuandekomitees konsulteerimise menetluse tühisuse ähvardusel, vaid vastupidi, algmääruse artikli 15 lõike 2 nõuded võivad olla täidetud ka siis, kui liikmesriikidel on tegelikult piisavalt aega nõuendakomiteelt saadud teabega tutvumiseks (vt analoogia alusel Üldkohtu 14. detsembri 2004. aasta otsus kohtuasjas T‑317/02: FICF jt vs. komisjon, EKL 2004, lk II‑4325, punkt 188 ja seal viidatud kohtupraktika).
94 Samas ei ole hageja tõendanud, et liikmesriikidele ei oleks jäetud piisavalt aega, et teha endale korralikult teatavaks komisjoni poolt vaatlusalusele tootele antud uue määratluse asjaolud, ning et nõuandekomitee ei oleks saanud anda oma arvamust, olles asjaoludest täiesti teadlik.
95 Vastupidi, toimikust ilmneb, et liikmesriikide esindajad arutasid vaatlusaluse toote määratluse küsimust uurimise käigus toimunud erinevatel nõuandekomitee kokkusaamistel üksikasjalikult ning et seda määratlust käsitleti eelkõige dokumentides, mis on seotud 5. juulil 2006 komisjoni poolt liikmesriikidele edastatud lõplike meetmetega.
96 Seega tuleb teha järeldus, et algmääruse artikli 15 lõikes 2 ette nähtud tähtaja järgimata jätmine ei saanud avaldada mõju nõuandemenetluse tulemustele, ega seetõttu ka mitte vaatlusaluse toote lõplikule määratlusele vaidlustatud määruses (vt selle kohta Üldkohtu 10. juuli 1991. aasta otsus kohtuasjas T‑69/89: RTE vs. komisjon, EKL 1991, lk II‑485, punkt 27, ja 27. novembri 1997. aasta otsus kohtuasjas T‑290/94: Kaysersberg vs. komisjon, EKL 1997, lk II‑2137, punkt 88).
97 Seetõttu väitis Itaalia Vabariik kohtuistungil tulemusetult, et kõnealuse tähtaja järgimata jätmine jättis nõuandekomitee liikmed ilma võimalusest vaielda tõhusalt vastu vaatlusaluse toote määratluse muutmisele.
98 Lisaks tuleb selles osas välja tuua, et nõukogu täpsustas, ilma et keegi oleks talle vastu vaielnud, et kuigi teatavad liikmesriigid taotlesid ja said selle kokkusaamise käigus täiendava – 27. juulil 2006 lõppenud – tähtaja, et esitada oma kirjalik arvamus komisjoni esitatud lõplike meetmete võtmise ettepaneku kohta, ei teatanud neist ükski, et see tähtaeg oleks olnud ebapiisav, ega nõudnud oma arvamuse avaldamiseks täiendavat tähtaega.
99 Neil tingimustel tuleb teine väide tagasi lükata.
Kolmas väide, mille kohaselt vaidlusalune määrus ei ole piisavalt põhjendatud osas, mis puudutab vaatlusaluse toote määratlust
– Poolte argumendid
100 Hageja väidab, et osas, mis puudutab vaatlusaluse toote lõplikku määratlust, ei võimalda vaidlustatud määrus hagejal mõista ega vaidlustada nõukogu ja komisjoni poolt tehtud sellekohaseid järeldusi, ega Üldkohtul teostada selle üle kohtulikku kontrolli.
101 Arvestades komisjoni alustpanevat ja hilinenud kursimuutust vaatlusalusele tootele antud määratluses, on vaidlustatud määruse põhjendus ebapiisav, võimaldamaks mõista mõttekäiku, mida on järgitud vastuseks seoses selle mõistega rohkem kui ühe aasta jooksul arendatud laiaulatuslikele arutluskäikudele ja esitatud tõenditele.
102 Selle asemel, et piirduda vaatlusalusele tootele uue määratluse andmisega – tuginedes seejuures samadele faktidele ja asjaoludele kui varem –, oleksid institutsioonid pidanud selgitama, miks oli vaja võtta kasutusele üksnes füüsilistel omadustel rajanev suurte kombineeritud ehitusega mudelite sisemise konfiguratsiooni kriteerium välimistel tunnustel rajaneva kriteeriumi – st vähemalt kahe kõrvuti asetseva pöördukse olemasolu – asemel, kui viimati nimetatud kriteeriumi oli seniajani peetud sobivaks nii seadmete füüsiliste omaduste kui ka tarbijate arusaama seisukohalt.
103 Institutsioonid ei oleks tohtinud viimati nimetatud parameetrit ilma pikemata kõrvale jätta, kuna huvitatud isikud ja komisjon olid seda igakülgselt arutanud ning seda peeti vaatlusaluse toote esialgse määratluse oluliseks aluseks. Kaalutlus, mille kohaselt tarbijate arusaam ei osutunud enam otsustavaks teguriks, ei olnud piisavalt põhjendatud. Kui liidu institutsioonid jätavad sarnaselt käesoleva asjaga kõrvale vastuolulised tarbijauuringud, siis nad peavad selgitama, miks selline vastuolu neile iseäranis häiriv tundub.
104 Vaidlustatud määruse põhjendustest ilmneb, et liidu institutsioone viis kolmeukseliste mudelite vaatlusaluse toote määratlusest välja arvama see, kui nad hindasid veelgi laiemalt teatavate uurimisinstituutide ja liigitusasutuste seisukohti, toetudes LG poolt pärast lõplikku avalikustamist käsitleva korrigeeritud dokumendi edastamist esitatud lisatõenditele.
105 Samas ei esitanud LG ühtki lisatõendit, vaid piirdus sellega, et kinnitas uuesti väidet, et toote sisemine konfiguratsioon on tähtsam kui selle välised füüsilised omadused, ja edastas ühe instituudi 10. juuli 2006. aasta kirja, milles korrati komisjonile 2006. aasta aprillis esitatud arvamust ning heideti ette, et komisjon ei ole seda arvamust lisanud oma lõpliku avalikustamise dokumendile.
106 Teiseks ei selgitanud nõukogu ja komisjon, miks teatavate uurimisinstituutide ja liigitusasutuste seisukohad, millest enamik liigitab side-by-side-kombineeritud ehitusega mudelid nende sisemise konfiguratsiooni ja mitte uste asetuse põhjal, viis nad järelduseni, et füüsiliste omaduste seisukohast ei saa kolmeukselist mudelit vaadelda side-by-side-segmendi osana. Ka ei kontrollinud nad „juhtivateks” nimetatud asutuste pädevust.
107 Lisaks oleksid nõukogu ja komisjon pidanud selgitama, miks teatavaid, alates oktoobrist 2005 toimikus olnud tõendeid ei peetud uurimise seisukohalt veenvaiks, ning miks ei arvestatud mõnede teiste tõenditega nagu sõltumatute tarbijate ühenduste publikatsioonidega, mis puudutasid sõnaselgelt kolmeukselisi kombineeritud ehitusega mudeleid.
108 Hageja lisab, et institutsioonidel ei ole kombeks luua vaatlusaluse toote määratluse raames eristusi, kui eri segmentide vahel puuduvad „selged eraldusjooned”. Samas praegusel juhul ei ole „selget eraldusjoont” kaheukselise ja kolmeukselise side-by-side kombineeritud ehitusega mudeli vahel. Institutsioonid ei selgitanud, miks nad pidasid „selge eraldusjoone” puudumisel vajalikuks luua omaenda eristus.
109 Lõpuks oletab hageja, et institutsioonide „järsk” kursimuutus oli tingitud „viimase minuti lobist”, mille kohta vaidlustatud määruses tõendid puuduvad.
110 Nõukogu vaidlustab hageja argumentide põhjendatuse.
– Üldkohtu hinnang
111 Tuleb meenutada, et liidu institutsioonide akti põhjendusest peab selgelt ja ühemõtteliselt ilmnema õigusakti autoriks oleva institutsiooni arutluskäik selliselt, et huvitatud isikuil oleks võimalik teada saada võetud meetme põhjused ja et kohtul oleks võimalik teostada kohtulikku kontrolli (Üldkohtu 27. septembri 2005. aasta otsus liidetud kohtuasjades T‑134/03 ja T‑135/03: Common Market Fertilizers vs. komisjon, EKL 2005, lk II‑3923, punkt 156).
112 Põhjendamisnõude hindamisel tuleb lähtuda käsitletava juhtumi asjaoludest, eeskätt akti sisust, viidatud põhjenduste laadist ning sellest, milline võib olla adressaatide ja muude niisuguste isikute huvi selgituste saamiseks, keda akt otseselt ja isiklikult puudutab (vt Euroopa Kohtu 2. aprilli 1998. aasta otsus kohtuasjas C‑367/95 P: komisjon vs. Sytraval ja Brink’s France, EKL 1998, lk I‑1719, punkt 63).
113 Akti põhjenduse piisavust tuleb hinnata mitte ainult selle sõnastust, vaid ka konteksti ja asjassepuutuva valdkonna kogu õiguslikku regulatsiooni silmas pidades (Euroopa Kohtu 29. veebruari 1996. aasta otsus kohtuasjas C‑56/93: Belgia vs. komisjon, EKL 1996, lk I‑723, punkt 86, ja eespool viidatud kohtuotsus Kaysersberg vs. komisjon, punkt 150).
114 Kuna määrus, mis nii nagu praeguses asjas kehtestab lõpliku dumpinguvastase tollimaksu, kuulub teatud meetmete üldisesse süsteemi, siis ei saa nõuda, et selle põhjenduses oleks täpsustatud erinevad, vahel väga arvukad ja keerulised faktilised ja õiguslikud asjaolud, mida see määrus käsitleb, ning samuti ei saa nõuda, et institutsioonid võtaksid seisukoha huvitatud isikute esitatud kõikide argumentide suhtes. Vastupidi, piisab kui akti autor esitab need faktilised ja õiguslikud asjaolud, mis on vaidlustatud määruse seisukohalt olulise tähtsusega.
115 Mõistagi tuleb niisuguse määruse põhjenduse hindamisel, mis kehtestab lõpliku dumpinguvastase tollimaksu, arvestada eelkõige liidu institutsioonide poolt huvitatud isikutele edastatud teavet ja nende poolt uurimismenetluses esitatud märkusi. Sellele vaatamata ei ole institutsioonidel tarvis spetsiaalselt põhjendada, miks ei ole arvestatud huvitatud isikute esitatud erinevate argumentidega. Piisab, kui määruses on selge põhjendus institutsioonide tehtud analüüsis esiletõusnud asjaolude kohta, kuna see põhjendus võib selgitada põhjusi, miks on jäetud kõrvale asjakohased argumendid, mis haldusmenetluses osalejad on esitanud.
116 Lisaks peab määrus, mis uurimismenetluse lõpul kehtestab lõpliku dumpinguvastase tollimaksu, olema põhjendatud ainult kõikide faktiliste ja õiguslike asjaolude suhtes, mis on dokumendis antud hinnangu jaoks asjakohased. Põhjendamiskohustuse eesmärk ei ole haldusmenetluse käigus institutsiooni seisukoha väljakujunemise selgitamine ja niisiis ei ole selle eesmärk põhjendada lõppdokumendi lahenduse erinevust ajutisest seisukohast, mis on esitatud huvitatud isikutele menetluse käigus edastatud dokumentides, et võimaldada neil teatavaks teha oma seisukoht. See kohustus ei kohusta seega institutsiooni selgitama, mil viisil võis olla põhjendamatu haldusmenetluse ühel etapil kavandatud seisukoht.
117 Praegusel juhul ilmneb vaidlustatud määruse põhjendustest 10 ja 11, et vaatlusaluse toote määratus rajaneb kahel eeldusel: kombineeritud ehitusega külmik-sügavkülmikute turu jagamisel traditsiooniliselt kolmeks segmendiks (vt eespool punkt 6) ja „selge eraldusjoone” olemasolul nende kolme turusegmendi vahel.
118 Selleks et kindlaks teha, kas suured kolmeukselised kombineeritud ehitusega külmik-sügavkülmikud kuuluvad bottom mount-külmikute või side-by-side-külmikute segmenti, on komisjon kõigepealt vaidlustatud määruse põhjenduses 13 määratlenud vaatlusaluse toote selle väliste omaduste, nimelt kahe kõrvutiasetseva pöördukse alusel, lähtudes ühtaegu nii toote füüsilistest omadustest kui ka tarbijate arusaamast, kuna hageja oli kolmeukselist mudelit määratlenud ja esitlenud kui side-by-side-külmikut.
119 Samas põhjenduses on täpsustatud, et menetluse alguses ei pidanud komisjon asjaolu, et side-by-side-külmikul ja kolmeukselisel mudelil on erinev sisekambrite asetus, nii oluliseks eristuskriteeriumiks, et selle alusel kolmeukselised side-by-side-külmikud vaatlusaluse toote määratlusest välja arvata, sest selle kohta ei olnud esitatud otsustavat tõendusmaterjali ja sel ajal puudus side-by-side-külmikutel ühene määratlus.
120 Nagu ilmneb vaidlustatud määruse põhjendusest 14, pidas komisjon vajalikuks hinnata uurimise käigus veelgi laiemalt teatavate juhtivate uurimisinstituutide ja liigitusasutuste seisukohti, millest enamik liigitab side-by-side-külmikud kambrite sisemise konfiguratsiooni ja mitte uste asetuse põhjal.
121 Samas põhjenduses on ka täpsustatud, et niisiis pidi komisjon vaatlusalusele tootele ajutises määruses antud määratluse uuesti läbi vaatama ja välistama kolmeukselise mudeli selle füüsiliste omaduste alusel side-by-side-külmikute segmendist, nagu ilmneb vaidlustatud määruse põhjendusest 15.
122 Selles osas on vaidlustatud määruse põhjenduses 14 täpsustatud, et komisjon jättis kõrvale tarbijate arusaama kriteeriumi, kuna selle abil ei saanud teha selget järeldust ei kolmeukseliste külmikute vaatlusaluse toote määratlusega hõlmamise poolt ega vastu, sest nii hageja kui ühenduse tootmisharu esitasid üksnes omaenda vaateid toetavaid ja üksteisele vasturääkivaid tarbijauuringuid.
123 Nagu on täpsustatud vaidlustatud määruse põhjenduses 15, leidsid institutsioonid, et kolmeukseline mudel kuulub mitte side-by-side kombineeritud, vaid bottom-mount kombineeritud külmik-sügavkülmikute segmenti.
124 Seega tuleb asuda seisukohale, et institutsioonid põhjendasid piisavalt oma otsust jätta kolmeukselised külmik-sügavkülmikud välja vaatlusaluse toote määratlusest, tuues välja, et tarbijauuringud olid üksteisele vasturääkivad, kuna sellest tõdemusest järeldub, et tarbijate arusaama kriteeriumi põhjal ei saanud neist uuringutest teha ümberlükkamatuid järeldusi.
125 Olles tuvastanud, et tarbijate arusaama kriteeriumi põhjal ei ole võimalik lahendusele jõuda, tegid institutsioonid otsuse juhtivate uurimisinstituutide ja liigitusasutuste seisukohtade alusel, millest enamik liigitab side-by-side-külmikud kambrite sisemise konfiguratsiooni ja mitte uste asetuse põhjal.
126 Sellise viite puhul on tegemist vaidlustatud määruses vaatlusalusele tootele antud määratluse piisava põhjendamisega.
127 Seega heidab hageja institutsioonidele põhjendamatult ette, et viimased ei ole selgitanud, miks nad pidasid „selge eraldusjoone” puudumisel kaheukselise ja kolmeukselise side-by-side kombineeritud ehitusega mudeli vahel vajalikuks luua omaenda eristus, tuues välja, et side-by-side kombineeritud külmik-sügavkülmiku oluline põhitunnus on kambrite paigutus, lõid institutsioonid selge eraldusjoone side-by-side kombineeritud ja kolmeukseliste kombineeritud ehitusega mudelite vahel, ilma et selles osas oleks olnud vaja arendada laiemaid selgitusi.
128 Lisaks tuleb meenutada, et põhjendamiskohustuse rikkumise väite puhul on tegemist menetlusnormide rikkumise väitega, mis säärasena erineb vaidlustatud otsuse põhjenduste ebatäpsust puudutavast väitest, mida tuleb käsitleda vaidlustatud otsuse põhjendatuse uurimisel (eespool viidatud kohtuotsus komisjon vs. Sytraval et Brink’s France, punkt 67; vt selles osas ka Üldkohtu 19. juuni 2009. aasta otsus kohtuasjas T‑48/04: Qualcomm vs. komisjon, EKL 2009, lk II‑2029, punkt 179).
129 Põhjendamiskohustuse täitmiseks peavad institutsioonid seega – nii nagu nad on teinudki – esitama põhjused, miks nad erinevalt algsest määratlusest, mille ajutisusele osutab muuseas ajutise määruse põhjendus 17, arvasid kolmeukselised mudelid vaatlusaluse toote määratlusest lõplikult välja, ning seda ilma kohustuseta käsitleda kõnealuse väljajätu põhjendamisel kõiki faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, mida on kaalutud haldusmenetluse käigus.
130 Neil asjaoludel tuleb asuda seisukohale, et vaidlustatud määruse põhjendus võimaldas vaatlusaluse toote määratluse osas hagejal, kes oli olnud haldusmenetlusse tihedalt kaasatud ja seetõttu vaatlusaluse toote määratlusega seotud probleemidega tuttav, mõista ja vaidlustada lõpplahenduse põhjendusi ja Üldkohtul teostada selle üle kohtulikku kontrolli, nagu muu hulgas tuleneb ka neljanda väite analüüsist.
131 Seetõttu ei ole hageja argument, et vaatlusaluse toote määratluse muutmine on tingitud „viimase minuti lobist”, mida vaidlustatud määruse põhjendustes ei mainita, mingil juhul tulemuslik, sest kõigest eelnevast tuleneb, et vaidlustatud määruses on esitatud õiguslikult piisavalt faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, mis on asjakohased määruses antud hinnangu mõistmiseks.
132 Kõike eelnevat arvestades tuleb kolmas väide tagasi lükata.
Neljandas väide, et institutsioonid rikkusid õigusnormi vaatlusaluse toote määratlemisel kasutatud meetodi valikul
– Poolte argumendid
133 Hageja väidab, et vaatlusaluse toote määratlemisel kasutatud meetod on vastuolus algmääruse artikli 1 lõigetega 1 ja 4, kuna komisjon ei arvestanud tarbijate arvamust.
134 Hageja leiab, et erinevused vaatlusaluste külmikute füüsilistes omadustes on nii väikesed, et need ei avalda mõju nende toodete lõppkasutusele. Samas õigustavad füüsilised erinevused toodete vahel vahetegemist ainult juhul, kui need omavad tähtsust tarbijate jaoks. Niisiis, kuna erinevused vaatlusaluste külmikute füüsilistes omadustes ei avalda mõju nende lõppkasutusele, ei oleks institutsioonid tohtinud jätta tähelepanuta, et nende mõju tarbijate arvamusele on vähene. Järelikult tegi nõukogu vea, jättes kõrvale tõendid, mis puudutavad tarbijate arusaama antud küsimuses.
135 Hageja märgib selles osas, et komisjon ise leidis oma 17. mai 1988. aasta määruses (EMÜ) nr 1418/88, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks Jaapanist pärit maatriksprinteritele (EÜT L 130, lk 12), et väikesed erinevused, mis ei puuduta toodete füüsilisi ja tehnilisi põhiomadusi, peaksid võimaldama välistada toodete sarnasuse ainult juhul, kui nende erinevuste tulemusel on vaatlusaluste toodete rakendamine või kasutamine, või kliendi arusaam nendest väga erinevad (määruse nr 1418/88 põhjendus 12). Kuna liidu institutsioonid leidsid, et tarbija arusaama puudutav tõendusmaterjal ei olnud veenev, siis oleksid nad pidanud jääma vaidlusaluse toote laiema määratluse juurde, mis hõlmaks ka kolmeukselisi külmikuid.
136 Hageja täpsustab, et ta ei vaidle vastu nõukogu poolt seoses vaatlusaluse toote määratlusega faktilistele asjaoludele antud hinnangule ja piirdub väitega, et vaatlusaluse toote määratlemisel järgitud meetodi puhul on rikutud õigusnormi.
137 Nõukogu vaidleb vastu käsitletava väite põhjendatusele.
– Üldkohtu hinnang
138 Kõigepealt tuleb märkida, et vaatlusaluse toote määratlus dumpinguvastases uurimises peab aitama välja töötada niisuguste toodete nimekirja, millele olenevalt olukorrast määratakse dumpinguvastased tollimaksud. Selle tarvis võivad institutsioonid arvesse võtta erinevaid tegureid, näiteks toodete füüsilised, tehnilised ja keemilised omadused, kasutus, asendatavus, tarbijate arusaam, turustuskanalid, tootmisprotsess, tootmiskulud, kvaliteet jne.
139 Praegusel juhul ilmnes kolmanda väite analüüsist, et nõukogu on vaidlustatud määruse põhjenduses 13 välja toonud, et ajast, mil komisjon menetlust alustas, toimus vaatlusaluse toote uurimine nii füüsiliste ja tehniliste omaduste kui ka tarbijate arusaama põhjal. Pärast tõendite uurimist ning juhtivate uurimisinstituutide ja liigitusasutuste seisukohtade läbitöötamist, millest enamik liigitab side-by-side-külmikud kambrite sisemise konfiguratsiooni ja mitte uste asetuse põhjal, jõudis nõukogu vaidlustatud määruse põhjenduses 14 järelduseni, et füüsiliste omaduste seisukohast ei saa kolmeukselist mudelit vaadelda side-by-side-segmendi osana. Olles seejärel uurinud tarbijate arusaama, leidis nõukogu, et nii hageja kui ühenduse tootmisharu esitasid omaenda vaateid toetavaid ja „üksteisele vasturääkivaid” tarbijauuringuid, nii et need ei võimaldanud teha konkreetset järeldust vaatlusaluse toote määratluse osas.
140 Niisiis tuleb vastupidi hagejale asuda seisukohale, et nõukogu uuris tarbijate arusaama käsitlevaid tõendeid, jõudes siiski järeldusele, et need tõendid olid vastuolulised ning seetõttu ei olnud need otsustava tähtsusega vaatlusaluse toote määratlemisel. Hageja väide, et nõukogu ei pööranud tarbijate arusaamale tähelepanu, tuleb seega faktilise paikapidamatuse tõttu tagasi lükata.
141 Seoses hageja seisukohaga, et füüsilised erinevused õigustavad toodete vahel vahetegemist ainult juhul, kui need omavad tähtsust tarbijate jaoks, tuleb märkida, et seda seisukohta ei toeta algmäärus ega kohtupraktika. Eespool punktis 138 on välja toodud, et liidu institutsioonid võivad vaatlusaluse toote määratlemisel arvesse võtta erinevaid tegureid, millel hulgas toodete füüsilised, tehnilised ja keemilised omadused on olulisel kohal, olemata siiski esmatähtsad. Igal juhul ei saa asuda seisukohale, et erinevused füüsilistes ja tehnilistes omadustes on olulised ainult siis, kui need kajastuvad tarbijate arusaamas.
142 Järgmiseks, hageja väite osas, et erinevused vaatlusaluste külmikute füüsilistes ja tehnilistes omadustes on väikesed ja puudutavad ainult peensusi, piisab kui märkida, et vaidlustatud määrus sellist faktilist hinnangut ei sisalda. Vastupidi, nimetatud määruse põhjendustest 14 ja 15 ilmneb, et nõukogu omistas külmikute füüsiliste omaduste hindamisel rohkem tähtsust külmikute sisemisele konfiguratsioonile ja mitte nende uste asetusele, ning tegi seejärel järelduse, et tuvastatud erinevused õigustavad seda, et kolmeukselist mudelit ei tuleks käsitleda side-by-side-külmikute segmenti kuuluvana. Samas ei vaidlusta hageja sõnaselgelt nõukogu poolt faktidele antud hinnangut.
143 Seega tuleb asuda seisukohale, et hageja argumentatsiooni aluseks olev eeldus, mille kohaselt vaadeldavate toodete füüsiliste ja tehniliste omaduste põhjal ilmnevad üksnes väikesed erinevused, rajaneb lihtsalt väitel, mille põhjenduseks ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks selle tõelevastavust.
144 Sel põhjusel tuleb tagasi lükata ka väide, et kuna tarbijate arusaama ei peetud otsustavaks, siis peaks vaatlusaluse toote määratlus hõlmama ka kolmeukselisi külmikuid.
145 Eelnevat arvestades tuleb neljas väide tagasi lükata.
146 Sellest tulenevalt tuleb hagi tervikuna jätta rahuldamata.
Kohtukulud
147 Kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud.
148 Kuna hageja on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb kohtukulud vastavalt nõukogu ja LG nõudele välja mõista hagejalt, kes ühtlasi kannab ise oma kohtukulud.
149 CECED kannab ise oma kohtukulud.
150 Kodukorra artikli 87 lõike 4 esimese lõigu alusel kannavad menetlusse astuvad liikmesriigid ja institutsioonid ise oma kohtukulud.
151 Seega kannavad Itaalia Vabariik ja komisjon ise oma kohtukulud.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ESIMESE ASTME KOHUS (kuues koda)
otsustab:
1. Jätta hagi rahuldamata.
2. Mõista Euroopa Liidu Nõukogu ja LG Electronics, Inc. kohtukulud välja Whirlpool Europe Srl‑ilt, kes ühtlasi kannab ise oma kohtukulud.
3. Itaalia Vabariik, Euroopa Komisjon ja Euroopa kodumasinate tootjate komitee (CECED) kannavad ise oma kohtukulud.
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 13. septembril 2010 Luxembourgis.
Sisukord
Õiguslik raamistik
Vaidluse taust
1. Uurimise esemeks olev turg
2. Menetluse algetapp
3. Ajutine määrus
4. Uurimismenetluse hilisem etapp
5. Lõpliku avalikustamise dokument
6. Lõplikku avalikustamist käsitlev korrigeeritud dokument
7. Vaidlustatud määrus
Menetlus ja poolte nõuded
Õiguslik käsitlus
1. Kodukorra artikli 116 lõike 6 väidetav rikkumine
2. Tühistamisnõue
Vastuvõetavus
Poolte argumendid
Üldkohtu hinnang
Põhiküsimus
Esimene väide, mille kohaselt kolmeukseliste külmikute „viimasel minutil väljaarvamisel” vaatlusaluse toote määratlusest rikuti hageja kaitseõigusi
– Poolte argumendid
– Üldkohtu hinnang
Teine väide, mille kohaselt ei konsulteeritud liikmesriikidega nõuandekomitee menetluses „piisavalt aegsasti” kolmeukseliste külmikute väljaarvamise üle vaatlusaluse toote määratlusest
– Poolte argumendid
– Üldkohtu hinnang
Kolmas väide, mille kohaselt vaidlusalune määrus ei ole piisavalt põhjendatud osas, mis puudutab vaatlusaluse toote määratlust
– Poolte argumendid
– Üldkohtu hinnang
Neljandas väide, et institutsioonid rikkusid õigusnormi vaatlusaluse toote määratlemisel kasutatud meetodi valikul
– Poolte argumendid
– Üldkohtu hinnang
Kohtukulud