Kohtuasi T‑309/10

Christoph Klein

versus

Euroopa Komisjon

Lepinguväline vastutus – Meditsiiniseadmed – Direktiivi 93/42/EMÜ artiklid 8 ja 18 – Komisjoni tegevusetus pärast turuleviimist keelavast otsusest teatamist – Eraõiguslikele isikutele õigusi andva õigusnormi piisavalt selge rikkumine

Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (esimene koda), 21. jaanuar 2014

1.      Kahju hüvitamise nõue – Aegumistähtaeg – Tähtaja algus – Jätkuv kahju – Arvesse võetav kuupäev

(ELTL artikli 340 teine lõik, Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 46)

2.      Lepinguväline vastutus – Tingimused – Üksikisikutele õigusi andva õigusnormi piisavalt selge rikkumine – Institutsioon, kellel ei ole mingit kaalutlusruumi – Liidu õiguse väikseimgi rikkumine, mis on küllaldane

(ELTL artikli 340 teine lõik)

3.      Lepinguväline vastutus – Tingimused – Õigusvastasus – Kahju – Põhjuslik seos – Tõendamiskoormis – Ühe tingimuse puudumine – Kahju hüvitamise nõude tervikuna rahuldamata jätmine

(ELTL artikli 340 teine lõik)

4.      Lepinguväline vastutus – Tingimused – Institutsioonide õigusvastane tegevus – Komisjoni tegevusetus pärast seda, kui liikmesriik on teavitanud meditsiiniseadme turuleviimist keelavast otsusest – Asjaolu, mis ei ole õigusvastane

(ELTL artikli 340 teine lõik; nõukogu direktiiv 93/42, artikli 8 lõiked 2 ja 3)

5.      Lepinguväline vastutus – Tingimused – Institutsioonide õigusvastane tegevus – Asjaolu, et komisjon ei algatanud omal algatusel direktiivi 93/42 alusel kaitseklausli menetlust – Asjaolu, mis ei ole õigusvastane – Liikmesriikide ainupädevus menetluse alustamisel

(ELL artikli 5 lõige 2; ELTL artikli 340 teine lõik; nõukogu direktiiv 93/42, artikli 8 lõiked 2 ja 3)

6.      Lepinguväline vastutus – Tingimused – Õigusvastasus – Asjaolu, et komisjon ei algatanud liikliikmesriigi kohustuste rikkumise menetlust – Asjaolu, mis ei ole õigusvastane

(ELTL artikkel 258 ja ELTL artikli 340 lõige 2)

1.      Kahju korral, mis võib pidevalt jätkuda, on Euroopa Kohtu põhikirja artiklis 46 sätestatud viieaastane aegumistähtaeg kohaldatav aegumist katkestava toimingu kuupäevale eelneva enam kui viieaastase ajavahemiku suhtes, ilma et see mõjutaks hilisematel ajavahemikel tekkinud õigusi.

(vt punkt 52)

2.      Liidu lepinguvälise vastutuse tekkimine ELTL artikli 340 teise lõigu tähenduses, liidu organite õigusvastase tegevuse tõttu, eeldab, et samal ajal on täidetud teatud tingimused: institutsioonidele etteheidetava tegevuse õigusvastasus, kahju tekkimine ning põhjuslik seos väidetava tegevuse ja viidatud kahju vahel.

Asjaomasele institutsioonile või organile etteheidetava õigusvastase tegevuse tingimuse puhul on kohtupraktika kohaselt nõutav, et oleks tõendatud isikutele õigusi andva õigusnormi piisavalt selge rikkumine. Et kindlaks teha, kas on täidetud nõue, mille kohaselt rikkumine peab olema piisavalt selge, on otsustav kriteerium asjaolu, et asjassepuutuv liidu institutsioon või organ on ilmselgelt ja oluliselt ületanud oma kaalutlusõiguse piire. Kui asjaomase institutsiooni või organi kaalutlusõiguse määr on vähene või peaaegu puudub, võib väikseimgi liidu õiguse rikkumine olla küllaldane, et rikkumine oleks piisavalt selge.

(vt punktid 56 ja 57)

3.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 58–60)

4.      Kuna direktiivi 93/42 meditsiiniseadmete kohta artikli 8 lõige 3 paneb liikmesriigile üksnes kohustuse teavitada komisjoni turuleviimist keelavast otsusest ega kohusta teda võtma sellega seotud meetmeid, siis tuleb asuda seisukohale, et komisjon ei pidanud pärast teate saamist tegema ühtegi otsust. Seda järeldust ei sea kahtluse alla asjaolu, et selle teate pealkirjas viidati direktiivi artiklis 8 ettenähtud kaitseklausli menetlusele. Nimelt tuleb kõigi haldusaktide õigusjõudu hinnata nende sisu, mitte vormi põhjal.

Järelikult, ehkki oli kahetsusväärne, et komisjon ei reageerinud liikmesriigi ametiasutuse otsusele, ei saa sellele institutsioonile ette heita mingit õigusvastast käitumist, mis tuleneks asjaolust, et ta ei teinud pärast kõnealuse teate saamist direktiivi 93/42 artikli 8 lõike 2 alusel otsust. Lisaks ei kujuta valge raamat endast komisjoni kohustuse õiguslikku alust, kuna see sisaldab üksnes ettepanekuid liidu tegevuseks teatud valdkonnas ja tegemist on poliitilise arutelu algatamiseks mõeldud teavitamisega, mitte õiguslike kohustuste panemisega.

(vt punktid 77–79 ja 84–86)

5.      Komisjonile ei saa ette heita mingit õigusvastast käitumist tulenevat asjaolust, et ta ei algatanud direktiivi 93/42 meditsiiniseadmete kohta artikli 8 lõike 2 kohast kaitseklausli menetlust.

Nimelt peavad selle direktiivi artikli 8 lõike 1 kohaselt liikmesriigid võtma vajalikud meetmed tagamaks, et meditsiiniseadmeid ei saaks turule viia, kui need seavad ohtu patsientide ohutuse ja tervise. Neil asjaoludel kehtestab direktiiv süsteemi, milles turu üle teostatavad järelevalvet siseriiklikud ametiasutused, mitte komisjon. Lisaks on vastavalt direktiivi 93/42 artiklile 8 kaitseklausli menetluse algatamise õigus üksnes liikmesriikidel, mistõttu alustavad seda menetlust ainult nemad. Selles osas olgu märgitud, et direktiivi 93/42 artikkel 8 ei võimalda komisjonil omal algatusel liikmesriike teavitada oma järeldustest siseriiklike meetmete kohta.

Eelkõige kooskõlas ELL artikli 5 lõikes 2 sätestatud pädevuse andmise põhimõttega tegutseb liit aluslepingutes seatud eesmärkide saavutamiseks talle liikmesriikide poolt aluslepingutega antud pädevuse piires. Seega ei saanud komisjon tegutseda väljaspool direktiiviga 93/42 selliselt ette nähtud pädevust ja seda ei saa talle tõhususe kriteeriumi alusel ette heita.

(vt punktid 89, 90 ja 96)

6.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 94)