ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS (kolmas koda)

10. mai 2007

Kohtuasi T‑255/04

Monique Negenman

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Avalik teenistus – Ametnikud – Rasedus- ja sünnituspuhkus – Haiguspuhkus – Eeldatav sünnituskuupäev – Rasedus- ja sünnituspuhkuse algus

Ese:      Hagi, mille ese on esiteks nõue tühistada komisjoni otsus, milles fikseeritakse rasedus- ja sünnituspuhkuse alguse ja lõpu aeg Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade artikli 58 järgi, ja teiseks kahju hüvitamise nõue.

Otsus: Tühistada komisjoni 23. oktoobri 2003. aasta otsus, millega fikseeritakse hageja rasedus- ja sünnituspuhkuse alguse ja lõpu aeg. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata. Jätta kohtukulud komisjoni kanda.

Kokkuvõte

Ametnikud – Rasedus- ja sünnituspuhkus – Kestus – Tähtaja algus

(Personalieeskirjad, artiklid 58 ja 59)

Personalieeskirjadega on kehtestatud rasedus- ja sünnituspuhkuse arvutamise selge ja üheselt mõistetav süsteem, mille alusel saab vastavalt õiguskindluse põhimõttele eelnevalt kindlalt määratleda selle puhkuse alguse selleks, et rasedal naisel oleks enne rasedus- ja sünnituspuhkusele minekut võimalus olla oma haldusseisundist teadlik. Selle süsteemi raames ei ole ametisse nimetaval asutusel rasedus- ja sünnituspuhkuse alguse ja lõpu kuupäeva fikseerimisel mingit kaalutlusruumi. Kuigi ta peab ametniku tööle tagasituleku kuupäeva kindlaksmääramiseks kindlasti võtma arvesse sünnituse tegelikku kuupäeva, ei või ta ainult arstlikust tõendist tulenevat eeldatavat sünnituskuupäeva võtta arvesse rasedus- ja sünnituspuhkuse alguse kindlaksmääramiseks ning mingil juhul ei või ta seda kindaks määrata tagasiulatuvalt vastavalt tegelikule sünnituskuupäevale. Kui tegelik sünnituskuupäev on varasem kui selle eeldatav kuupäev, tuleb asuda seisukohale, et rasedus- ja sünnituspuhkuse alguse aeg ei muutu ning et asjaomane ametnik peab peale sünnitust saama täiendavat puhkust, et tagada talle personalieeskirjades ette nähtud minimaalne ehk kuueteistkümne nädala pikkune rasedus- ja sünnituspuhkus.

See järeldus ei muutu siis, kui rase naine on juba enne rasedus- ja sünnituspuhkuse algust haiguspuhkusel rasedusega seotud haiguste tõttu, kuna selles osas ei tee personalieeskirjade artikkel 85 neil mingit vahet. Nimetatud sätte kohaldamine nii, et sellisel juhul fikseeritaks tagasiulatuvalt rasedus- ja sünnituspuhkuse algus vastavalt tegelikule sünnituskuupäevale, muutes sellele päevale eelneva kuuenädalase tähtaja hulka kuuluvad haiguspuhkuse päevad rasedus- ja sünnituspuhkuse päevadeks, oleks vastuolus personalieeskirjade artiklitega 58 ja 59. Rasedust ei saa pidada haiguseks ning ühtki personalieeskirjade sätet ei saa tõlgendada nii, et see võimaldaks ümber arvestada neid kahte tüüpi puhkusi, mis on erineva olemuse ning eesmärgiga. Selline meetod diskrimineeriks lisaks rasedaid naisi, kelle rasedus on kulgenud probleemideta ning kellel ei ole seega olnud vajadust võtta haiguspuhkust, võrreldes nendega, kes peavad enne oma rasedus- ja sünnituspuhkust võtma haiguspuhkuse, kuna nad on töövõimetud.

(vt punktid 50–56 ja 58–61)