ELT teatis
Kreeka Vabariigi 22. juuni 2004. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu
(Kohtuasi T-251/04)
(Kohtumenetluse keel: kreeka)
Kreeka Vabariik esitas 22. juunil 2004 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtusse hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu. Hageja esindajad on V. Kontolaimos ja I. Khalkias.
Hageja palub esimese astme kohtul:
tühistada 29. aprilli 2004. aasta otsus 2004/457/EÜ (ELT L 156, lk 47).
Õiguslikud alused ja peamised argumendid
Olles kontrollinud raamatupidamisarvestust vastavalt määrusele (EMÜ) nr 729/70, ei rahastanud komisjon vaidlustatud otsusega ühenduse eelarvest Kreeka Vabariigi kulusid puu- ja köögiviljasektoris ning riikliku ladustamise valdkonnas, pidades neid kulusid ühenduse eeskirjadele mittevastavaks, mistõttu tuleb need kulud kanda Kreeka Vabariigil.
Osa neist kuludest on seotud riisi riikliku ladustamisega eelarveaastatel 1999-2001. Eeskirjadele mittevastavuse põhjuseks tõi komisjon hilinenud sekkumise teatava riisikoguse puhul. Otsuse kõnelust kogust käsitleva osa vaidlustamist põhjendab Kreeka Vabariik väitega, et komisjon on rikkunud proportsionaalsuse põhimõtet, keeldudes arvestamast vääramatut jõudu - veoautojuhtide streiki. Veel väidab Kreeka Vabariik, et on rikutud õiguspärase ootuse põhimõtet, kuna komisjoni talitused ei edastanud komisjoni seisukohta, kui oli teatatud, et vääramatu jõu tõttu sekkumine hilineb. Peale selle väidab Kreeka Vabariik, et piisavalt ei ole põhjendatud suunise VI/5330/97 mittejärgimist, mis näeb ette kindla määraga korrektsioonide kohaldamise, juhul kui ebakorrapäraste maksete tegelikku suurust ei saa kindlaks määrata.
Osa rahastamata jäetud kuludest on seotud virsikutootjatele miinimumhinna maksmata jätmisest tingitud korrektsiooniga. Vaidlustatud otsuse selle punktiga seoses tunnistab Kreeka Vabariik, et töötlejate asemel maksti otse tootjaorganisatsioonidele, kuid ta viitab erandlikele asjaoludele, mis tema meelest õigustavad kõnealust meedet, mida ta peab ühise põllumajanduspoliitika eesmärgile ja ühisele turukorraldusele vastavaks, kinnitades, et sellega ei tekitatud mingit kahju.
Kreeka Vabariik leiab veel, et korrektsioonisumma on valesti arvutatud.
Puudustkannatavate inimeste abistamise programmiga seotud 2%-lise korrektsiooni osas väidab Kreeka Vabariik, et määruse nr 3149/92
1 artikleid 1, 2 ja 9 on vääralt tõlgendatud, asjaolusid on valesti hinnatud ja esitatud põhjendused ei ole piisavad.
Puu- ja köögiviljasektori kolmeaastase ümberkorraldusprogrammi korrektsiooni osas väidab Kreeka, et määruse nr 3816/92
2 artiklit 2 on vääralt tõlgendatud ning asjaolusid on valesti hinnatud eelkõige sellega seoses, et maksta tuli pigem kolme aasta jooksul saavutatu kui teoksil oleva eest, nii nagu tuli maksta ümberkorraldusmeetme eest. See leidis aset kuus kuud pärast kolmeaastase ajavahemiku möödumist ja selle eest maksti 2000. aasta esimesel poolel.
Lõpuks põhjendab Kreeka Vabariik kogu otsuse tühistamise taotlust üldise argumendiga, et vastavalt määruse nr 1258/99
3 artikli 7 lõikele 4 koostoimes määruse nr 1663/1995
4 artikliga 8 ei olnud komisjonil kõnealusel ajal volitusi määrata asjaomaste ajavahemike puhul korrektsioone. Nimetatud sätete järgi peab korrigeeritava kulutuse hinnang sisalduma määruse nr 1663/95 artikli 8 kohases teates, selleks et korrektsioonide kohaldamiseks saaks määratleda teatele eelnevad 24 kuud.