Kohtuasi T-252/04

Caviar Anzali SAS

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Ühenduse kaubamärk – Vastulausemenetlus – Ühenduse kujutismärgi ASETRA taotlus – Varasem siseriiklik ja rahvusvaheline kujutismärk CAVIAR ASTARA – Suhtelised keeldumispõhjused – Segiajamise tõenäosus – Vastulause rahuldamata jätmine määratud tähtaja jooksul dokumentide esitamata jätmise tõttu – Tõendid, mis esitati esimest korda apellatsioonikojas – Vastuvõetavus – Apellatsioonikodade poolt läbiviidava kontrolli ulatus – Määruse (EÜ) nr 40/94 artiklid 62 ja 74

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Ühenduse kaubamärk – Apellatsioonimenetlus

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 62 lõige 1 ja artikli 74 lõige 2)

2.      Ühenduse kaubamärk – Apellatsioonimenetlus

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 62 lõige 1 ja artikli 74 lõiked 1 ja 2)

1.      Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) talituste vahelisest funktsionaalsest järjepidevusest tuleneb, et esimeses menetlusastmes otsuse teinud talituse otsuse uuesti läbivaatamisel peab apellatsioonikoda oma otsuses tuginema kõikidele faktilistele ja õiguslikele asjaoludele, mida menetluspooled on esitanud kas esimeses menetlusastmes otsuse teinud talituses toimunud menetluse või apellatsioonimenetluse käigus.

Seega võivad apellatsioonikojad määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 74 lõikes 2 sätestatud erandiga arvestades kaebusi rahuldada kaebuse esitaja esitatud uute faktiliste asjaolude või ka tema esitatud uute tõendite alusel. Apellatsioonikoja läbiviidav kontroll ei piirdu vaidlustatud otsuse õiguspärasuse kontrolliga, vaid apellatsioonimenetluse devolutiivefektist tulenevalt antakse kogu vaidlusele uus hinnang ning apellatsioonikoda peab samuti uuesti läbi vaatama esialgse kaebuse, võttes arvesse õigeaegselt esitatud tõendeid.

Inter partes menetluses ühtlustamisameti talituste vahelisest funktsionaalsest järjepidevusest ei tulene, et poolel, kes ei ole esimeses menetlusastmes otsuse teinud talitusele esitanud selle talituse poolt määratud tähtaja jooksul teatavaid faktilisi või õiguslikke asjaolusid, ei oleks lubatud määruse nr 40/94 artiklist 74 lõikest 2 tulenevalt esitada neid tõendeid apellatsioonikojas.

(vt punktid 31–33)

2.      Määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 74 lõike 1 kohaselt kontrollib Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) asju menetledes faktilisi asjaolusid omal algatusel. Ühelt poolt piirdub ühtlustamisamet registreerimisest keeldumise suhteliste põhjustega seotud menetlustes menetlusosaliste esitatud faktiliste asjaolude, tõendite ja väidete ning esitatud nõudmiste kontrollimisega. Teisalt annab selle artikli lõige 2 ühtlustamisametile õiguse mitte arvesse võtta faktilisi asjaolusid ja tõendeid, mille asjaomased pooled on esitanud „hilinenult”.

Ühtlustamisameti talitustele iseloomulikust omavahelisest funktsionaalsest järjepidevusest tuleneb, et mõistet „hilinenult” tuleb apellatsioonikoja kaebemenetluse raames tõlgendada nii, et see puudutab nii kaebuse esitamise tähtaega kui ka tähtaegu, mis on asjaomase menetluse käigus määratud. Kuna seda mõistet kohaldatakse ühtlustamisameti iga menetluse raames, ei mõjuta see, et tähtaeg, mille on tõendite esitamiseks määranud esimeses menetlusastmes otsuse teinud talitus, on möödunud, seega seda, kas tõendid on apellatsioonikojale esitatud „hilinenult”. Seega on apellatsioonikoda kohustatud võtma arvesse talle esitatud tõendid, olenemata sellest, kas need on vastulausete osakonnale esitatud või mitte.

(vt punktid 34 ja 35)