Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Dioikitiko Protodikeio Thessalonikis (Kreeka) 30. jaanuaril 2024 – HF versus Anexartiti Archi Dimosion Esodon
(kohtuasi C-72/24, Keladis I 1 )
Kohtumenetluse keel: kreeka
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Dioikitiko Protodikeio Thessalonikis
Põhikohtuasja pooled
Kaebaja: HF
Vastustaja: Anexartiti Archi Dimosion Esodon
Eelotsuse küsimused
Kas statistilised väärtused nimega „piiril kehtivad hinnad“ (threshold values) – „õiglased hinnad“ (fair prices), mis põhinevad Eurostati COMEXT-i statistilisel andmebaasil ning mis tulenevad OLAF-i pettusevastasest infosüsteemist (AFIS–Anti Fraud Information System), mille rakendus Automated Monitoring Tool (AMT) on, ja mis on riigisisestele tolliasutustele vastavate elektrooniliste süsteemide kaudu kättesaadavad, täidavad kõigile ettevõtjatele kättesaadavuse tingimust, mida on täpsustatud 9. juuni 2022. aasta kohtuotsuses C-187/21, Fawkes Kft1 ? Kas nendes sisalduvad andmed on üksnes koondandmed tähenduses, mis on sätestatud määrustes nr 471/20092 ja nr 113/20103 , mis käsitlevad ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega, ning mis kehtisid asjaomasel ajavahemikul?
Kas järelkontrolli kontekstis, juhul kui imporditud kaupa ei ole võimalik füüsiliselt kontrollida, võivad riigisisesed tollid kasutada COMEXT-i andmebaasi statistilisi väärtusi, juhul kui neid peetakse üldiselt kättesaadavaks ja need ei sisalda ainult koondandmeid, üksnes selleks, et kinnitada oma põhjendatud kahtlusi asjaolu suhtes, et deklaratsioonides deklareeritud väärtus on turuväärtus, st selle kauba eest tegelikult makstud või makstav summa, või ka selleks, et määrata viidatud alusel kindlaks selle kauba tolliväärtus, vastavalt ühenduse tolliseadustiku (määrus nr 2913/19921 ) artikli 30 lõike 2 punktis c sätestatud alternatiivsele meetodile [mis vastab nn „deduktsioonimeetodile“, mis on sätestatud liidu tolliseadustiku (määrus nr 952/20132 ) artikli 7[4] lõike 2 punktis c või vajadusel mõnele muule alternatiivsele meetodile? Kuidas mõjutab vastust sellele küsimusele asjaolu, et ei saa kindlaks teha, kas identne või sarnane kaup kujutab endast hetkel määruse (EMÜ) nr 2454/933 (rakendusmäärus) artikli 152 lõike 1 tähenduses müügi eset?
Kas kõnealuste statistiliste väärtuste kasutamine konkreetse imporditud kauba tolliväärtuse kindlaks määramiseks, mis on võrdne miinimumhindade kohaldamisega, on igal juhul kooskõlas kohustustega, mis tulenevad Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) lepingust tolliväärtuse määramise kohta, mida nimetatakse ka 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduslepingu VII artikli rakendamise lepinguks, mille osaline Euroopa Liit on, arvestades asjaolu, et viidatud leping sõnaselgelt keelab miinimumhindade kasutamise?
Seoses eelmise küsimusega: kas reservatsiooni eespool viidatud rahvusvahelise lepingu 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduslepingu VII artikli rakendamiseks põhimõtete ja üldsätete kasuks, mis on ette nähtud ühenduse tolliseadustiku (määrus nr 2913/1992) artikli 31 lõikes 1 seoses selle reservatsiooni meetodiga tolliväärtuse kindlaksmääramiseks, ja vastavalt miinimumväärtuste kohaldamise välistamist, mis on ette nähtud sama artikli lõikes 2 [mida liidu tolliseadustiku (määrus nr 952/2013) artikli 74 lõike 3 vastav säte ei sisalda] kohaldatakse üksnes siis, kui kasutatakse viidatud meetodit, või kas need reguleerivad kõiki tolliväärtuse kindlaksmääramise alternatiivseid meetodeid?
Kas juhul, kui tuvastatakse, et klassifikatsiooni lihtsustamist ühenduse tolliseadustiku (määrus nr 2913/1992) artikli 81 [muudetuna liidu tolliseadustiku (määrus nr 952/2013) artikkel 177] tähenduses kasutati importimisel, on võimalik kohaldada ühenduse tolliseadustiku (määrus nr 2913/1992) artikli 30 lõike 2 punktis c [mis vastab liidu tolliseadustiku (määrus nr 952/2013) artikli 70 lõike 2 punktile c] sätestatud alternatiivset meetodit, sõltumata samas deklaratsioonis sama TARIC-koodiga deklareeritud kauba heterogeensusest ja seega selle tariifse klassifikatsiooni koodi alla mittekuuluva kauba fiktiivsest väärtusest?
Viimasena, sõltumata eelnevatest küsimustest: kas Kreeka seaduse sätted, mis reguleerivad impordikäibemaksu maksma kohustatud isikute kindlakstegemist, on piisavalt selged, kooskõlas Euroopa õiguse tingimustega, osas, milles käibemaksukohustuslasena on määratletud „imporditud kauba niinimetatud omanik“?
____________
1 Käesoleval kohtuasjal on väljamõeldud nimi. See ei vasta ühegi menetlusosalise tegelikule nimele.
1 Euroopa Kohtu 9. juuni 2022. aasta kohtuotsus Fawkes, C-187/21, ECLI:EU:C:2022:458.
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta määrus (EÜ) nr 471/2009, mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1172/95 (ELT 2009, L 152, lk 23).
1 Komisjoni 9. veebruari 2010. aasta määrus (EL) nr 113/2010, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) seoses kaubavahetusandmete katvuse ja andmete määratlemisega ning kaubavahetusstatistika koostamisega ettevõtte tunnuste ja arve esitamise vääringu järgi ning seoses erikaupade või -liikumistega (ELT 2010, L 37, lk 1).
1 Nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (ELT 1992, L 302, lk 1: ELT eriväljaanne 02/04, lk 307).
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, , millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT 2013, L 269, lk 1).
1 Komisjoni 2. juuli 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (ELT 1993, L 253, lk 1; ELT eriväljaanne 02/06, lk 3).