ELT teatis

 

Société des Plantations de Mbanga "SPM" 18. märtsi 2005. aasta hagi Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

(Kohtuasi T-128/05)

(Kohtumenetluse keel: prantsuse)

Société des Plantations de Mbanga "SPM", asukoht Douala (Kamerun), esitas 18. märtsil 2005 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtule hagi Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu. Hageja esindaja on advokaat Pierre Soler-Couteaux.

Hageja palub esimese astme kohtul:

kohustada komisjoni ja nõukogu solidaarselt hüvitama hagejale tekitatud kahju 15 163 825 euro ulatuses koos seadusliku intressimääraga;

jätta kohtukulud täies ulatuses nõukogu ja komisjoni kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Hageja toodab, töötleb ja turustab Kameruni Vabariigis ja teistes riikides ekspordiks määratud banaane. Oma banaanide turustamiseks ühenduse territooriumil peab hageja saama importivatelt ettevõtjatelt impordiloa, kuna ta ei ole ettevõtja ühenduse õiguse tähenduses ega ka mõne Euroopa või riikidevahelise grupi liige.

Hageja väidab, et importivad ettevõtjad kasutavad oma kasuks ära banaanide ühendusse importimise korda reguleerivaid ühenduse õigusnorme, viies lubade ülemäärase ja ebaproportsionaalse maksustamisega uuesti sisse impordimaksu tavaliselt nullmääraga maksustatud AKV riikidest pärit banaanide impordile.

Hageja väidab, et jättes arvestamata banaanisektori eraldiseisva majandusettevõtjate, nimelt AKV riikide "sõltumatute" tootjate, kategooriaga põhjusel, et nad ei ole ettevõtjad ega suurte Euroopa või riikidevaheliste gruppide liikmed, ning jättes võtmata meetmed sellest tulenevate tagajärgede parandamiseks, samas, kui komisjon peab vältima turustusahela erinevates etappides tegutsevate isikute vaheliste normaalsete kaubandussuhete häirimist, on komisjon ja nõukogu kaasanud oma lepinguvälise vastutuse.

Hageja viitab samuti ilmsele komisjoni ja nõukogu kaalutlusõiguse piiride rikkumisele, toetudes viiele õiguslikule põhjendusele:

konkurentsivastast tegevust soodustavate õigusnormide kehtestamine;

meetmete puudumine nende konkurentsivastase mõju korvamiseks;

õiguspärase ootuse kaitse ja õiguskindluse põhimõtete rikkumine;

mittediskrimineerimise põhimõtte rikkumine;

kutsetegevuse vabaduse põhimõtte rikkumine.

Hageja viitab samuti ettevõtjate poolsele EÜ artiklite 81 ja 82 rikkumisele.

____________