EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS (teine koda)

23. oktoober 2012(*)

Avalik teenistus – Ametnikud – Kohtuasja saatmine Avaliku Teenistuse Kohtule uueks arutamiseks pärast lahendi tühistamist – Institutsiooni ametnike puutumatuse äravõtmine seoses kohtumenetluses tehtud suuliste ja kirjalike avaldustega – Osakonnajuhataja ametikohale nimetamine – Kandidatuuri tagasilükkamine – Tühistamishagi – Tagasilükatud kandidaadi põhjendatud huvi – Kohtuotsuse seadusjõud – Menetlusnormide rikkumine – Asjaomaste huvide kaalumine – Kahju hüvitamise nõue – Rikkumise tõttu kantud mittevaraline kahju

Kohtuasjas F‑44/05 RENV,

mille ese on algselt EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi uueks arutamiseks saatmine,

Guido Strack, Euroopa Komisjoni endine ametnik, elukoht Köln (Saksamaa), esindajad: advokaadid N. A. Lödler ja H. Tettenborn,

hageja,

versus

Euroopa Komisjon, esindajad: H. Krämer ja B. Eggers,

kostja,

AVALIKU TEENISTUSE KOHUS (teine koda),

koosseisus: koja esimees M. I. Rofes i Pujol, kohtunikud I. Boruta (ettekandja) ja K. Bradley,

kohtusekretär: W. Hakenberg,

arvestades kirjalikus menetluses ja 19. jaanuari 2012. aasta kohtuistungil esitatut,

on teinud järgmise

otsuse

1        Käesolev hagi saadeti Avaliku Teenistuse Kohtule uueks arutamiseks Euroopa Liidu Üldkohtu 9. detsembri 2010. aasta otsusega kohtuasjas T‑526/08 P: komisjon vs. Strack (edaspidi „kohtuasja uueks arutamiseks saatmise otsus”), millega osaliselt tühistati Avaliku Teenistuse Kohtu 25. septembri 2008. aasta otsus kohtuasjas F‑44/05: Strack vs. komisjon (edaspidi „kohtuotsus Strack vs. komisjon”), millega tehti otsus hagi kohta, milles G. Strack palus tühistada Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talituse otsuse, millega lükati tagasi tema kandidatuur selle talituse pakkumismenetluste ja lepingute osakonna juhataja ametikohale (A 5/A 4) (edaspidi „vaidlusalune ametikoht”), ning otsuse, millega vaidlusalusele ametikohale nimetati A, samuti mõista Euroopa Komisjonilt välja hüvitis temale väidetavalt tekitatud mittevaralise kahju eest.

 Õiguslik raamistik

 Ametlike väljaannete talitust käsitlevad õigusnormid

2        Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni, Euroopa Kohtu, Euroopa Kontrollikoja, majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komitee 20. juuli 2000. aasta otsuse 2000/459/EÜ, ESTÜ, Euratom Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talituse korralduse ja toimimise kohta (EÜT L 183, lk 12; ELT eriväljaanne 01/03, lk 181) artiklis 1 on nähtud ette, et ametlike väljaannete talituse „ülesanne on anda Euroopa ühenduste institutsioonide vastutusel välja kõnealuste institutsioonide ja nende talituste trükiseid parimatel tehnilistel ja rahalistel tingimustel”.

3        Otsuse 2000/459 artiklis 6 on sätestatud:

„1.      Komisjon täidab palgaastmetel A 1, A 2, A 3 ja LA 3 olevate ametnike ja muude teenistujate suhtes ametisse nimetava asutuse volitusi allpool kirjeldatud korras.

[...]

2.      Muude kui lõikes 1 nimetatud ametnike ja teenistujate suhtes täidab ametisse nimetava asutuse volitusi komisjon. Komisjon võib need volitused talituse juhatajale delegeerida.

[...]

3.      Lõigetes 1 ja 2 nimetatud ametlike toimingutega seotud haldusmenetlused ja personali igapäevane juhtimine, eelkõige seoses pensionilejäämise, ravikindlustuse, tööõnnetuste, töötasude ja töövabastusega, toimub samamoodi kui Luxembourgis [(Luksemburg)] teenistuses oleva komisjoni personali puhul.

[...]”

 Vaba ametikoha täitmise menetlust reguleerivad õigusnormid

4        22. detsembri 2000. aasta teatises (SEK (2000) 2305/5) „Komisjoni tippjuhtide hindamine, väljavalimine ja ametisse nimetamine” sõnastas komisjoni peasekretariaat ettepanekud nõuandekomiteede koosseisu, ametiaja ja menetluse muutmiseks.

5        Komisjoni 28. aprilli 2004. aasta otsuse kesktaseme juhtide kohta (mis avaldati väljaandes Informations administratives nr 73‑2004 23. juunil 2004) (edaspidi „28. aprilli 2004. aasta otsus”) artikli 2 lõikes 3 on nähtud ette, et „[a]metikoha täitmiseks [Euroopa Liidu ametnike] personalieeskirjade artikli 29 alusel ja välja arvatud artikli 16 lõikes 2 osundatud ja rakenduseeskirjades täpsustatud konkreetsetel juhtudel, nimetab asjaomane peadirektor ametisse eelvalikukomitee, mis koosneb vähemalt kolmest liikmest, kelle palgaaste ja juhtimisfunktsioon on võrdsed või kõrgemad täidetava ametikoha omadest, sealhulgas ühe liikme teisest peadirektoraadist”.

6        28. aprilli 2004. aasta otsuse artiklis 16 on sätestatud, et selle otsusega tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse eelkõige 22. detsembri 2000. aasta teatis, millega kehtestatakse kesktaseme juhte käsitlevad nõuded. 28. aprilli 2004. aasta otsuse artikli 17 kohaselt jõustus see otsus 1. mail 2004.

7        Ametlike väljaannete talitusel on juhend, milles on sätestatud osakonnajuhatajate (A 5/A 4) töölevõtmise menetlus. Selle juhendi redaktsioonis, mis kehtis faktiliste asjaolude asetleidmise hetkel, on menetluse kulgu kirjeldatud järgmiselt:

„1. Teate vaba ametikoha kohta koostamine.

2. Ametlike väljaannete talituse juhataja poolt vastu võetud teate vaba ametikoha kohta avaldamine kõikides institutsioonides. Teates tuleb esitada täidetava ametikoha profiili ja ametikohustuste täpne kirjeldus. Sooviavaldused saadetakse otse ametlike väljaannete talitusele.

3. Ettekandja nimetamine komisjoni personali ja halduse peadirektoraadi [...] poolt.

4. [Ametlike väljaannete t]alituse juhataja nimetab [kolm] osakonnajuhatajat, kes moodustavad eelvaliku[komitee].

5. Eelvaliku[komitee]:

a)      vaatab kandidatuurid läbi (personalieeskirjadejärgne kõlbulikkus);

b)      vestleb kandidaatidega ja hindab neid eelnevalt kindlaks määratud kriteeriumite põhjal ning

c)      koostab üksikasjaliku põhjendatud aruande (iga kandidaadi tugevad ja nõrgad küljed ning puudused) ja [piiratud nimekirja] tähestikulises järjekorras, mis edastatakse ametlike väljaannete talituse juhatajale ja ettekandjale.

6. [Viie] tööpäeva jooksul pärast eelvaliku[komitee] aruande saamist saadab ettekandja [ametlike väljaannete] talituse juhatajale oma arvamuse selle aruande kohta.

([Ametlike väljaannete] talituse juhataja võib asjakohasel juhul ettekandja arvamuse põhjal algatada menetluse alates 5. etapist.)

7. [Ametlike väljaannete t]alituse juhataja vestleb [piiratud nimekirja] kantud kandidaatide ja kõikide teiste kandidaatidega, kellega ta vestelda soovib. Teda võivad abistada tema nimetatud osakonnajuhatajad või direktorid. Nendes vestlustes osaleb ka ettekandja.

8. Nende vestluste [kohta] koostatakse protokoll, mis edastatakse [personali ja halduse peadirektoraadile] ja ettekandjale.

9. [Personali ja halduse peadirektoraat] pöördub ametissenimetamiste nõuandekomitee poole kirjalikus menetluses ja edastab ametissenimetamiste nõuandekomitee arvamuse [ametlike väljaannete] talituse juhatajale.

10. [Ametlike väljaannete t]alituse juhataja teeb oma otsuse eelvaliku[komitee] aruande, ettekandja arvamuse, [ametlike väljaannete] talituse juhataja koostatud vestluste protokolli ([7. etapp]) ja ametissenimetamiste nõuandekomitee arvamuse põhjal.

11. [Personali ja halduse peadirektoraat] valmistab ette ametisse nimetava otsuse.

12. Ametisse nimetavale otsusele kirjutab alla [ametlike väljaannete] talituse juhataja kui [ametisse nimetav asutus].” [Mitteametlik tõlge]

 Pensionilejäämist ja invaliidsustoetuse maksmist käsitlevad õigusnormid

8        Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, muudetud nõukogu 22. märtsi 2004. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 723/2004, jõustusid 1. mail 2004 (edaspidi „personalieeskirjad” või „uued personalieeskirjad”). Nende õigusnormidega asendati sätted, mida kohaldati kuni 30. aprillini 2004 (edaspidi „endised personalieeskirjad”). Personalieeskirjade artiklis 53 on sätestatud, et „[a]metnik, kelle suhtes tuleb töövõimetuskomitee arvates kohaldada [personalieeskirjade] artikli 78 sätteid, läheb pensionile selle kuu viimasel päeval, mil ametisse nimetav asutus või ametiisik tunnistab, et töötaja on püsivalt võimetu oma tööülesandeid täitma.”

9        Personalieeskirjade artikkel 78 on sõnastatud järgmiselt:

„Ametnikul on VIII lisa artiklites 13–16 ettenähtud korras õigus invaliidsustoetusele püsiva täieliku invaliidsuse korral, mille tõttu ametnikul ei ole võimalik täita oma tegevusüksuse ametikohale vastavaid kohustusi.

Artiklit 52 kohaldatakse analoogia põhjal invaliidsustoetuse saajate suhtes. Kui invaliidsustoetuse saaja jääb pensionile enne 65. eluaastat enne maksimaalset pensioniõigust saavutamata, kohaldatakse vanaduspensioneid käsitlevaid üldeeskirju. Vanaduspensioni suurus põhineb ametniku palgaastmel ja ‑järgul, mis ametnikul oli invaliidiks jäämise hetkel.

Invaliidsustoetus võrdub 70%‑ga ametniku viimasest põhipalgast. [...]

Kui invaliidsus on tekkinud [...] kutsehaiguse [...] tõttu, ei või invaliidsustoetus olla väiksem kui 120% elatusmiinimumist. Sellistel juhtudel tehakse sissemakseid pensioniskeemi täies mahus artiklis 1b nimetatud institutsiooni või asutuse eelarvest.”

10      Personalieeskirjade VIII lisa artikkel 13 sätestab:

„1. Kui artikli 1 lõike 1 sätetest ei tulene teisiti, on alla 65aastasel ametnikul, kelle töövõimetuskomitee on pensioniõiguste omandamise ajal tunnistanud püsivalt ja täielikult töövõimetuks ja kes seetõttu ei saa täita oma ametikohustusi oma karjäärivahemikule vastaval ametikohal ning kes peab seetõttu lõpetama teenistuse [...], õigus sellise töövõimetuse püsimise ajal saada personalieeskirjade artiklis 78 sätestatud invaliidsustoetust.

2. [...]

Kõnealune isik on kohustatud esitama taotluse korral kirjalikud tõendid ja teatama oma institutsioonile mis tahes teguritest, mis võivad mõjutada õigust hüvitisele.”

11      Personalieeskirjade VIII lisa artikli 14 esimeses ja teises lõigus on nähtud ette:

„Õigus saada invaliidsustoetust jõustub selle kalendrikuu esimesel päeval, mis järgneb ametniku pensionilejäämisele, vastavalt personalieeskirjade artiklile 53.

Kui endise ametniku puhul ei ole toetuse maksmise tingimused enam täidetud, tuleb ta ennistada tööle esimesele tema karjäärivahemikule vastavale ja tema kategoorias või teenistusüksuses vabanevale ametikohale, tingimusel et ta vastab kõnealusel ametikohal töötamise nõuetele. Kui ametnik loobub talle pakutud ametikohast, säilib tal õigus ennistamisele järgmisele tema karjäärivahemikule vastavale ja tema kategoorias või teenistusüksuses vabanevale ametikohale samadel tingimustel; kui ametnik loobub ka teisest pakutud ametikohast, võib paluda tal teenistusest lahkuda.”

12      Personalieeskirjade VIII lisa artiklis 15 on sätestatud, et „[k]ui invaliidsus[toetust] saav endine ametnik on alla 63 aasta vanune, võib institutsioon kohustada teda korrapäraselt läbima tervisekontrolli, veendumaks, et ta vastab endiselt pensioni maksmise nõuetele”. [täpsustatud tõlge]

 Teised asjakohased õigusnormid

13      Personalieeskirjade artiklis 3 on nähtud ette:

„Ametnikku ametisse nimetavas dokumendis on märgitud kuupäev, mil ametisse nimetamine jõustub; see kuupäev ei tohi olla ametniku tööleasumise kuupäevast varasem.”

14      Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artikkel 30 sätestab:

„1.      Poolte esindajatel, kes esinevad Avaliku Teenistuse Kohtus või muus kohtus, kellele Avaliku Teenistuse Kohus on esitanud õigusabitaotluse, on puutumatus seoses nende suuliste või kirjalike avaldustega kohtuasja või poolte kohta.

2.      Poolte esindajatel on järgmised täiendavad privileegid ja soodustused:

a)      menetlusega seotud tõendeid ja dokumente ei või läbi otsida ega ära võtta. Vaidluse korral võib tolliametnik või politsei pitseerida nimetatud tõendid ja dokumendid, mis seejärel edastatakse viivitamata Euroopa Kohtule läbivaatamiseks kohtusekretäri ja asjaomase isiku juuresolekul;

b)      poolte esindajatel on õigus saada valuutat sellises väärtuses, mis on vajalik nende tööülesannete täitmiseks;

c)      poolte esindajatel on õigus seoses tööülesannete täitmisega takistusteta reisida.

3.      Lõigetes 1 ja 2 nimetatud privileege, puutumatust ja soodustusi võimaldatakse eranditult menetluse huvides.

4.      Avaliku Teenistuse Kohus võib puutumatuse ära võtta, kui ta leiab, et sellega ei takistata menetluse nõuetekohast kulgu.”

 Faktilised asjaolud ja menetlus

 Vaidluse taust

15      Hageja astus komisjoni teenistusse 1. septembril 1995 ja nimetati ametlike väljaannete talitusse tööle samal kuupäeval. 1. jaanuaril 2001 edutati ta palgaastmele A 6 (millest pärast uute personalieeskirjade jõustumist 1. mail 2004 sai A*10, seejärel 1. mail 2006 AD 10). 1. aprillil 2002 lahkus ta ametlike väljaannete talitusest, et töötada komisjoni ettevõtluse peadirektoraadi osakonnas C 4. Hageja määrati 16. veebruaril 2003 tööle Eurostati.

16      Ametlike väljaannete talitus avaldas 25. märtsil 2004 teate vaba ametikoha kohta KOM/A/057/04, et täita vaidlusalune ametikoht (edaspidi „teade vaba ametikoha kohta”).

17      Teate vaba ametikoha kohta III jaotises „Kandidaadid” oli märgitud:

„[...]

Euroopa Ühenduste institutsioonide ametnikud, kelle palgaaste on A 4, A 5 või A 6 ja keda võib edutada ning kes arvavad, et neil on nõutav kvalifikatsioon, võivad sellele ametikohale kandideerida.

[...]”

18      Teate vaba ametikoha kohta IV jaotises „Valikumenetlus” oli nähtud ette, et „[k]andidaadid vaatab läbi valiku[komitee], kes [...] koostab nende kandidaatide [piiratud nimekirja], kes kutsutakse vestlusele”.

19      31. märtsil 2004 määrati vaidlusaluse ametikoha täitmise menetluses ettekandjaks B.

20      Hageja esitas 15. aprilli 2004. aasta e‑kirjaga oma kandidatuuri vaidlusalusele ametikohale.

21      Hageja kutsuti 7. juuni 2004. aasta märgukirjaga vestlusele, mis toimus sama aasta 21. juunil tema ja eelvalikukomitee liikmete vahel. See komitee koosnes C‑st, kes oli ametlike väljaannete talituse juhataja, ning D‑st ja E‑st, kes mõlemad on ametlike väljaannete talituses osakonnajuhatajad, kusjuures haldusliku kooskõlastamise tagas E.

22      Eelvalikukomitee 25. juuni 2004. aasta märgukirjas on täpsustatud eelkõige, et kuigi personalieeskirjade järgi olid kõlbulikud kõik kandidaadid, kutsuti eelvalikukomiteega vestlema kõigest seitse nende hulgast. Samas märgukirjas on loetletud tähestikulises järjekorras nimed, kes kanti pärast vestlusi piiratud nimekirja: A, F, G ja H. Kolmel nendest kandidaatidest oli tookord palgaaste A 5 ja ühel palgaaste A 4.

23      Hageja küsis 5. juuli 2004. aasta e‑kirjaga E‑lt, millises järgus valikumenetlus on. E vastas talle 6. juuli 2004. aasta e‑kirjaga, et enne valikumenetluse lõppu ei ole võimalik anda mingit teavet.

24      Ametlike väljaannete talituse peadirektor kui ametisse nimetav asutus vestles nelja piiratud nimekirja kantud kandidaadiga 13. juulil 2004 ja teda abistas B. Nende vestluste tulemusena valis ametlike väljaannete talituse peadirektor samal kuupäeval välja A.

25      15. juuli 2004. aasta aruandes „[Ametisse nimetava asutuse aruanne pärast eelvalikukomitee välja valitud kandidaatidega vestlemist]”, millele on alla kirjutanud ametisse nimetav asutus ja B, on märgitud, et A „on kandidaat, kelle valimisel on osakonna nõuetekohane toimimine kõige paremini tagatud”.

26      Hageja küsis 7. septembri 2004. aasta e‑kirjaga E‑lt uuesti, missuguses järgus valikumenetlus on. Sellele e‑kirjale ei vastatud. Hageja väidab, et küsis seda veel korra 18. novembri 2004. aasta e‑kirjaga. Administratsioon ei vastanud sellele e‑kirjale.

27      22. novembril 2004 helistas hageja E‑le. Viimane ütles talle, et valikumenetlus lõppes juba mõni aeg tagasi, kuid et administratsioon ei ole sellest teatanud nendele kandidaatidele, keda ei valitud välja.

28      24. novembril 2004 sai hageja märgukirja, mis kandis 19. novembri 2004. aasta kuupäeva ja millega ametlike väljaannete talitus teatas talle, et teda ei valitud välja.

29      26. novembril 2004 esitas hageja personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 alusel kaebuse, milles ta palus esiteks tühistada ametisse nimetava asutuse otsuse, millega vaidlusalusele ametikohale nimetati A, ja otsuse, millega lükati tagasi tema kandidatuur sellele ametikohale, ning teiseks maksta talle hüvitist mittevaralise kahju eest, mida ta kandis väidetavalt seetõttu, et A ametisse nimetamine oli õigusvastane ja tema kandidatuuri tagasilükkamisest teatati talle hilinemisega.

30      Ametisse nimetav asutus jättis 18. märtsi 2005. aasta otsusega hageja kaebuse rahuldamata. See otsus saadeti hagejale postiga 22. märtsil 2005 ja tehti talle teatavaks 23. aprillil 2005.

31      Vahepeal, 14. märtsil 2005, tuvastas töövõimetuskomitee, mille sekkumine on personalieeskirjade artiklis 53 ette nähtud, et hagejal on püsiv täielik töövõimetus, mille tõttu ei saa ta täita oma ametikohustusi oma karjäärivahemikule vastaval ametikohal, ja tema teenistus komisjonis seetõttu peatati. Töövõimetuskomitee täpsustas, et võimalikku seost hageja töövõimetuse ja tema varasema tööalase teenistuse vahel tuleb arutada hiljem töövaidluskomitees, niipea kui on olemas asjakohane teave.

32      Hageja saadeti ametisse nimetava asutuse 31. märtsi 2005. aasta otsusega, mis jõustus samal päeval, pensionile ja talle määrati vastavalt personalieeskirjade artikli 78 kolmandale lõigule kindlamääraline invaliidsustoetus.

33      26. oktoobril 2005 kutsuti hageja personalieeskirjade artikli 73 kohaselt arstlikule läbivaatusele, mis määrati 14. detsembrile 2005.

34      Komisjon teavitas hagejat 8. novembri 2006. aasta kirjaga sellest, et ta tunnistab, et hageja tervislik seisund on hagejale tehtud arstliku läbivaatuse tulemuste kohaselt halvenenud ning seetõttu hüvitatakse selle seisundi halvenemisega otseselt seotud raviteenuste kulud vastavalt personalieeskirjade artiklile 73 kuni tervisliku seisundi stabiliseerumiseni. Selles oli ka täpsustatud, et vastavalt ühiseeskirjade Euroopa ühenduste ametnike õnnetusjuhtumi- ja kutsehaiguskindlustuse kohta artiklile 19 peab hageja hoidma administratsiooni oma tervisliku seisundi muutustega kursis. Hagejal paluti seega lasta oma raviarstil täita arstitõendi vorm. Selles osas täpsustati, et kui administratsioon ei saa seda täidetud vormi hiljemalt 8. mail 2007, loetakse hageja tervenenuks.

35      Komisjon meenutas hagejale 28. märtsil 2007, et personalieeskirjade VIII lisa artikli 15 kohaselt võib institutsioon juhul, kui invaliidsustoetust saav endine ametnik on alla 63 aasta vanune, kohustada teda korrapäraselt läbima tervisekontrolli. Seega palus komisjon hagejal saata arstitõend, mis tõendab tema hetke tervislikku seisundit ja milles on tehtud „otsus” selle kohta, kas teda on vaja hoida edasi invaliidsuspensionil või mitte.

 Menetlus esimeses kohtuastmes

36      Hageja esitas 17. juunil 2005 – olles 40‑aastane – Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtule hagi, milles palus tühistada ametisse nimetava asutuse otsuse, millega lükati tagasi tema kandidatuur vaidlusalusele ametikohale, ja otsuse, millega sellele ametikohale nimetati A – hagi, mis registreeriti numbriga T‑225/05.

37      Komisjon esitas 3. oktoobril 2005 eraldi dokumendiga Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 114 lõike 1 alusel vastuvõetamatuse vastuväite, mis puudutas nii hagi T‑225/05 raames tühistamisnõudeid kui ka kahju hüvitamise nõuet. Hageja esitas 15. novembril 2005 oma märkused vastuvõetamatuse vastuväite kohta. Esimese Astme Kohus liitis 8. detsembri 2005. aasta määrusega vastuvõetamatuse vastuväite sisuliste küsimustega.

38      Esimese Astme Kohus saatis 15. detsembri 2005. aasta määrusega asja nõukogu 2. novembri 2004. aasta otsuse 2004/752/EÜ, Euratom – millega asutatakse Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohus (ELT L 333, lk 7) – artikli 3 lõike 3 alusel uueks arutamiseks Avaliku Teenituse Kohtule. Hagi registreeriti Avaliku Teenistuse Kohtu kantseleis numbriga F‑44/05.

39      Hageja palus 10. septembril 2007 Avaliku Teenistuse Kohtul eelkõige edastada kriminaalvastutusele võtmiseks pädevatele asutustele kohtutoimikus olevate dokumentide ärakirja ning esitada komisjoni vastu kaebus nendes sisalduvate valeavalduste tõttu, mis puudutavad eelvalikukomitee töö alustamise kuupäeva. Lisaks palus hageja, et Avaliku Teenistuse Kohus võtaks oma otsuses kahju hüvitamise nõude kohta arvesse, et komisjoni avaldused olid valed. Selles osas palus hageja Avaliku Teenistuse Kohtul kasutada oma täielikku pädevust ja mõista komisjonilt välja sobiv hüvitis mittevaralise kahju eest, mida komisjoni valeavaldused talle väidetavalt tekitasid.

40      Avaliku Teenistuse Kohus (teine koda) tegi 25. septembril 2008 kohtuotsuse Strack vs. komisjon, mille punktiga 1 jättis ta vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata nõude tühistada otsus, millega vaidlusalusele ametikohale nimetati A, punktiga 2 tühistas otsuse, millega lükati tagasi hageja kandidatuur vaidlusalusele ametikohale, punktiga 3 mõistis komisjonilt hageja kasuks hüvitisena välja 2000 euro suuruse summa, punktiga 4 jättis hagi ülejäänud osas rahuldamata, punktiga 5 mõistis hagejalt välja pool oma kohtukuludest ning punktiga 6 jättis komisjoni kohtukulud tema enda kanda ja mõistis viimaselt välja pool hageja kohtukuludest.

41      Selle kohtuotsuse puhul leidis Avaliku Teenistuse Kohus hageja nõude osas edastada kohtutoimikus olevate dokumentide ärakiri kriminaalvastutusele võtmiseks pädevatele asutustele ja esitada seega kaebus, et ta ei saa seda nõuet täita, sest see ei kuulu tema pädevusse (kohtuotsus Strack vs. komisjon, punkt 49).

42      Hagi eseme osas täpsustas Avaliku Teenistuse Kohus, et hageja tühistamisnõudeid tuleb mõista nii, et nendega taotletakse esiteks, et tühistataks otsus nimetada vaidlusalusele ametikohale A, ja teiseks, et tühistataks hageja kandidatuuri tagasilükkamise otsus (kohtuotsus Strack vs. komisjon, punkt 54).

43      Pärast tühistamisnõuete analüüsimist jättis Avaliku Teenistuse Kohus vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata nõude tühistada otsus, millega vaidlusalusele ametikohale nimetati A (kohtuotsus Strack vs. komisjon, punkt 80), ja rahuldas osaliselt nõude tühistada hageja kandidatuuri tagasilükkamise otsus (kohtuotsus Strack vs. komisjon, punkt 202).

44      Põhjendades, miks on vastuvõetamatu nõue tühistada otsus, millega vaidlusalusele ametikohale nimetati A, märkis Avaliku Teenituse Kohus, et hageja saadeti pensionile ning talle määrati alates 2005. aasta 31. märtsist invaliidsustoetus, nii et kui praegune hagi 17. juunil 2005 esitati, ei töötanud ta enam komisjonis ega saanud vaidlusalusele ametikohale pretendeerida. Hageja tagasipöördumine komisjoni tööle oli küll võimalik, kuid Avaliku Teenistuse Kohus meenutas, et kui põhjendatud huvi, millele hageja tugineb, puudutab tulevikus tekkivat õiguslikku olukorda, peab hageja tõendama, et selle olukorra kahjustumine on juba praegu kindel. Hageja uuesti tööleasumine komisjoni oli aga võimalus, mille realiseerumine ei olnud kindel. Selles olukorras leidis Avaliku Teenistuse Kohus, et hagejal endal tuleb tõendada sellise erakorralise asjaolu olemasolu, mille tõttu on tal jätkuv isiklik huvi esitada tühistamishagi otsuse peale, millega vaidlusalusele ametikohale nimetati A, ning kuna hageja ei suutnud tõendada niisuguse asjaolu olemasolu, järeldas ta, et hagejal ei ole põhjendatud huvi taotleda, et tühistataks otsus, millega vaidlusalusele ametikohale nimetati A. Avaliku Teenistuse Kohus leidis seevastu, et hagejal, kes on küll pensionile saadetud, säilib huvi selle vastu, et tema vaidlusalusele ametikohale esitatud kandidatuuri tagasilükkamise otsus tunnistataks õigusvastaseks, et saada hüvitist kahju eest, mida see otsus võis talle tekitada.

45      Sisulistes küsimustes rahuldas Avaliku Teenistuse Kohus nõude tühistada otsus, millega lükati tagasi hageja kandidatuur vaidlusalusele ametikohale, põhjendusel et eelvalikukomitee koosseis ei vastanud 28. aprilli 2004. aasta otsuse artikli 2 lõikele 3. Selles otsuses oli nimelt nähtud ette, et eelvalikukomiteesse peab kuuluma vähemalt üks töötaja mõnest teisest peadirektoraadist kui täidetav ametikoht. Kõik eelvalikukomitee liikmed töötasid aga ametlike väljaannete talituses (kohtuotsus Strack vs. komisjon, punkt 116) ning pooled ei vaidlustanud, et selle talituse suhtes kohaldatakse 28. aprilli 2004. aasta otsust (kohtuotsus Strack vs. komisjon, punkt 106). Seejärel rahuldas Avaliku Teenistuse Kohus osaliselt hageja kahju hüvitamise nõude põhjendusel, et temalt võeti õigus oma kandidatuuri läbivaatamisele õiguspärases korras, ning mõistis komisjonilt tema kasuks tema mittevaralise kahju eest hüvitisena välja 2000 euro suuruse summa (kohtuotsus Strack vs. komisjon, punkt 220).

 Apellatsioonimenetlus

46      Esimese Astme Kohtu kantseleisse 3. detsembril 2008 saabunud dokumendiga esitas komisjon kohtuotsuse Strack vs. komisjon peale apellatsioonkaebuse, mis registreeriti numbriga T‑526/08 P. Komisjoni arvates rikkus Avaliku Teenistuse Kohus esiteks õigusnormi, kui nõustus, et hagejal on põhjendatud huvi taotleda oma kandidatuuri tagasilükkamise otsuse tühistamist, teiseks rikkus õigusnormi, kui leidis, et hageja kandis tõesti mittevaralist kahju, ainult selle põhjal, et viimaselt võeti õigus oma kandidatuuri läbivaatamisele õiguspärases korras, ning kolmandaks põhjendas oma otsust ebapiisavalt, sest jättis ära toomata põhjused, miks hageja mittevaralist huvi kahjustati.

47      Hageja esitas 10. veebruaril 2009 vastuse apellatsioonkaebusele, millega ta esitas ühtlasi vastuapellatsioonkaebuse vaidlustatud kohtuotsuse peale. Hageja sõnul rikkus Avaliku Teenistuse Kohus õigusnormi, kui ei nõustunud, et tal on põhjendatud huvi taotleda A ametisse nimetamise otsuse tühistamist, põhjendas oma otsust ebapiisavalt, sest ei põhjendanud, miks ta arvab, et tal ei ole õigust teha otsust nõude kohta edastada kriminaalvastutusele võtmiseks pädevatele asutustele kohtutoimikus olevate dokumentide ärakiri ja esitada komisjoni vastu nendes toodud valeavalduste pärast kaebus, ning rikkus õigusnormi, kui tegi niisuguse otsuse. Hageja heitis Avaliku Teenistuse Kohtule ette ka seda, et viimane ei võtnud arvesse mittevaralist kahju, mida oli talle tekitatud valikumenetluse teatavate rikkumistega, millest ta oli teatanud oma esialgses hagis, mille tulemusena tehti kohtuotsus Strack vs. komisjon. Hageja oli oma kohtudokumentides lisaks esitanud nõude, et Esimese Astme Kohus edastaks kriminaalvastutusele võtmiseks pädevatele asutustele menetlusdokumentide ärakirja ja esitaks komisjoni vastu nendes toodud valeavalduste tõttu kaebuse.

48      Euroopa Liidu Üldkohus rahuldas kohtuasja uueks arutamiseks saatmise otsuses esiteks komisjoni apellatsioonkaebuse põhjendusel, et Avaliku Teenistuse Kohus oli pannud toime kolm õigusnormide rikkumist: esimese sellega, et hindas küsimust, kas hagejal on põhjendatud huvi taotleda oma kandidatuuri tagasilükkamise otsuse tühistamist, konkreetselt ja eraldi küsimusest, kas tal on põhjendatud huvi taotleda A ametisse nimetamise otsuse tühistamist (kohtuasja uueks arutamiseks saatmise otsus, punkt 46); teise sellega, et tugines selle hindamisel, kas nõue tühistada kandidatuuri tagasilükkamise otsus on vastuvõetav, hageja põhjendatud huvile antud valele hinnangule (kohtuasja uueks arutamiseks saatmise otsus, punkt 51), ning kolmanda sellega, et liidu lepinguvälise vastutuse kohaldamise kriteeriumide tõlgendamisel ja kohaldamisel rahuldas Avaliku Teenistuse Kohus hageja kahju hüvitamise nõude, tegemata konkreetselt kindlaks – nagu oleks olnud õiguspärane –, kas väidetav mittevaraline kahju on tema kandidatuuri tagasilükkamise otsuse tühistamiseks alust andnud õigusvastasusest lahutatav, ja see tühistamine ei hüvita seda seega täielikult (kohtuasja uueks arutamiseks saatmise otsus, punkt 59).

49      Euroopa Liidu Üldkohus rahuldas osaliselt ka hageja vastuapellatsioonkaebuse. Ta leidis nimelt, et Avaliku Teenistuse Kohus rikkus õigusnormi, kui jättis vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata avalduses toodud nõude tühistada A ametisse nimetamise otsus, ning seda põhjendustega, mis ei tõendanud, et hagejal ei ole selle tühistamise taotlemiseks põhjendatud huvi (kohtuasja uueks arutamiseks saatmise otsus, punkt 75 jj).

50      Seevastu ülejäänud osas jättis Euroopa Liidu Üldkohus vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata. Ta märkis eelkõige, et Avaliku Teenistuse Kohtul oli õigus, kui ta leidis, et ta ei ole pädev tegema otsust ühe vaidlusosalise taotluse kohta, mis seisneb sisuliselt selles, et esiteks palutakse tal tuvastada, et teise vaidlusosalise käitumise menetluse jooksul võib kvalifitseerida kriminaalseks, teiseks palutakse tal teha otsus, et sellest käitumisest tuleb anda teada kriminaalvastutusele võtmiseks pädevatele asutustele, ning kolmandaks esitada nendele asutustele kaebus. Euroopa Liidu Üldkohus täpsustas siiski, et selline hinnang ei piira hageja võimalust paluda Avaliku Teenistuse Kohtul, et ta võtaks kodukorra artikli 30 lõikest 4 tulenevaid volitusi kasutades ära puutumatuse, mis kohtumenetluse poolte esindajatel selles kohtus on, ning seda kohtuasja või poolte kohta tehtud suuliste ja kirjalike avalduste eest, et esitada selle käitumise peale avaldus kriminaalvastutusele võtmiseks pädevatele asutustele (kohtuasja uueks arutamiseks saatmise otsus, punkt 82).

51      Hageja taotluse, et Euroopa Liidu Üldkohus edastaks kriminaalvastutusele võtmiseks pädevatele asutustele menetlusdokumentide ärakirja ja esitaks komisjoni vastu kaebuse, jättis Euroopa Liidu Üldkohus vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata põhjendusel, et Avaliku Teenistuse Kohtu otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse alusel algatatud menetlust reguleerivad õigusnormid ei võimalda menetlusosalisel Esimese Astme Kohtus esitada talle taotlust, et ta tuvastaks sisuliselt, et teise menetlusosalise käitumise esimeses kohtuastmes võib kvalifitseerida kriminaalseks, ning otsustaks esitada selle käitumise peale avalduse kriminaalvastutusele võtmiseks pädevatele asutustele (kohtuasja uueks arutamiseks saatmise otsus, punkt 124).

52      Kokkuvõttes tühistas Euroopa Liidu Üldkohus esiteks kohtuotsuse Strack vs. komisjon resolutsiooni punktid 1, 2, 3, 5 ja 6 (kohtuasja uueks arutamiseks saatmise otsus, punkt 127) ja jättis vastuapellatsioonkaebuse ülejäänud osas rahuldamata. Teiseks leidis Euroopa Liidu Üldkohus, et ta ei saa teha otsust ei nõuete kohta tühistada A ametisse nimetamise otsus ja hageja kandidatuuri tagasilükkamise otsus ning seda põhjendusel, et ei ole olnud arutelu küsimuses, kas A huvi takistab sellist tühistamisotsust tegemast, ega nõude kohta mõista välja hüvitis summas 2000 eurot, sest Avaliku Teenistuse Kohus ei ole analüüsinud, kas mittevaraline kahju, mida hageja kandis, on lahutatav tuvastatud õigusvastasusest. Seejärel saatis Euroopa Liidu Üldkohus asja tagasi Avaliku Teenistuse Kohtule, et viimane teeks otsuse nõuete kohta tühistada otsus, millega vaidlusalusele ametikohale nimetati A, ja otsus, millega lükati tagasi hageja kandidatuur sellele ametikohale, ning nõude kohta mõista välja hüvitis summas 2000 eurot (kohtuasja uueks arutamiseks saatmise otsus, punkt 128). Lõpuks jättis Euroopa Liidu Üldkohus otsuse tegemise apellatsioonimenetluse kohtukulude kohta edaspidiseks.

53      Avaliku Teenistuse Kohtu kantselei teatas 15. detsembri 2010. aasta kirjadega kodukorra artikli 114 lõike 1 alusel hagejale ja komisjonile, et neil on aega kaks kuud − millele suurte vahemaade tõttu lisandub kindel kümnepäevane tähtaeg − alates Euroopa Liidu Üldkohtu otsuse kättetoimetamisest, et esitada oma kirjalikud märkused.

54      Käesolev kohtuasi anti teisele kojale, mis tookord koosnes koja esimehest H. Tagarasest ning kohtunikest I. Borutast ja S. Van Raepenbuschist. Kuna koja esimehe ametiaeg sai läbi ja Avaliku Teenistuse Kohtu kojad korraldati 10. oktoobril 2011 ümber, muudeti selle koja koosseisu.

55      Hageja ja komisjon esitasid kumbki vastavalt 21. veebruaril 2011 ja 12. aprillil 2011 oma kirjalikud märkused.

56      Oma kirjalikes märkustes kohtuasja uueks arutamiseks saatmise otsuse kohta esitas hageja peale nende märkuste mitu nõuet, millest esimeses paluti Avaliku Teenistuse Kohtul esiteks peatada menetlus, kuni võetakse vastu uus õigusnorm, mis asendab kodukorra artikli 113 lõike 2, teiseks võtta ära komisjoni esindajate puutumatus menetluses, milles tehti kohtuotsus Strack vs. komisjon, esitatud suuliste ja kirjalike avalduste tõttu, kolmandaks, et Avaliku Teenistuse Kohtu president taandaks kohtunik S. Van Raepenbuschi, ning neljandaks, et Avaliku Teenistuse Kohus mõistaks talle välja hüvitise menetluse liiga pika kestuse eest, ja kui Avaliku Teenistuse Kohus leiab, et seda kahju hüvitamise nõuet ei saa käesolevas menetluses otse käsitleda, vaid tuleb esitada iseseisev hagi, et see nõue edastatakse pädevale kohtule.

57      Nende nõuete hulgast jäeti vastavalt teise koja esimehe 8. detsembri 2011. aasta määruse ja Avaliku Teenistuse Kohtu presidendi 29. septembri 2011. aasta otsusega rahuldamata nõue, et Avaliku Teenistuse Kohus peataks menetluse seniks, kuni võetakse vastu uus õigusnorm, millega asendatakse kodukorra artikli 113 lõige 2, ning nõue, et Avaliku Teenistuse Kohtu president taandaks kohtunik S. Van Raepenbuschi.

 Õiguslik käsitlus

58      Kõigepealt on vaja määrata kindlaks käesoleva kohtuasja ese.

59      Kõigepealt tuleb märkida, et hageja esitatud nõuete hulgast ei ole veel tehtud otsust nõude kohta, et Avaliku Teenistuse Kohus võtaks ära komisjoni esindajate puutumatuse menetluses, milles tehti kohtuotsus Strack vs. komisjon, tehtud suuliste ja kirjalike avalduste tõttu, ning nõude kohta, et Avaliku Teenistuse Kohus mõistaks talle välja hüvitise menetluse liiga pika kestuse eest.

60      Lisaks tuleb meenutada, et kuna Euroopa Liidu Üldkohus tühistas ühe osa kohtuotsuse Strack vs. komisjon resolutsioonist ja saatis asja seejärel uueks arutamiseks tagasi Avaliku Teenistuse Kohtule, on viimasele kodukorra artikli 113 alusel kohtuasja uueks arutamiseks saatmise otsusega esitatud nõuded ja väited, mille hageja esitas kohtuasjas F‑44/05: Strack vs. komisjon, välja arvatud resolutsiooni need osad, mida Euroopa Liidu Üldkohus ei tühistanud, ja kaalutlused, mis moodustavad nende osade hädavajaliku põhjenduse, sest nendest osadest on saanud jõustunud kohtuotsus.

61      Selleks et teha kindlaks, millised on konkreetselt need nõuded ja väited, mille kohta Avaliku Teenistuse Kohus peab otsuse tegema, tuleb meenutada, et kohtuasjas Strack vs. komisjon palus hageja Avaliku Teenistuse Kohtul:

–        anda teada vastavalt personalieeskirjade artiklile 91 esitatud hagist;

–        tunnistada hagi vastuvõetavaks ja põhjendatuks;

–        tühistada ametisse nimetava asutuse 22. märtsi 2005. aasta otsus, millega hageja kaebus rahuldamata jäeti;

–        tühistada komisjoni 19. novembri 2004. aasta otsus, millega tema kandidatuur tagasi lükati;

–        tühistada valikumenetlus KOM/A/057/04;

–        mõista komisjonilt tema kasuks välja 5000 euro suurune summa hüvitisena mittevaralise kahju eest, mida ta kandis seetõttu, et valikumenetlus oli õigusvastane ja tema kandidatuuri tagasilükkamise otsusest teatati talle hilinemisega;

–        mõista kohtukulud välja komisjonilt.

62      Eespool viidatud kohtuotsusest Strack vs. komisjon tuleb siiski mõttest tulenevalt järeldada, et nõude, et Avaliku Teenistuse Kohus annaks teada vastavalt personalieeskirjade artiklile 91 esitatud hagist, ja nõude, et Avaliku Teenistuse Kohus tunnistaks hagi vastuvõetavaks ja põhjendatuks, leidis Avaliku Teenistuse Kohus olevat puhtalt vormilised teated, mille kohta ei ole vaja otsust teha, sest viidatud kohtuotsuses ei tehtud nende nõuete kohta otsust. Kohtuasja uueks arutamiseks saatmise otsuses jäeti see seisukoht muutmata.

63      Lisaks leidis Avaliku Teenistuse Kohus kohtuotsuses Strack vs. komisjon, et hagiavalduses esitatud tühistamisnõudeid tuleb käsitada nii, et nendega taotletakse esiteks A ametisse nimetamise otsuse ja teiseks hageja kandidatuuri tagasilükkamise otsuse tühistamist (kohtuotsus Strack vs. komisjon, punkt 54). Euroopa Liidu Üldkohus jättis hagi eseme niisuguse määratluse kohtuasja uueks arutamiseks saatmise otsuses muutmata. Kuna Euroopa Liidu Üldkohus tühistas kohtuasja uueks arutamiseks saatmise otsusega kohtuotsuse Strack vs. komisjon resolutsiooni punktid 1, 2, 3, 5 ja 6, peab Avaliku Teenistuse Kohus tegema tühistamisnõuete ja kahju hüvitamise nõude kohta uue otsuse.

64      Konkreetsemalt ilmneb kohtuasja uueks arutamiseks saatmise otsuse punktist 46, et tühistamisnõuete osas peab Avaliku Teenistuse Kohus veel kord analüüsima nende vastuvõetavust, arutades seekord hageja põhjendatud huvi taotleda A ametisse nimetamise otsuse ja tema kandidatuuri tagasilükkamise otsuse tühistamist tervikuna ja koos.

65      Selles küsimuses täpsustas Euroopa Liidu Üldkohus kohtuasja uueks arutamiseks saatmise otsuse punktides 47−51, et hageja põhjendatud huvi taotleda tühistamist ei saa tuleneda asjaolust, et otsuse õigusvastasuse tuvastamine on tema huvides, sest võimaldab tal siis saavutada selle kahju hüvitamise, mis võidi talle tekitada. Lisaks leidis Euroopa Liidu Üldkohus – eelkõige kohtuasja uueks arutamiseks saatmise otsuse punktides 73−75 –, et hageja põhjendatud huvi ei saa eitada ainuüksi seetõttu, et ta saadeti töövõimetuskomitee tuvastatud püsiva täieliku töövõimetuse tõttu personalieeskirjade artiklite 53 ja 78 alusel automaatselt pensionile, sest see olukord ei olnud pöördumatu.

66      Tühistamisväidete põhjendatuse osas ei ilmne kohtuasja uueks arutamiseks saatmise otsusest, et Avaliku Teenistuse Kohus oleks rikkunud õigusnormi, nõustudes esimese väitega ja lükates teised tagasi. Seevastu on kohtuasja uueks arutamiseks saatmise otsuses täpsustatud, et Avaliku Teenistuse Kohus peab analüüsima küsimust, kas vaidlusalusele ametikohale nimetatud A huvi takistab ametisse nimetamise otsust ja kandidatuuri tagasilükkamise otsust tühistamast (kohtuasja uueks arutamiseks saatmise otsus, punkt 128).

67      Kahju hüvitamise nõude suhtes osas, milles see puudutab muid võimalikke hüvitamise aluseid peale eelvalikukomitee koosseisu nõuetele mittevastavuse, tuleb märkida, et kohtuotsuse Strack vs. komisjon punktis 211 jj lükkas Avaliku Teenistuse Kohus kõik need tagasi. Euroopa Liidu Üldkohus kinnitas kohtuasja uueks arutamiseks saatmise otsuses, et need hüvitamise alused on põhjendamatud. Kuna kohtuotsuses Strack vs. komisjon valitud lahendus on seega muutunud jõustunud kohtuotsuseks, ei saa seda pärast tagasisaatmist siinses kohtuastmes vaidlustada.

68      Kahju hüvitamise nõude osas, milles see on seotud mittevaralise kahjuga, mida hageja väidetavalt eelvalikukomitee koosseisu nõuetele mittevastavuse tõttu kandis, saatis Euroopa Liidu Üldkohus tagasi Avaliku Teenistuse Kohtule, et viimane teeks kindlaks, kas väidetav mittevaraline kahju on lahutatav nendeks tühistamisteks alust andnud õigusvastasusest ja kas need tühistamised ei hüvita seda kahju täielikult (kohtuasja uueks arutamiseks saatmise otsus, punktid 59 ja 128).

69      Seega tuleb käesolevas kohtuasjas otsus teha:

–        hageja nõude kohta, et Avaliku Teenistuse Kohus tühistaks komisjoni esindajate puutumatuse menetluses, milles tehti kohtuotsus Strack vs. komisjon, tehtud suuliste ja kirjalike avalduste eest;

–        nõude kohta, et Avaliku Teenistuse Kohus mõistaks hagejale välja hüvitise menetluse liiga pika kestuse eest;

–        nõuete kohta tühistada A ametisse nimetamise ja hageja kandidatuuri tagasilükkamise otsus osas, mis puudutab küsimust, kas need on vastuvõetavad, ja kui on, kas siis A huvi takistab neid otsuseid tühistamast;

–        kahju hüvitamise nõude kohta osas, milles see on seotud mittevaralise kahjuga, mida hageja väidetavalt eelvalikukomitee koosseisu nõuetele mittevastavuse tõttu kandis.

 Nõue võtta ära komisjoni esindajate puutumatus menetluses tehtud suuliste ja kirjalike avalduste eest

70      Menetluses, mille tulemusena tehti kohtuotsus Strack vs. komisjon, märkis hageja, et kaks dokumenti, mille komisjoni esindajad menetluse käigus esitasid, on vastuolus nendesamade esindajate väitega nende kostja vastuses, et eelvaliku komitee oli alustanud tööd 1. mail 2004, mille tõttu ei olnud valikukomiteesid käsitlevad uued õigusnormid kohaldatavad. Avaldades kahtlust, kas komisjoni esindajad ei olnud mitte menetluse osas toime pannud pettusekatset, palus hageja oma kirjalikes märkustes Avaliku Teenistuse Kohtul võtta kodukorra artikli 30 lõike 4 alusel ära kõnesolevate komisjoni esindajate puutumatus. Hageja arvates ei takista asjaomaste komisjoni esindajate puutumatuse äravõtmine menetluse nõuetekohast kulgu, sest menetlus käesolevas kohtuasjas, mis on algatatud pärast asja saatmist uueks arutamiseks ja pärast kohtuotsuse osalist tühistamist, on etapis, kus pooled on oma argumendid juba esitanud.

71      Avaliku Teenistuse Kohtu palvel esitasid mõlemad asjaomased komisjoni esindajad 6. märtsi 2012. aasta kirjadega oma märkused puutumatuse äravõtmise nõude kohta, mille hageja esitas. Seejärel võtsid hageja ja komisjon kumbki nende märkuste osas seisukoha vastavalt 16. aprilli 2012. aasta ja 26. märtsi 2012. aasta kirjadega.

72      Selles osas tuleb kõigepealt meenutada, et Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artikli 30 lõike 1 kohaselt on „[p]oolte esindajatel, kes esinevad Avaliku Teenistuse Kohtus või muus kohtus, kellele Avaliku Teenistuse Kohus on esitanud õigusabitaotluse, [...] puutumatus seoses nende suuliste või kirjalike avaldustega kohtuasja või poolte kohta”. Sama artikli lõigetes 3 ja 4 on sätestatud, et puutumatust võimaldatakse „eranditult menetluse huvides” ning et Avaliku Teenistuse Kohus võib puutumatuse ära võtta, kui selle äravõtmisega „ei takistata menetluse nõuetekohast kulgu”.

73      Tuleb rõhutada, et neid sätteid on vaja tõlgendada, lähtudes Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 19 viiendast lõigust, mis on nende õiguslik alus ning milles on sätestatud, et „[s]ellistel esindajatel, nõustajatel ja advokaatidel on kodukorras sätestatud tingimuste kohaselt Euroopa Kohtusse ilmumisel õigused ja puutumatus, mis on neile vajalikud, et sõltumatult oma ülesandeid täita”.

74      Selle sätte tõlgendamisel tuleb arvesse võtta, et poolte esindajate puutumatus väljendab advokaatide sõnavabadust, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 11 ning Roomas 4. novembril 1950 allkirjastatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi „EIÕK”) artiklis 10. Selles osas on Euroopa Inimõiguste Kohus seoses kaitsja sõnavabadusega kriminaalmenetluses eelkõige tuvastanud, et „[k]aitsjate eriline staatus asetab nad õigusemõistmisel tähelepanu keskmesse – nad on justkui vahendajad õigussubjektide ja kohtute vahel, mis seletab ka advokatuuri liikmetele kehtestatud käitumisnorme[. P]eale väljendatud mõtete ja edastatud teabe kaitstakse [EIÕK] artikliga 10 ka nende väljendusviisi[. S]õnavabadus, mis kaitsjal kohtusaalis on, ei ole piiramatu ning mõned huvid, näiteks kohtuvõimu autoriteet, on piisavalt olulised, et õigustada selle vabaduse piiramist. [K]aitsja sõnavabaduse piiramine [...] võib demokraatlikus ühiskonnas vajalikuks osutuda siiski ainult erandjuhul” (Euroopa Inimõiguste Kohtu 15. detsembri 2005. aasta otsus kohtuasjas Kyprianou vs. Küpros, punktid 173 ja 174).

75      Kuigi menetlus Avaliku Teenistuse Kohtus ei ole kriminaalmenetlus, kaitseb EIÕK artikkel 10 niisugusena, nagu Euroopa Inimõiguste Kohus on seda tõlgendanud, üldiselt kaitsjate sõnavabadust ning aitab praktikas kaasa sellele, et isikutel oleks õigus õiglasele kohtulikule arutamisele. Näiteks oma eespool viidatud otsuses Kyprianou vs. Küpros tõdes Euroopa Inimõiguste Kohus punktis 175, „[s]elleks et avalikkus saaks õigusemõistmist usaldada, peab ta uskuma, et kaitsjatel on tõesti võimalik õigussubjekte esindada[. S]ellest järeldub, et „hoiatav mõju” [mida võib avaldada karistuse kohaldamine kaitsja suhtes] on oluline tegur, mida tuleb arvesse võtta, kui luuakse õiglast tasakaalu kohtute ja kaitsjate vahel hea õigusemõistmise huvides.”

76      Lõpuks tuleb märkida, et kodukorra artikli 30 tõlgendamisel tuleb võtta arvesse harta artikli 47 lõikeid 1 ja 2, millega püütakse tagada põhiõigus tõhusale õiguskaitsevahendile, sealhulgas võimalus konsulteerida, ennast kaitsta ja lasta ennast esindada (vt õiguse kohta saada menetlusabi Euroopa Kohtu 22. detsembri 2010. aasta otsus kohtuasjas C‑279/09: DEB Deutsche Energiehandels- und Beratungsgesellschaft mbH, EKL 2010, punktid 45 ja 46).

77      Esitatud kaalutlustest lähtudes tuleb analüüsida nõuet võtta ära puutumatus, mis oli asjaomastel komisjoni esindajatel menetluses, mille tulemusena tehti kohtuotsus Strack vs. komisjon.

78      Enne hageja nõude põhjendatuse analüüsimist tuleb siiski analüüsida selle vastuvõetavust. Euroopa Liidu Üldkohus märkis kohtuasja uueks arutamiseks saatmise otsuse punktis 82, et igal poolel on võimalik esitada kriminaalvastusele võtmiseks pädevate asutuste poole pöördumiseks Avaliku Teenistuse Kohtule niisugune puutumatuse äravõtmise taotlus, kuid tuleb märkida, et esialgses menetluses ei palunud hageja, et komisjoni esindajate puutumatus ära võetaks, nii et Euroopa Liidu Üldkohus ei saa olla kohustatud võtma kohtuasja uueks arutamiseks saatmise otsuses seisukohta Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artikli 30 ulatuse kohta. Ka ei saa apellatsioonikohus Avaliku Teenistuse Kohtu otsust selles küsimuses läbi vaadata. Seega tuleb asuda seisukohale, et kohtuasja uueks arutamiseks saatmise otsust tuleb mõista nii, et see on lihtsalt obiter dictum, mis on esitatud vastuseks hageja argumendile, et see, kui Avaliku Teenistuse Kohut peetakse ebapädevaks tuvastama, et poole käitumise võib kvalifitseerida kriminaalseks, kujutab endast õigusemõistmisest keeldumist.

79      Seevastu tuleb tuvastada, et kodukorra artiklis 30 ei ole sõnaselgelt mainitud, et pool võib esitada puutumatuse äravõtmise nõude. Kuna kodukorra artiklis 30 ette nähtud puutumatuse eesmärk on kaitsta poolte esindajaid võimaliku vastutuse eest ja võttes arvesse selle õigusnormi ratio legis’t niisugusena, nagu eespool esitatud, leiab Avaliku Teenistuse Kohus, et ta on kohustatud tegema puutumatuse äravõtmise nõude kohta otsuse ainult siis, kui selle nõude on esitanud kohus või pädev siseriiklik ametiasutus. Kuna see nii ei ole, leiab Avaliku Teenistuse Kohus, et ta ei saa poole esitatud puutumatuse äravõtmise nõuet rahuldada, sest niisugune nõue ei kuulu Avaliku Teenistuse Kohtu pädevusse.

80      Sellest järeldub, et käesolevas asjas tuleb hageja esitatud puutumatuse äravõtmise nõue jätta vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.

 Nõue hüvitada kahju, mis tekitati väidetavalt menetluse liiga pika kestusega

81      Nõuet hüvitada kahju, mis tekitati väidetavalt menetluse liiga pika kestusega – nõuet, mille hageja esitas oma kirjalikes märkustes käesolevas menetluses, mis on algatatud kohtuasja uueks arutamiseks saatmise tulemusena − käsitleti eraldi määruses (Avaliku Teenistuse Kohtu 7. detsembri 2011. aasta määrus kohtuasjas F‑44/05 RENV: Strack vs. komisjon). Selles kohtumääruses tuvastas Avaliku Teenistuse Kohus, et hageja põhjendas oma nõuet nende kolme eraldi menetluse kestusega, milleks on vaidlusaluse ametikoha täitmise haldusmenetlus, kohtueelne menetlus ja kohtumenetlus.

82      Leides, et ta ei ole pädev tegema otsust kahju hüvitamise nõude kohta, mis põhineb kohtumenetluse kestusel − sest väidetav kahju ei saanud algust töösuhtest, mis hagejal komisjoniga oli, vaid viivitusest kohtuotsuse tegemisel, milles on väidetavalt süüdi liidu kohtud −, suunas Avaliku Teenistuse Kohus 7. detsembri 2011. aasta määrusega kohtuasjas F‑44/05 RENV: Strack vs. komisjon Euroopa Liidu Üldkohtule hageja kahju hüvitamise nõude osas, milles see puudutab kohtumenetluse liiga pikka kestust. See kahju hüvitamise nõue registreeriti Euroopa Liidu Üldkohtus numbriga T‑670/11.

83      Hageja palus Euroopa Liidu Üldkohtu kantseleisse 12. jaanuaril 2012 saabunud kirjas, et tema nõude osas hüvitada kahju, mis põhjustati väidetavalt kohtumenetluse liiga pika kestusega, võetaks seisukoht, et see on muutunud esemetuks, ja et kohtuasi T‑670/11 kustutataks Euroopa Liidu Üldkohtu registrist.

84      Hageja esitas 16. veebruaril 2012 apellatsioonkaebuse 7. detsembri 2011. aasta määruse peale kohtuasjas F‑44/05 RENV: Strack vs. komisjon, millega hageja kahju hüvitamise nõue suunati osas, milles see puudutab kohtumenetluse liiga pikka kestust, Euroopa Liidu Üldkohtule. See apellatsioonkaebus registreeriti Euroopa Liidu Üldkohtus numbriga T‑65/12 P.

85      Euroopa Liidu Üldkohtu presidendi 26. jaanuari 2012. aasta määrusega kustutati kohtuasi T‑670/11 Euroopa Liidu Üldkohtu registrist.

86      Euroopa Liidu Üldkohus jättis 12. juuni 2012. aasta määrusega kohtuasjas T‑65/12 P: Strack vs. komisjon läbi vaatamata apellatsioonkaebuse, mille hageja oli esitanud 7. detsembri 2011. aasta määruse peale kohtuasjas F‑44/05 RENV: Strack vs. komisjon, millega hageja kahju hüvitamise nõue suunati osas, milles see puudutab kohtumenetluse liiga pikka kestust, Euroopa Liidu Üldkohtule, ning seda põhjendusel, et vaidlustatud määrus ei ole otsus, mille peale saab esitada apellatsioonkaebuse.

87      Kahju hüvitamise nõude suhtes osas, milles see puudutab ametikoha täitmise haldusmenetluse ja kohtueelse menetluse liiga pikka kestust, tuleb märkida, et seda väites heidab hageja komisjonile ette, et viimane pikendas nende menetluste kestust meelega, kasutades ilmselgelt ebakorrektset vaba ametikoha täitmise menetlust, jättes talle otseselt teatamata selle menetluse tulemuse ja jättes kohtueelses menetluses – mille tähtajad ta peaaegu ammendas − võtmata vajalikud korrektiivmeetmed.

88      Selles osas tuleb haldusmenetluse kohta kitsamas tähenduses meenutada, et hea halduse põhimõtte kohaselt on ametisse nimetaval asutusel kohustus järgida ükskõik missuguse haldusmenetluse läbiviimisel mõistlikku tähtaega (vt selle kohta Esimese Astme Kohtu 11. aprilli 2006. aasta otsus kohtuasjas T‑394/03: Angeletti vs. komisjon, punkt 163).

89      Käesolevas asjas tuleb märkida, et vaidlusaluse ametikoha täitmise haldusmenetlus algas 24. märtsil 2004 teate avaldamisega vaba ametikoha kohta selle ametikoha täitmise eesmärgil ja lõppes hageja jaoks 19. novembril 2004, kui talle teatati, et tema kandidatuuri ei valitud välja. Seejärel tuleb tõdeda, et haldusmenetlus kestis umbes kaheksa kuud – aeg, mida ei saa pidada ebamõistlikuks, teades eelkõige, et vaidlusalusele ametikohale sai kandideerida kuni 15. aprillini 2004 ning et valikumenetlus koosnes neljast etapist: esiteks kandidaatide läbivaatamine eelvalikukomitee poolt piiratud nimekirja koostamiseks, teiseks ametisse nimetava asutuse vestlus piiratud nimekirja kantud kandidaatidega või ükskõik missuguse teise kandidaadiga, kellega ta vestelda soovib, kolmandaks pöördumine ametissenimetamiste nõuandekomitee poole tema arvamuse saamiseks ning neljandaks ametisse nimetava otsuse tegemine ametisse nimetava asutuse poolt.

90      Mis puudutab kohtueelse menetluse pikkust, siis see kestis kolm kuud ja kolmkümmend päeva, mis ei kujuta endast liiga pikka aega. Igal juhul ei saa kohtueelse menetluse kestus olla põhimõtteliselt liiga pikk, sest personalieeskirjade artiklites 90 ja 91 ette nähtud erinevate tähtaegade tõttu ei saa see juhul, kui see algas taotlusega, ületada neljateist kuud ja kümmet päeva ning juhul, kui see algas nagu käesolevas asjas kaebusega, kümmet kuud ja kümmet päeva.

91      Järelikult tuleb kahju hüvitamise nõue jätta rahuldamata osas, milles see põhineb väitel, et ametikoha täitmise haldusmenetluse ja kohtueelse menetluse kestus oli liiga pikk.

 Nõuded tühistada A ametisse nimetamise otsus ja hageja kandidatuuri tagasilükkamise otsus

 Tühistamisnõuete vastuvõetavus

–       Poolte argumendid

92      Komisjon väidab oma kohtuasjas F‑44/05 esitatud kostja vastuses − milles on viidatud eraldi dokumendiga esitatud vastuvõetamatuse vastuväites toodud kaalutlustele –, et hagejal ei ole põhjendatud huvi, sest ta ei saa vaidlustatud otsuste tühistamisest mingit kasu. Kuna ta saadeti personalieeskirjade artiklite 53 ja 78 alusel püsiva ja täielikuks hinnatud töövõimetuse tõttu automaatselt pensionile enne hagi esitamist, ei saa hageja vaidlusalusele ametikohale pretendeerida.

93      Käesolevas menetluses, mis algatati kohtuasja uueks arutamiseks tagasisaatmise tõttu, esitatud kirjalikes märkustes väidab komisjon, et kohtuasja uueks arutamiseks saatmise otsuses on kinnitatud, et nõuded tühistada A ametisse nimetamise otsus ja hageja kandidatuuri tagasilükkamise otsus on vastuvõetamatud põhjendusel, et hageja ei saa nende otsuste tühistamisest kasu.

94      Esiteks märgib komisjon, et tehes otsust, et niisugusel ametnikul nagu hageja, kelle töövõimetuskomitee on tunnistanud püsivalt ja täielikult töövõimetuks ning saatnud personalieeskirjade artiklite 53 ja 78 alusel automaatselt pensionile, on säilinud põhjendatud huvi tühistamise vastu, on Euroopa Liidu Üldkohus tuginenud Euroopa Kohtu 22. detsembri 2008. aasta otsusele kohtuasjas C‑198/07 P: Gordon vs. komisjon. Viidatud kohtuotsuses täpsustas Euroopa Kohus aga, et see huvi ei säili, kui töövõimetuse tõttu pensionile saadetud ametniku uuesti institutsiooni tööle asumise võimalus ei ole reaalne, vaid hüpoteetiline. Leides, et käesolevas asjas ei võimalda miski väita, et hageja suudab varsti taas institutsioonis tööle hakata, järeldab komisjon sellest, et hagejal puudub põhjendatud huvi.

95      Teiseks väidab komisjon, et kohtuasja uueks arutamiseks saatmise otsuses mainis Euroopa Liidu Üldkohus, et hagejal ei saa olla põhjendatud huvi taotleda, et tühistataks otsus nimetada teatav ametnik teatavale ametikohale, kui rikkumise tõsidus ja asjaomaste huvide kaalumine näitab, et õigusvastase otsuse tühistamine kujutab endast liiga karmi karistust rikkumise eest, mis selle otsuse tegemisel toime pandi. Käesolevas kohtuasjas kujutab A ametisse nimetamise otsuse tühistamine endast aga liiga karmi karistust. Esiteks ei ole selle otsuse tegemisel toime pandud rikkumine ei õigusnormi rikkumine ega ilmne hindamisviga, vaid lihtsalt menetlusnormide rikkumine, mis on pealegi tähtsusetu, sest see pandi toime eelvalikukomitee, mitte ametisse nimetava asutuse otsust tehes. Teiseks ei võimalda A ametisse nimetamise otsust tühistada õiguskindluse põhimõte, sest selle tegemisest on möödas üle seitsme aasta. Lõpuks on see, kui algatatakse uuesti menetlus, et täita ametikoht, mille puhul hageja ei suuda tõendada, et ta võiks sellele lähemas tulevikus kandideerida, vastuolus teenistuse huvidega.

96      Hageja leiab omakorda, et vaidlustatud otsuste tühistamine võib küll talle kasu tuua. Oma kandidatuuri tagasilükkamise otsuse osas rõhutab hageja, et tema automaatne pensionilesaatmine püsiva täieliku töövõimetuse tõttu ei ole lõplik: ei saa välistada, et ta on ühel päeval võimeline vaidlusalusel ametikohal töötama. Mis puudutab A ametisse nimetamise otsust, siis kuna nõue tühistada see otsus esitati tähtaegselt, ei ole A‑l mingit õigust vaidlusaluse ametikoha säilitamisele. Igal juhul arvab hageja, et komisjon ei saa vastuvõetamatuse vastuväite esitamise eesmärgil tugineda A asemel tema huvile ning et niisugune vastuvõetamatuse vastuväide on esitatud liiga hilja, sest komisjon ei maininud seda oma kostja vastuses esialgses menetluses Avaliku Teenistuse Kohtus.

–       Avaliku Teenistuse Kohtu hinnang

97      Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on ametniku või endise ametniku poolt personalieeskirjade artiklite 90 ja 91 alusel esitatud hagi, milles nõutakse isikut kahjustava meetme personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 tähenduses tühistamist, vastuvõetav üksnes siis, kui hagi esitamise ajal on hagejal tekkinud ja jätkuv ning piisavalt selge huvi kõnealuse meetme tühistamise suhtes; selline huvi eeldab, et hagi tulemusel võib selle esitanud pool saada mingit kasu (vt selle kohta Esimese Astme Kohtu 29. novembri 2006. aasta otsus liidetud kohtuasjades T‑35/05, T‑61/05, T‑107/05, T‑108/05 ja T‑139/05: Agne-Dapper jt vs. komisjon jt, EKL AT 2006, lk I‑A‑2‑291 ja II‑A‑2‑1497, punkt 35 ja seal viidatud kohtupraktika, ning kohtuasja uueks arutamiseks saatmise otsus, punkt 43). Hageja põhjendatud huvi kui vastuvõetavuse tingimust tuleb hinnata hagi esitamise hetkel (vt selle kohta Esimese Astme Kohtu 28. juuni 2005. aasta määrus kohtuasjas T‑147/04: Ross vs. komisjon, punkt 25 ja seal viidatud kohtupraktika, ning kohtuasja uueks arutamiseks saatmise otsus, punkt 44).

98      Sellise ametniku olukord, kelle töövõimetuskomitee on püsivalt ja täielikult töövõimetuks tunnistanud ning personalieeskirjade artiklite 53 ja 78 alusel automaatselt pensionile saatnud, erineb selle ametniku olukorrast, kes on jõudnud pensioniikka, ametist lahkunud või teenistusest vabastatud, kuna tegemist on pöörduva olukorraga. Ametnik, kellel on tuvastatud selline töövõimetus, võib ühel päeval liidu institutsioonis teenistust jätkata. Sellega seoses tuleb personalieeskirjade artiklis 53 toodud üldsätet tõlgendada koostoimes personalieeskirjade VIII lisa artiklites 13−15 toodud erisätetega. Töövõimetuks tunnistatud ametniku tegevus üksnes peatatakse, kuna tema olukorra edasine areng institutsioonis sõltub tingimuste püsivusest, mis õigustavad tema töövõimetust, mida saab regulaarselt kontrollida (eespool viidatud kohtuotsus Gordon vs. komisjon, punktid 46 ja 47, ning kohtuasja uueks arutamiseks saatmise otsus, punkt 69).

99      Lisaks säilib ametnikul, kes on tunnistatud püsivalt ja täielikult töövõimetuks, seetõttu, et ta võib asuda taas institutsiooni tööle, põhjendatud huvi käesoleva kohtuotsuse punktis 94 viidatud kohtupraktika tähenduses taotleda vaba ametikoha täitmiseks korraldatud valikumenetluse raames, milles ta on tunnistatud vastuvõetavaks kandidaadiks, oma kandidatuuri tagasilükkamise otsuse ja teise kandidaadi ametisse nimetamise otsuse tühistamist, et ta saaks taas tööle asumise korral endiselt pretendeerida asjaomasele ametikohale või sel juhul isegi ainult vältida, et väidetavad rikkumised valikumenetluse läbiviimisel ei korduks tulevikus samalaadses menetluses, milles ta võib osaleda. Niisugune põhjendatud huvi tuleneb EÜ artikli 233 esimesest lõigust (nüüd ELTL artikli 266 esimene lõik), mille kohaselt nõutakse institutsioonilt, kelle õigusakt on tunnistatud tühiseks, kohtuotsuse täitmiseks vajalike meetmete võtmist (vt selle kohta Euroopa Kohtu 7. juuni 2007. aasta otsus kohtuasjas C‑362/05 P: Wunenburger vs. komisjon, punktid 50 ja 51 ja seal viidatud kohtupraktika, ning kohtuasja uueks arutamiseks saatmise otsus, punkt 70).

100    Komisjon väidab oma kohtudokumentides, et eespool viidatud kohtupraktika ja eelkõige eespool viidatud kohtuotsuse Gordon vs. komisjon kohaselt peab selleks, et personalieeskirjade artiklite 53 ja 78 alusel automaatselt pensionile saadetud ametnikul säiliks põhjendatud huvi, selle ametniku taas institutsiooni tööle asumise võimalus olema reaalne, mitte hüpoteetiline.

101    Kuigi Euroopa Kohus märkis eespool viidatud kohtuotsuse Gordon vs. komisjon punktis 48 tõesti, et „hageja uuesti institutsiooni tööle asumise võimalus ei olnud lihtsalt hüpoteetiline, vaid reaalne” − mis võimaldas tal otsustada, et kuigi hageja oli saadetud pensionile, säilis tal põhjendatud huvi −, ei tähenda see siiski veel, et selles olukorras ametnikul säilib põhjendatud huvi üksnes siis, kui on juba ette teada, et varsti on ta taas võimeline institutsiooni teenistusse asuma; see tähendab ainult, et nii kaua, kuni ei ole välistatud, et see ametnik võib taas institutsioonis tööle hakata, säilib tal põhjendatud huvi. Eespool viidatud kohtuotsuse Gordon vs. komisjon punktist 48 ilmneb, et püsiva täieliku töövõimetuse tõttu automaatselt pensionile saadetud ametniku põhjendatud huvi säilimiseks piisab võimalusest, et ta asub taas institutsiooni teenistusse, ning see võimalus eksisteerib seni, kuni püsivat alalist töövõimetust ei ole omandatud lõplikult. Ametniku põhjendatud huvi tunnustamiseks ei ole seega sugugi tarvis, et tema uuesti tööle asumine institutsiooni oleks kindel. Nagu on meenutatud käesoleva kohtuotsuse punktis 97, eeldab hageja põhjendatud huvi otsuse tühistamise vastu seda, et see tühistamine saab tuua talle kasu, mitte seda, et niisugune kasu on juba ette kindel.

102    Selleks et komisjoni argumendile täielikult vastata, täpsustas Euroopa Liidu Üldkohus kohtuasja uueks arutamiseks saatmise otsuses, et püsiva täieliku töövõimetuse tõttu personalieeskirjade artiklite 53 ja 78 alusel automaatselt pensionile saadetud ametnikul ei ole põhjendatud huvi ainult mõnel konkreetsel juhul, mil selle ametniku konkreetse olukorra analüüs näitab, et ta ei ole enam suuteline ühel päeval taas institutsiooni tööle asuma, võttes arvesse näiteks tema töövõimetusolukorda hindava töövõimetuskomitee järeldusi, millest ilmneb, et töövõimetuse kaasa toonud patoloogia on püsiv ning seega ei ole enam vaja ühtegi arstlikku läbivaatust, või asjaomase ametniku avaldusi, millest selgub, et ta ei asu enam nagunii institutsiooni tööle (kohtuasja uueks arutamiseks saatmise otsus, punkt 71).

103    Käesolevas asjas tunnistas töövõimetuskomitee hageja püsivalt ja täielikult töövõimetuks ning saatis ta personalieeskirjade artiklite 53 ja 78 alusel automaatselt pensionile. Tema olukord oli siiski pöörduv, sest administratsioon pidas muide vajalikuks hagejale 28. märtsil 2007 meenutada, et ta võib alla 63 aasta vanuseid endisi ametnikke, kes saavad invaliidsuspensioni, korrapäraste vaheaegade tagant uuesti läbi vaadata (käesoleva kohtuotsuse punkt 35). Lisaks ei võimalda miski kohtutoimikus tuvastada, et alates kuupäevast, mil hageja automaatselt pensionile saadeti, on saanud pöördumatult selgeks, et ta ei asu enam kunagi institutsiooni teenistusse. Selle kohta, kas hageja asub veel uuesti tööle, teeb igal juhul õigel hetkel otsuse arstlik komisjon, sest niisugune hinnang on meditsiiniline, nii et administratsioon ei saa ette kindlaks määrata selle komisjoni tulevase otsuse sisu. Seega tuleb tõdeda, et hageja võib endiselt pretendeerida vaidlusalusele ametikohale ning seetõttu säilib tal põhjendatud huvi taotleda, et tühistataks nii A ametisse nimetamise otsus kui ka tema kandidatuuri tagasilükkamise otsus, mis on käesolevas asjas lahutamatult seotud (edaspidi „vaidlustatud otsused”).

104    Oma kirjalikes märkustes käesolevas menetluses, mis algatati pärast asja tagasisaatmist uueks arutamiseks, väidab komisjon ka, et hagejal ei ole põhjendatud huvi vaidlustatud otsuseid vaidlustada, sest väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei saa ta saavutada niisuguse otsuse tühistamist, millega nimetatakse ametisse ametnik või muu teenistuja.

105    Tuleb siiski tõdeda, et kohtupraktikas on juba – ja lausa mitu korda – nõustutud, et otsuse seisukohast kolmanda isiku nõue tühistada ametniku või muu teenistuja ametisse nimetamise otsus on vastuvõetav (vt näiteks Esimese Astme Kohtu 14. novembri 2006. aasta otsus kohtuasjas T‑494/04: Neirinck vs. komisjon, punktid 66 ja 67), ning et liidu kohus on juba tühistanud kolmandate isikute hagi tulemusena mitu ametnike või muude teenistujate ametisse nimetamise otsust (vt näiteks Euroopa Kohtu 23. jaanuari 1975. aasta otsus kohtuasjas 29/74: de Dapper vs. parlament, punkt 16, ja Esimese Astme Kohtu 20. juuli 2001. aasta otsus kohtuasjas T‑351/99: Brumter vs. komisjon, punkt 97).

106    Vastab tõele, et kui otsus, mille tühistamist taotletakse, toob ametnikule või teenistujale kasu – nagu see on ametisse nimetamise otsusega –, on kohtu ülesanne kontrollida, ega tühistamine ei kujuta endast liiga karmi karistust toimepandud rikkumise eest (Euroopa Kohtu 5. juuni 1980. aasta otsus kohtuasjas 24/79: Oberthür vs. komisjon, punkt 13, ja Esimese Astme Kohtu 10. juuli 1992. aasta otsus kohtuasjas T‑68/91: Barbi vs. komisjon, punkt 36), kuid kohtu niisugune kohustus ei avalda mõju tühistamist taotlenud ja selle otsuse seisukohast kolmanda isiku põhjendatud huvile (vt selle kohta Avaliku Teenistuse Kohtu 22. oktoobri 2008. aasta otsus kohtuasjas F‑46/07: Tzirani vs. komisjon, punkt 38).

107    Esiteks saab kohus küsimust, ega tühistamine ei kujuta endast liiga karmi karistust toime pandud rikkumise eest, analüüsida alles pärast vaidlustatud otsuse õiguspärasuse analüüsimist, sest selles analüüsis võetakse eelkõige arvesse tuvastatud rikkumise tõsidust (eespool viidatud kohtuotsus Tzirani vs. komisjon, punkt 38).

108    Teiseks isegi juhul, kui otsuse tühistamine kujutab endast liiga karmi karistust tuvastatud rikkumise eest, võib hageja saada nõudest see otsus tühistada kasu, sest väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei välista see, et rikkumist toime pannes tehtud otsuse tühistamine kujutab endast liiga karmi karistust, kohtupoolset nõude rahuldamist, mille järel aga palutakse administratsioonil leida vaidluses õiglasem lahendus (Euroopa Kohtu 6. juuli 1993. aasta otsus kohtuasjas C‑242/90 P: komisjon vs. Albani jt, punkt 13, ja Avaliku Teenistuse Kohtu 29. septembri 2010. aasta otsus kohtuasjas F‑5/08: Brune vs. komisjon, punkt 18), või isegi seda, et ta mõistab omal algatusel hagejale toime pandud rikkumise eest välja hüvitise (eespool viidatud kohtuotsus Oberthür vs. komisjon, punktid 13 ja 14, ja Avaliku Teenistuse Kohtu 5. mai 2010. aasta otsus kohtuasjas F‑53/08: Bouillez jt vs. nõukogu, punkt 90).

109    Eelnevast tuleneb, et ükski komisjoni argument, millega ta põhjendab vaidlustatud otsuste tühistamise nõuete kohta esitatud vastuvõetamatuse vastuväidet, ei ole põhjendatud. Seetõttu tuleb see vastuvõetamatuse vastuväide tagasi lükata.

 Tühistamisnõuete põhjendatus

110    Hageja tugineb viiele väitele, millest esimese kohaselt on rikutud 28. aprilli 2004. aasta otsust, sest selles on kehtestatud mõned kriteeriumid, millele eelvalikukomitee koosseis peab vastama, teise kohaselt on rikutud uute personalieeskirjade artiklit 11a ja artikli 22a lõiget 3, kolmanda kohaselt tehtud ilmne hindamisviga, neljanda kohaselt rikutud uute personalieeskirjade artiklit 25 ning viienda kohaselt rikutud hea halduse põhimõtet ja hoolitsemiskohustust.

111    Avaliku Teenistuse Kohus leidis kohtuotsuses Strack vs. komisjon, et väitega, et rikutud on 28. aprilli 2004. aasta otsust, tuleb nõustuda, sest selle – käesolevas asjas kohaldatava – otsuse artikli 2 lõikes 3 on nähtud ette, et eelvalikukomitee peab koosnema vähemalt kolmest liikmest, kelle palgaaste ja juhtimisfunktsioon on võrdsed täidetava ametikoha omadega või nendest kõrgemad, sealhulgas üks liige teisest peadirektoraadist, ning käesoleval juhul töötasid eelvalikukomitee kõik liikmed ametlike väljaannete talituses. Seevastu teised väited lükkas ta põhjendamatuse tõttu tagasi.

112    Euroopa Liidu Üldkohus ei muutnud kohtuasja uueks arutamiseks saatmise otsuses ära Avaliku Teenistuse Kohtu valitud lahendust, mis puudutab hageja esitatud tühistamisväidete põhjendatust. Selle tulemusena sai lahendusest, mille Avaliku Teenistuse Kohus valis kohtuotsuses Strack vs. komisjon tühistamisväidete osas, jõustunud kohtuotsus (Esimese Astme Kohtu 8. detsembri 2005. aasta otsus kohtuasjas T‑237/00: Reynolds vs. parlament, punkt 46). Seda ei saa seega pärast käesoleva kohtuasja uueks arutamiseks saatmist vaidlustada. Sellest tuleneb, et väitega, et rikutud on 28. aprilli 2004. aasta otsust, tuleb nõustuda ja ülejäänud väited tagasi lükata.

113    Enne analüüsimist – nagu on nõutud kohtuasja uueks arutamiseks saatmise otsuses –, kas A huvi takistab vaidlustatud otsuste tühistamist, tuleb märkida, et komisjon väidab oma märkustes sisuliselt, et 28. aprilli 2004. aasta otsuse rikkumine ei saa tuua kaasa vaidlustatud otsuste tühistamist, sest see rikkumine ei avaldanud märkimisväärset mõju vaidlustatud otsuste põhjendatusele ja seda mitmel põhjusel. Et eelvalikukomitee on esiteks ainult nõuandeorgan, ei avaldanud selle koosseisu rikkumine esiteks vaidlustatud otsustele märkimisväärset mõju. Kuna eelvalikukomiteesse kuulunud isikud nimetati teiseks vastavalt tookord kehtinud nõuetele, ei võimalda asjaolu, et 28. aprilli 2004. aasta otsust, millega komisjoni koosseisu kriteeriume muudeti, ei kohaldatud tagasiulatuvalt, teiseks eeldada, et komisjoni koosseisu nõuetele mittevastavus, mille see kaasa tõi, võis avaldada mõju A ametisse nimetamise otsusele. Lõpuks on A ametisse nimetamise otsus õige, sest Avaliku Teenistuse Kohus leidis – ilma et Euroopa Liidu Üldkohus oleks tema lahendust selles küsimuses ära muutnud –, et A ametisse nimetamise otsuse puhul ei tehtud ilmselt hindamisviga.

114    Selles küsimuses tuleb tõdeda, et rikkumine, mis seondub eelvalikukomitee arvamusega, on lähedane menetlusnormide rikkumisele, sest eelvalikukomiteel ei ole ametisse nimetavale asutusele antud volitusi, vaid tal on üksnes nõuandev roll. Nagu on aga meenutatud komisjoni eespool toodud argumentides menetlusnormide rikkumise kohta, on selleks, et see rikkumine võiks viia vaidlustatud otsuste tühistamiseni, vaja, et ilma selle rikkumiseta oleks menetlus võinud anda teistsuguse tulemuse (vt eelkõige Euroopa Kohtu 21. märtsi 1990. aasta otsus kohtuasjas C‑142/87: Belgia vs. komisjon, punkt 48). Seevastu ei nõuta hagejalt, et ta tõendaks, et otsus oleks tingimata olnud erinev, kui seda tehes ei oleks rikutud menetlusnorme nii, nagu seda tehti; piisab sellest, et administratsiooni poolt teistsuguse otsuse tegemine ei ole täielikult välistatud, et väline õigusvastasus tooks kaasa asjaomase otsuse tühistamise (vt hindamisaruande koostamise kohta, ilma et eelnevalt oleks toimunud vestlust hindajaga, Avaliku Teenistuse Kohtu 13. septembri 2011. aasta otsus kohtuasjas F‑4/10: Nastvogel vs. nõukogu, punkt 94).

115    Järelikult ja ilma et oleks vaja teha kindlaks, kas komisjon ei vaidlusta oma argumendiga jõustunud kohtuotsust − sest kohtuotsuses Strack vs. komisjon leidis Avaliku Teenistuse Kohus, et eelvalikukomitee nõuetele mittevastav koosseis õigustab hageja kandidatuuri tagasilükkamise otsuse tühistamist, ning Euroopa Liidu Üldkohus ei muutnud seda analüüsi oma kohtuasja uueks arutamiseks saatmise otsuses ära −, piisab selle argumendi tagasilükkamiseks märkusest, et ei saa välistada, et kui eelvalikukomitee oleks nõuetekohaselt moodustatud, st selles oleks olnud vähemalt üks liige, kes ei tööta ametlike väljaannete talituses, oleks selle komitee arvamuse sisu olnud teistsugune ja ametisse nimetav asutus oleks seega valinud vaidlusalusele ametikohale teise kandidaadi.

116    Eelnevast tuleneb, et väide, et rikutud on 28. aprilli 2004. aasta otsust, peab põhimõtteliselt kaasa tooma vaidlustatud otsuste tühistamise. Nagu on aga meenutatud käesoleva kohtuotsuse punktis 106, tuleb kohtul siis, kui vaidlustamisele kuuluvad otsused toovad kasu mõnele teisele ametnikule peale hageja, eelnevalt kontrollida, kas tühistamine ei kujuta endast liiga karmi karistust toimepandud rikkumise eest (eespool viidatud kohtuotsus Bouillez jt vs. nõukogu, punkt 82 ja seal viidatud kohtupraktika).

117    Selles osas tuleb meenutada, et järeldused, mida teeb liidu kohus töölevõtukonkursside tulemusena tehtud otsuste õigusvastasusest, ei ole samad otsuste puhul, mis tehakse reservnimekirja koostamiseks korraldatud konkursside tulemusena, ja otsuste puhul, mis tehakse ametisse nimetamise kaudu konkreetse ametikoha täitmiseks korraldatud konkursi tulemusena. Reservnimekirja koostamiseks korraldatud konkursi puhul kujutab kõikide nende üksikotsuste tühistamine, millega kanti sellesse nimekirja kõik edukad kandidaadid, põhimõtteliselt liiga karmi karistust (eespool viidatud kohtuotsus Bouillez jt vs. nõukogu, punkt 83). Seevastu konkreetse ametikoha täitmiseks korraldatud konkursi tulemusena tehtud otsuste puhul analüüsib liidu kohus iga juhtumit eraldi, võttes arvesse toime pandud rikkumise laadi ja kaaludes asjaomaseid huve.

118    Kui tegemist on, nagu käesolevas asjas, konkreetse ametikoha täitmiseks korraldatud sisekonkursi raames toime pandud menetlusnormide rikkumisega, analüüsib kohus, kas see rikkumine mõjutas üksnes hageja kandidatuuri või kõikide kandidaatide läbivaatamist. Esimesel juhul tuleb menetlusnormide rikkumist pidada niisuguseks, mis ei õigusta väljavalitud kandidaadi ametisse nimetamise otsuse tühistamist. Teisel juhul kaalub kohus asjaomaseid huve, mida tuleb hinnata selle hetke seisuga, mil hagi esitati (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus Bouillez jt vs. nõukogu, punkt 85).

119    Selles osas võtab kohus arvesse kõigepealt hageja huvi saada kasu rikkumisteta valikumenetlusest ja seejärel rikkumistega valikumenetluse tulemusena ametisse nimetatud ametniku huvi ning seda, kas viimane võis heauskselt arvata, et tema ametisse nimetamise otsus on õiguspärane. Lõpuks analüüsib kohus teenistuse huve ehk eelkõige nõuetekohase menetluse järgimist, õigusvastase otsuse tühistamise eelarvelisi tagajärgi, võimalikke jõustunud kohtuotsuse täitmise raskusi, võimalikku teenistuse järjepidevuse kahjustamist ja institutsioonisisese sotsiaalse õhkkonna halvenemise ohtu (vt eespool viidatud kohtuotsus Bouillez jt vs. nõukogu, punktid 87−89).

120    Käesolevas asjas tuleb tõdeda, et komisjoni poolt eelvalikukomitee koosseisu käsitlevate nõuete eiramine mõjutas kõikide vaidlusalusele ametikohale kandideerivate isikute kandidatuuride läbivaatamist. Seega tuleb kaaluda asjaomaseid huve.

121    Hageja huvi osas saada vaidlustatud otsuste tühistamisest kasu märgib Avaliku Teenistuse Kohus, et see huvi ei ole kaugeltki tühine. Vaidlustatud otsuste tühistamise korral peab komisjon vaatama kandidaadid uuesti läbi eelvalikukomitee etapis teabe põhjal, mis oli tema käsutuses eelvalikukomitee poole pöördumise kuupäeval, nii et ei saa välistada, et vastupidi eelvalikukomitee 25. juuni 2004. aasta märgukirjas märgitule on hageja selle komitee poolt välja valitud kandidaatide nimekirjas, ta isegi valitakse vaidlusalusele ametikohale ja seejärel edutatakse vastavalt teatele vaba ametikoha kohta palgaastmele A 4 või A 5. Kui hageja peaks valitama vaidlusalusele ametikohale, ei saa administratsioon mõistagi teda sellele ametikohale nimetada tagasiulatuvalt, sest personalieeskirjade artiklis 3 on nähtud sõnaselgelt ette, et ametisse nimetava dokumendi jõustumise kuupäev ei saa olla asjaomase isiku tööleasumise kuupäevast varasem, kuid sellegipoolest saab hageja niisugusel juhul oma hagist kasu, sest administratsioon peab hüvitama talle kahju, mida ta kandis seetõttu, et teda ei nimetatud ametisse kuupäeval, mil ta oleks ametisse nimetatud ilma tuvastatud rikkumiseta.

122    Samuti tuleb märkida, et kuigi ametisse nimetav asutus ei ole kohustatud valikumenetluse tulemusena kedagi välja valima, tuleb meenutada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võib ta nii otsustada ainult objektiivsetel ja piisavatel põhjustel, mis ei olnud selle menetluse algatamise ajal teada (vt selle kohta Avaliku Teenistuse Kohtu 14. aprilli 2011. aasta otsus kohtuasjas F‑113/07: Šimonis vs. komisjon, punkt 90). Isegi kui käesolevas asjas võib asuda seisukohale, et need põhjused on olemas, ei saa eitada hageja huvi saada vaidlustatud otsuste tühistamisest kasu, sest niisugusel juhul peab administratsioon hüvitama talle selle, et ta kaotas võimaluse oma kandidatuuri nõuetekohasele läbivaatamisele eelvalikukomitee poolt 2004. aasta juunis.

123    Rikkumistega valikumenetluse tulemusena ametisse nimetatud ametnik A huvi osas leiab Avaliku Teenistuse Kohus, et see ametnik ei saa tugineda õiguspärasele ootusele, et ta jääb ametisse nimetatuks, ja seda isegi vaatamata sellele, et vaidlustatud otsuste tegemisest on möödunud kaheksa aastat, sest need vaidlustati hagi esitamise tähtaegade jooksul (eespool viidatud kohtuotsus Bouillez jt vs. nõukogu, punkt 88). A‑le ei saanud selles olukorras olla teadmata, et ta on lõplikult ametikohale nimetatud alles siis, kui hageja hagi jäetakse rahuldamata.

124    Igal juhul tuleb tuvastada, et A ametisse nimetamise otsus ei avalda enam mõju, sest teabe põhjal, mille pooled edastasid eelkõige kohtuistungil, ei tööta ta enam vaidlusalusel ametikohal ja personalieeskirjade artikli 3 tõttu ei saa administratsioon isegi mitte selle otsuse tühistamise korral nimetada sellele ametikohale tagasiulatuvalt teist kandidaati.

125    Viimaseks märgib Avaliku Teenistuse Kohusteenistuse huvide osas, et vaidlustatud otsuste tühistamine võimaldaks anda seaduslikkuse põhimõttele täieliku toime ja komisjon ei ole tõendanud, et vaidlustatud otsuste tühistamine oleks seotud eriti suurte raskustega.

126    Eelnevast tuleneb, et vaidlustatud otsused tuleb tühistada, sest eelvalikukomitee moodustati mittenõuetekohaselt, ei saa välistada, et see komitee oleks esitanud teistsuguse arvamuse, kui see oleks nõuetekohaselt moodustatud, ja A huvi ei takista nende otsuste tühistamist.

 Kahju hüvitamise nõue osas, mis puudutab mittevaralist kahju, mida hageja pidi kandma eelvalikukomitee koosseisu nõuetevastasuse tõttu

127    Hageja väidab, et kandis eelvalikukomitee koosseisu nõuetevastasuse tõttu kahju.

128    Tuleb siiski meenutada, et ametniku vaidlustatud haldusotsuse tühistamine on iseenesest juba sobiv hüvitis ja see on põhimõtteliselt piisav igasuguse mittevaralise kahju eest, mida ametnik võis kanda, kui ta just ei tõenda, et on kandnud mittevaralist kahju, mis on lahutatav tühistamise aluseks olnud rikkumisest ja mida ei saa selle tühistamisega täielikult hüvitada. Nii on see esiteks siis, kui tühistatud otsus sisaldab sõnaselgelt negatiivset hinnangut hageja võimetele, mis võib teda haavata, teiseks siis, kui toime pandud rikkumine on erakordselt tõsine, ning kolmandaks siis, kui tühistamisel ei ole mingit kasulikku mõju, nii et see ei saa iseenesest olla sobiv ja piisav hüvitis igasuguse mittevaralise kahju eest, mis vaidlustatud otsusega tekitati (Avaliku Teenistuse Kohtu 12. mai 2011. aasta otsus kohtuasjas F‑66/10: AQ vs. komisjon, punktid 105, 107 ja 109).

129    Käesolevas asjas tuleb märkida, et mittevaraline kahju, millele hageja tugineb, tekkis komisjoni käitumise tõttu otsuste tegemisel. Tuleb aga tõdeda, et eelmises punktis meenutatud kohtupraktikast johtuvate kriteeriumide põhjal kujutab vaidlustatud otsuste tühistamine endast sobivat hüvitist igasuguse mittevaralise kahju eest, mida hageja võis kanda, sest esiteks ei sisalda need otsused mingit sõnaselgelt negatiivset hinnangut hageja võimetele, mis võib teda haavata, teiseks ei ole see rikkumine isegi juhul, kui ta võis toime pandud rikkumise tõttu kannatada frustratsiooni- ja ebaõiglustunde all, nii tõsine, et õigustaks iseseisvat hüvitist, ning kolmandaks ei ole vaidlustatud otsuste tühistamine igasuguse kasuliku mõjuta, sest ei ole täiesti välistatud, et hageja nimetatakse vaidlusalusele ametikohale.

130    Eelnevast tuleneb, et kahju hüvitamise nõue tuleb osas, milles see puudutab mittevaralist kahju, mida hageja võis eelvalikukomitee koosseisu nõuetevastasuse tõttu kanda, põhjendamatuse tõttu rahuldamata jätta.

 Kohtukulud

131    Kohtuotsuse Strack vs. komisjon resolutsiooni punktid 5 ja 6, millega jäeti hageja kanda pool tema kohtukuludest ning jäeti komisjoni kanda tema enda kohtukulud ja mõisteti temalt välja pool hageja kohtukuludest, tühistas Euroopa Liidu Üldkohus (vt kohtuasja uueks arutamiseks saatmise otsus, punkt 127). Euroopa Liidu Üldkohus jättis kohtuasja uueks arutamiseks saatmise otsuses kohtukulude kohta otsuse tegemise edaspidiseks. Seega peab Avaliku Teenistuse Kohus tegema käesolevas kohtuotsuses otsuse menetluse erinevate etappidega seotud kohtukulude kohta.

132    Kodukorra artikli 87 lõike 1 alusel, ilma et see piiraks kodukorra teise osa kaheksanda peatüki teiste sätete kohaldamist, kannab kaotaja pool kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Sama artikli lõige 2 sätestab, et kui õiglus seda nõuab, võib Avaliku Teenistuse Kohus otsustada, et kaotaja pool kannab vaid osa kohtukuludest või et ta ei kanna neid üldse.

133    Eespool toodud põhjendustest tuleneb, et kohtuvaidluse on põhiosas kaotanud komisjon. Hageja on oma nõuetes sõnaselgelt nõudnud kohtukulude väljamõistmist komisjonilt. Kuna käesoleva kohtuasja asjaolud ei õigusta kodukorra artikli 87 lõike 2 kohaldamist, peab komisjon kandma oma kohtukulud kohtuasjades F‑44/05: Strack vs. komisjon, T‑526/08 P: komisjon vs. Strack ja F‑44/05 RENV: Strack vs. komisjon ning temalt mõistetakse välja hageja kohtukulud samades kohtuasjades.

Esitatud põhjendustest lähtudes

AVALIKU TEENISTUSE KOHUS (teine koda)

otsustab:

1.      Jätta nõue võtta ära puutumatus, mis on Euroopa Ühenduste Komisjoni töötajatel kohtuasjas F‑44/05: Strack vs. komisjon, vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.

2.      Jätta nõue hüvitada kahju, mis tekitati ametikoha täitmise haldusmenetluse ja kohtueelse menetluse väidetavalt liiga pika kestusega, põhjendamatuse tõttu rahuldamata.

3.      Tühistada Euroopa Ühenduste Komisjoni 19. novembri 2004. aasta otsus, millega nimetati ametisse A, ja otsus, millega lükati tagasi G. Stracki kandidatuur Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talituse hankemenetluste ja lepingute osakonna juhataja ametikohale.

4.      Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.

5.      Jätta Euroopa Komisjoni kohtukulud kohtuasjades F‑44/05: Strack vs. komisjon, T‑526/08 P: komisjon vs. Strack ja F‑44/05 RENV: Strack vs. komisjon tema enda kanda ning mõista temalt välja hageja kohtukulud samades kohtuasjades.

Rofes i Pujol Boruta       Bradley

Kuulutatud avalikul kohtuistungil 23. oktoobril 2012 Luxembourgis.

Kohtusekretär        Koja esimees

W. Hakenberg        M. I. Rofes i Pujol

* Kohtumenetluse keel: saksa.