15. aprillil 2024 esitatud hagi – Zalando versus komisjon

(kohtuasi T-203/24)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Zalando SE (Berliin, Saksamaa) (esindajad: advokaadid R. Briske, J. Trouet, K. Ewald ja L. Schneider)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada Euroopa Komisjoni (eeldatav) otsus hageja kordustaotluse rahuldamata jätmise kohta (toimiku nr EASE 2023/6032);

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja neli väidet.

Esimene väide: Rikutud on määruse (EÜ) nr 1049/2001¹ artiklis 2 sätestatud dokumentidega tutvumise õigust

Kostja jättis hageja esialgse taotluse ja tema kordustaotluse vääralt rahuldamata ning tugines niisugustele eranditele määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõigetes 2 ja 3, mis ei ole asjasse puutuvad.

Avalikustamine ei riiva ühegi füüsilise ega juriidilise isiku ärihuve, sest potentsiaalselt puudutatud ettevõtja on just nimelt hageja ise. Lisaks on erandit kehtestava sättega vastuolus fakt, et dokumendid ei pärine hagejalt endalt ja tema ei ole kunagi tuginenud konfidentsiaalsusele. Vastupidi, dokumendid, millega sooviti tutvuda, on peamiselt teave hageja teenuse aktiivsete saajate keskmise arvu kohta kuus liidus arvutusvalemi jaoks, mis on ette nähtud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2023/1127¹ artikli 4 lõikes 1, et määrata kindlaks järelevalvetasu vastavalt määruse (EL) 2022/2065² artiklile 43. Kuna aga see arv tuleb avaldada seaduses – määruse (EL) 2022/2065 artikli 24 lõikest 2 tulenevalt –, ei saa selle aluseks olevate arvutuste etapid olla konfidentsiaalsed.

Lisaks ei ole järelevalvetasu kindlaksmääramine „uurimine“ määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 kolmanda taande tähenduses. Nimelt ei ole kostja selle kohta oma seisukohta ette valmistanud ega uuri ka määruse (EL) 2022/2065 võimalikku rikkumist. Tegemist on pigem matemaatiliste arvutamisetappidega ja andmete analüüsimisega.

Samuti ei saa kohaldada avaldamata jätmise eeldust, sest kohtupraktikast nähtuvad alternatiivsed olukorrad ei ole asjakohased ja määruses (EL) 2022/2065 ette nähtud tasude arvutamine ei ole nendega võrreldav.

Kuna tasu maksmise teate menetlemine lõppes hiljemalt siis, kui hageja vastava summa tasus, ei ole määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõike 3 esimene lõik samuti asjasse puutuv.

Viimasena olgu märgitud, et kostja ei saa tugineda ka määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõike 3 teisele lõigule, sest avaldamine ei kahjustaks tõsiselt kostja otsustamisprotsessi: tegemist on hageja teenuseid puudutava teabega, millest suure osa on kogunud ja töödelnud kolmandatest isikutest pakkujad.

Teine väide: Põhjendamiskohustuse rikkumine

Kostja rikkus oma otsuses ELTL artiklis 296 kehtestatud põhjendamiskohustust, mistõttu ei ole see hagejale kui adressaadile arusaadav. Oma esimeses keeldumisotsuses ei analüüsinud kostja konkreetselt isegi ühtainsat dokumenti, vaid keeldus avaldamisest tervikuna, tuues ettekäändeks avaldamata jätmise eeldust toetavaid argumente, mis toetaksid avalikustamata jätmise eeldust.

Kolmas väide: Dokumentidega tutvumise põhiõiguse rikkumine

Oma õigusvastase keeldumisega rikkus kostja ka hageja põhiõigust tutvuda dokumentidega, mida on tunnustatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta¹ artiklis 42.

Neljas väide: Hea halduse põhiõiguse rikkumine

Ühtlasi rikkus kostja hageja põhiõigust heale haldusele, mis on tagatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõike 2 punktiga b, kui kostja jättis keeldudes täielikult tähelepanuta hageja rolli puudutatud ettevõtjana.

____________

¹     Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT 2001, L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331).

¹     Komisjoni 2. märtsi 2023. aasta delegeeritud määrus (EL) 2023/1127, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2022/2065 üksikasjalike meetodite ja menetlustega järelevalvetasude eest, mida komisjon peab koguma väga suurte digiplatvormide pakkujatelt ja väga suurtelt internetipõhistelt otsingumootoritelt ( ELT 2023, L 149, lk 16).

¹     Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2065, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste seadus) (ELT 2022, L 277, lk 1).

¹     ELT 2012, C 326, lk 391.