Kohtuasi T‑52/19

AH

versus

Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutus

 Üldkohtu (esimene koda) 8. septembri 2021. aasta otsus

Avalik teenistus – Lepingulised töötajad – Isikuandmete avalikustamine – Abitaotlus – Taotluse rahuldamata jätmine – Huve kahjustava akti vastuvõtja pädevuse puudumine – Haldusvälise advokaadibüroo koostatud ja allkirjastatud akt – Vastutus – Mittevaraline kahju

1.      Ametnike hagid – Põhjendatud huvi – Sellise ametniku esitatud hagi abitaotluse rahuldamata jätmise peale, kelle isikuandmeid on väidetavalt õigusvastaselt avalikustatud – Vastuvõetavus

(Ametnike personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

(vt punktid 44, 45)

2.      Ametnikud – Ametisse nimetav asutus – Teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutus – Pädevuse teostamine – Haldusvälise eraõigusliku üksuse õigus koostada ja allkirjastada abitaotluse ja kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmise otsused – Lubamatus

(Personalieeskirjad, artiklid 2, 90 ja 91)

(vt punktid 53–57)

3.      Ametnikud – Ametisse nimetav asutus – Otsus nimetatud asutusele antud volituste kasutamise kohta – Avaldamise kohustus

(vt punktid 59, 60)

4.      Euroopa Liidu ametid – Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutus (Eurofound) – Töötajad – Riigisisese õiguse kohaldatavus – Välistamine

(Ametnike personalieeskirjad, artikkel 24 ja artikli 90 lõige 1; nõukogu määrus nr 1365/75 (muudetud määrusega nr 1111/2005), artikkel 17)

(vt punkt 63)

5.      Ametnike hagid – Eelnev halduskaebus – Ametniku õigus kasutada advokaadi teenuseid

(Personalieeskirjad, artikli 90 lõige 1)

(vt punkt 65)

6.      Ametnike hagid – Eelnev halduskaebus – Rahuldamata jätmise otsus – Vorminõuded

(Personalieeskirjad, artikli 90 lõige 1)

(vt punktid 66, 67)

7.      Ametnikud – Administratsiooni abistamiskohustus – Keeldumine alustada uurimist ametniku isikuandmete väidetava avalikustamise kohta, mis toimus turvavea tõttu tahtmatult – Abistamiskohustuse rikkumine

(Ametnike personalieeskirjad, artikkel 24)

(vt punktid 76, 78, 80)

8.      Ametnike hagid – Kahju hüvitamise hagi – Eelnev halduskaebus – Kaebuse ja hagi vastavus – Hüvitatava kahju suuruse muutmine – Vastuvõetavus

(Ametnike personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

(vt punktid 87–89)

9.      Ametnike hagid – Tühistav kohtuotsus – Mõju – Kohtuotsuse täitmiseks vajalike meetmete rakendamise kohustus – Kohtuotsus, millega tühistatakse otsus mitte alustada uurimist isikuandmete avalikustamist puudutava kaebuse põhjal – Nõue hüvitada hagejale tekitatud varaline kahju – Kahju hüvitamise nõude enneaegsus

(ELTL artikkel 266; personalieeskirjad, artikkel 91)

(vt punktid 101, 102)

Kokkuvõte

Hageja AH on Dublinis (Iirimaa) asuva Euroopa Liidu asutuse Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutus (Eurofound) lepinguline töötaja. 2018. aasta jaanuaris avastas ta faili, mis oli kättesaadav Eurofondi töötajatele ühes selle serveritest ja mis sisaldas mitut Eurofoundi töötajaid puudutavat konfidentsiaalset alamfaili. Nende alamfailide hulgas oli toimik, mis sisaldas hageja kaebuse menetlemist puudutavaid dokumente, sealhulgas e‑kirja, milles kaks sihtasutuse töötajat arutasid muu hulgas võimalust algatada hageja suhtes distsiplinaarmenetlus.

Pärast seda avastust esitas hageja Eurofoundile abitaotluse, et viimane uuriks rikkumisi, mis puudutasid eelkõige tema isikuandmete avalikustamist, ning nõude hüvitada nende rikkumiste tõttu tekkinud mittevaraline kahju.

Hageja taotlus jäeti rahuldamata põhjusel, et tema andmete avalikustamine ei olnud tahtlik. Rahuldamata jätmise otsuse (edaspidi „vaidlustatud otsus“) koostas ja allkirjastas Eurofondi nimel haldusväline Iiri advokaadibüroo.

Kaebus, mille hageja Eurofoundile vaidlustatud otsuse peale esitas, jäeti samuti rahuldamata otsusega, mille koostas sama haldusväline advokaadibüroo ja mille allkirjastas üks selle büroo advokaat kui „Eurofoundi esindaja“.

Hageja taotlusel tühistas Üldkohus vaidlustatud otsuse ja tegi esimest korda otsuse selle kohta, kas haldusvälisele advokaadibüroole saab õiguspäraselt delegeerida õigust koostada ja allkirjastada otsuseid Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade (edaspidi „personalieeskirjad“) artiklite 24 ja 90 tähenduses.

Üldkohtu hinnang

Üldkohus märgib kõigepealt seoses pädevuse delegeerimisega, et liidu institutsioonil või asutusel on õigus kehtestada korralduslikke meetmeid ja delegeerida volitusi tema juurde kuuluvatele otsustusorganitele, sealhulgas oma töötajate juhtimise valdkonnas. Personalieeskirjade artikli 2 kohaselt peab selline delegeerimine toimuma selle institutsiooni „siseselt“, mistõttu saab neid volitusi põhimõtteliselt anda ainult institutsioonist sõltuvatele isikutele. Personalieeskirjadega lubatud ainus erand puudutab olukorda, kus üks või mitu institutsiooni otsustab usaldada need volitused neist institutsioonidest ühele või institutsioonidevahelisele organile, kuid need volitused ei või mingil juhul laieneda ametnike ametisse nimetamist, ametialast edutamist või üleviimist käsitlevatele otsustele.

Järgmiseks olgu märgitud, et allkirjaõiguse delegeerimine kujutab endast liidu administratsiooni talituste sisemist töökorraldust puudutavat meedet ja see on tavapärane vahend, mille abil liit oma pädevust teostab. Sellest järeldub, et allkirjaõiguse raames saab õiguse võtta administratsiooni nimel ja kontrolli all selgelt määratletud juhtimis- või haldusmeetmeid põhimõtteliselt delegeerida ainult teenistujatele ja ametnikele.

Lõpuks tuleb volituse seaduslikkust hinnata lähtuvalt personalieeskirjade artiklites 90 ja 91 ette nähtud kohtueelse menetluse esemest. Viimase mõte on aga luua institutsiooni ja tema ametniku või teenistuja vahel dialoog probleemide üle, mis võisid töösuhtes tekkida, ning anda neile nii võimalus lahendada vaidlus poolte kokkuleppega. Sellest järeldub, et selleks, et säilitada avatud suhtumine ja dialoog, mida sellises etapis on vaja, peab institutsioon jääma ametniku või teenistuja eelistatud suhtluspartneriks kogu selle protsessi vältel.

Neid põhimõtteid arvestades leidis Üldkohus, et kuigi Eurofoundil oli õigus küsida personalieeskirjade kohase kohtueelse menetluse raames nõu advokaadibüroolt, ei tohi see õigus siiski minna nii kaugele, et see võimaldaks Eurofoundil anda niisugusele haldusvälisele eraõiguslikule üksusele nagu nimetatud advokaadibüroo õiguse koostada ja allkirjastada vaidlustatud otsus.

Lisaks meenutas Üldkohus esiteks, et mis puudutab selle ametiasutuse kindlaksmääramist, kes on pädev jätma rahuldamata personalieeskirjade artikli 24 alusel esitatud abitaotluse ja ametniku poolt personalieeskirjade artikli 90 lõike 1 alusel esitatud kahju hüvitamise nõude, siis Eurofoundile ei kohaldata Iiri õigust. Seega, isegi kui eeldada, et haldusväline advokaadibüroo võib oma asukoha liikmesriigi õiguse alusel koostada ja allkirjastada ametiasutuse tehtud otsuse, ei saa sellist normi kohaldada personalieeskirjade alusel tehtud otsuste suhtes.

Teiseks, kuigi on tõsi, et ametniku või teenistuja poolt personalieeskirjade artikli 90 alusel esitatud taotlusele ei kehti ühtegi vorminõuet, sest ametnikud või teenistujad võivad sellise taotluse esitada ka advokaadi vahenduseta, ei ole vorminõudeid puudutav paindlikkus kohaldatav ametlikule otsusele, mille institutsioon peab sellise taotluse alusel tegema ning mille koostamist ja allkirjastamist ei saa delegeerida haldusvälisele eraõiguslikule üksusele.

Seetõttu järeldas Üldkohus, et vaidlustatud otsuse tegemisel rikuti pädevuse nõudeid, mistõttu on rikutud hea halduse reegleid personalihalduse valdkonnas ja sel põhjusel tuleb see otsus tühistada. Avalikustamisest tuleneva mittevaralise kahju hüvitamise nõue jäeti enneaegse esitamise tõttu rahuldamata.