Language of document : ECLI:EU:F:2016:95

Esialgne tõlge

EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU MÄÄRUS

(esimene koda)

3. mai 2016

Kohtuasi F‑136/11

Zsuzsanna Kovács

versus

Euroopa Komisjon

Avalik teenistus – Ametnikud – Pensionid – Personalieeskirjade VIII lisa artikli 11 lõige 2 – Enne liidu teenistusse asumist siseriiklikus pensioniskeemis omandatud pensioniõigused – Ülekandmine liidu pensioniskeemi – Ametisse nimetava astutuse poolt tehtud algne staažilisa ettepanek, millega huvitatud isik on nõustunud – Esialgse ettepaneku tagasivõtmine ametisse nimetava asutuse poolt – Uus staažilisa ettepanek, mis põhineb uutel üldistel rakendussätetel – Vastuvõetamatuse vastuväide – Mõiste „huve kahjustav akt“ – Kodukorra artikkel 83

Ese:      Hagi, mis on esitatud ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingu suhtes, ja millega Zsuzsanna Kovács palub sisuliselt tühistada Euroopa Komisjoni ametisse nimetava asutuse 24. mai 2011. aasta otsuse, millega see asutus määras Euroopa Liidu pensioniskeemi alusel lõplikult kindlaks hageja poolt enne liidu teenistusse asumist omandatud pensioniõigused.

Otsus:      Jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata. Jätta Zsuzsanna Kovács’i kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnike hagid – Huve kahjustav akt – Mõiste – Staažilisa ettepanek, mis esitatakse eesmärgiga kanda liidu pensioniskeemi üle enne liidu teenistusse asumist omandatud pensioniõigused – Välistamine – Pensioniõigusliku staaži tunnustamise otsus, mis tehakse pärast omandatud pensioniõiguste kogumaksumuse ülekandmist – Hõlmamine

(ELTL artikkel 270, personalieeskirjad, artikli 91 lõige 1 ja VIII lisa artikli 11 lõige 2)

2.      Ametnike hagid – Hagi kaebuse rahuldamata jätmise otsuse peale – Vastuvõetavus – Kohustus teha otsus kaebuse rahuldamata jätmise otsuse suhtes esitatud nõuete kohta – Nõuded, millel puudub omaette sisu, või puhtalt kinnitav otsus – Puudumine

(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

1.      Personalieeskirjade VIII lisa artikli 11 lõikes 2 ette nähtud pensioniõiguste ülekandmise menetluses on otsus, mille on teinud ametisse nimetav asutus ja millega asjaomase isiku poolt enne liidu teenistusse asumist omandatud pensioniõiguste kogumaksumuse ülekandmine on tegelikult toimunud, selline otsus, mille puhul on tegemist isikut kahjustava aktiga, mille peale saab esitada hagi ELTL artikli 270 ja personalieeskirjade artikli 91 lõike 1 alusel. Seevastu pensioniõiguste staažilisa ettepanek, isegi kui asjaomane isik on sellega nõustunud, ei ole isikut kahjustav akt, mille peale saab esitada hagi ELTL artikli 270 ja personalieeskirjade artikli 91 lõike 1 alusel.

Staažilisa pensioniõigusliku staaži aastate eest saab tunnustada üksnes siis, kui ametnik annab oma nõusoleku liidu pensioniskeemi nende pensioniõiguste kogumaksumuse ülekandmiseks, mis asjaomane isik on vastavas liiduvälises pensionifondis omandanud, kusjuures selle teadliku nõusoleku alus on ametisse nimetava asutuse tehtud staažilisa ettepanek, mis põhineb asjaomase siseriikliku skeemi deklareeritud kogumaksumuse esialgsel summal.

Pensioniõiguste staažilisa ettepaneku etapis on asjaomasel institutsioonil üksnes kohustus kohaldada asjaomase isiku olukorrale õigesti personalieeskirjade VIII lisa artikli 11 lõiget 2 ja üldisi rakendussätteid. Asjassepuutuva institutsiooni selline kohustus tuleneb aga otseselt kõnealustest personalieeskirjade sätetest, isegi kui institutsiooni kohustust ei ole sõnaselgelt väljendatud.

Pensioniõiguste staažilisa ettepanekus väljendatud sellisest kohustust ei tulene ei uut kohustust asjaomasele institutsioonile ega järelikult ka asjaomase isiku õigusliku olukorra muudatust, eriti kuna isegi siis, kui asjaomane isik annab oma nõusoleku teises skeemis omandatud pensioniõiguste ülekandmiseks liidu pensioniskeemi, ei ole ettepaneku teinud institutsioonil siis, kui siseriikliku pensioniskeemi deklareeritud kogumaksumus on üle kantud, vastavat kohustust võimaldada asjaomasele isikule automaatselt pensioniõigusliku staaži aastate arvu, mis on esialgses ettepanekus, mida arvestades kinnitas ametnik oma tahet kanda see kogumaksmus liidu pensioniskeemi.

(vt punktid 28–32)

Viited:

Euroopa Liidu Üldkohus: kohtuotsused, 13.10.2015, komisjon vs. Verile ja Gjergji, T‑104/14 P, EU:T:2015:776, punktid 50, 52, 53 ja 74; komisjon vs. Cocchi ja Falcione, T‑103/13 P, EU:T:2015:777, punkt 66, ja Teughels vs. komisjon, T‑131/14 P, EU:T:2015:778, punktid 37, 46, 48, 49, 58 ja 70.

2.      Kohus võib vastavalt menetlusökonoomia põhimõttele sedastada, et puudub vajadus otsustada konkreetselt kaebuse rahuldamata jätmise otsuse peale esitatud nõuete üle, kui ta tuvastab, et need ei oma iseseisvat sisu ja kattuvad tegelikkuses selle akti vastu suunatud nõuetega, mille peale kaebus esitati. Just nii võib olla, kui ta tuvastab, et kaebuse rahuldamata otsus on puhtalt selle kaebuse esemeks olevat akti kinnitav ning pealegi kui see akt ei ole huve kahjustav akt personalieeskirjade artikli 90 tähenduses.

(vt punkt 35)

Viited:

Euroopa Liidu Üldkohus: kohtuotsus, 21.9.2011, Adjemian jt vs. komisjon, T‑325/09 P, EU:T:2011:506, punkt 33.

Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsus, 19.11.2014, EH vs. komisjon, F‑42/14, EU:F:2014:250, punkt 85.