Kohtuasi T‑85/05 R

Dimos Ano Liosion (Kreeka)

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Ajutiste meetmete kohaldamise menetlus – Ühtekuuluvusfond – Kaasfinantseerimisotsus – Olmejäätmete hügieenilise ladestamise projekt – Vastuvõetavus – Fumus boni iuris – Kiireloomulisus – Puudumine

Määruse kokkuvõte

1.      Ajutiste meetmete kohaldamine – Vastuvõetavuse tingimused – Hagiavaldus – Vorminõuded – Väidete esitamine, mis esmapilgul õigustavad taotletud meetmete kohaldamist – Argumentide esitamine lühidalt – Vastuvõetavus – Tingimused

(EÜ artikkel 242; Esimese Astme Kohtu kodukord, artikli 104 lõige 2)

2.      Ajutiste meetmete kohaldamine – Vastuvõetavuse tingimused – Põhikohtuasja hagi vastuvõetavus – Asjassepuutumatus – Piirid

(EÜ artikkel 242 ja EÜ artikkel 243; Esimese Astme Kohtu kodukord, artikli 104 lõige 1)

3.      Ajutiste meetmete kohaldamine – Täitmise peatamine – Kohaldamise tingimused – Kiireloomulisus – Tõsine ja korvamatu kahju – Komisjoni või liikmesriikide võimalus kehtestada teisi meetmeid – Kiireloomulisuse puudumine

(EÜ artikkel 242; Esimese Astme Kohtu kodukord, artikli 104 lõige 2)

1.      Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 104 lõikes 2 sätestatud tingimused näevad ette, et põhilised faktilised ja õiguslikud asjaolud, millele ajutiste meetmete kohaldamise taotlus toetub, peavad selguma ühtselt ja arusaadavalt ajutiste meetmete kohaldamise taotluse tekstist endast. Siiski, kui taotlus sisaldab, hoolimata oma lühidusest ja segasest esitusviisist, rea väiteid ja argumente, millega püütakse tõendada, et fumus boni iuris’e ja kiireloomulisuse tingimused on täidetud, mistõttu teine pool võib esitada oma märkused ja ajutisi meetmeid kohaldav kohtunik võib neid uurida, siis ei saa sedastada, et taotlus tuleb jätta vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata, kuna ta ei vasta kodukorra artikli 104 lõikes 2 ette nähtud tingimustele.

(vt punktid 37–38)

2.      Hagi vastuvõetavust ei kontrollita põhimõtteliselt ajutiste meetmete kohaldamise menetluses, vältimaks põhinõude ette ära otsustamist. Kui aga väidetakse, et ajutiste meetmete kohaldamise taotlusega seotud hagi on ilmselgelt vastuvõetamatu, siis võib osutuda vajalikuks kontrollida, kas esinevad teatud asjaolud, mis võimaldavad hagi vastuvõetavust esmapilgul hinnata.

(vt punkt 39)

3.      Ajutiste meetmete kohaldamise taotluse kiireloomulisust hinnatakse selle alusel, kas on vaja teha eelnev otsus selleks, et vältida ajutisi meetmeid taotlevale poolele tekkida võivat tõsist ja korvamatut kahju. Eelkõige, kui kahju tekkimine sõltub mitme asjaolu ilmnemisest, piisab, kui kahju tekkimise tõenäosus on piisavalt ette nähtav. Siiski, kui väidetav kahju on ebamäärane ja oletuslik ning tõendamata, ei õigusta nii ebakindel kahju mingil juhul täitmise peatamist.

Täitmise peatamise taotlus ei ole kiireloomuline, kui on võimalus vaidlustada vaidlusaluste meetmete rakendamiseks võetud siseriiklikud aktid ning see on sobivam ja asjakohasem viis hagejate huvide kaitsmiseks ja/või kui neid meetmeid rakendanud institutsioonil on võimalus või isegi kohustus nende täitmist kontrollida ja vajadusel kohaldada sanktsioone tegevuste suhtes, mis kahjustavad huve, mida täitmise peatamise taotlusega püütakse kaitsta. Lisaks, kui täitmise peatamine ei muuda kindlasti praegust olukorda ega väldi seda tekitamast väidetavat kahju, tuleb kahelda otsuse täitmise sellise peatamise vajalikkuses.

(vt punktid 48, 50–51, 60–62)