Kohtuasi C‑527/16

Salzburger Gebietskrankenkasse
ja Bundesminister für Arbeit, Soziales und Konsumentenschutz

versus

Alpenrind GmbH jt

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Verwaltungsgerichtshof)

Eelotsusetaotlus – Sotsiaalkindlustus – Määrus (EÜ) nr 987/2009 – Artikkel 5 ja artikli 19 lõige 2 – Töötajad, kes on lähetatud muusse liikmesriiki kui see, kus tööandja tavaliselt tegutseb – Tõendite A1 väljastamine päritoluliikmesriigi poolt pärast seda, kui vastuvõttev liikmesriik on tunnustanud töötajate kindlustamist tema sotsiaalkindlustussüsteemis – Halduskomisjoni arvamus – Tõendite A1 ekslik väljastamine – Tuvastamine – Kõnealuste tõendite siduvus ja tagasiulatuv mõju – Määrus (EÜ) nr 883/2004 – Kohaldatavad õigusaktid – Artikli 12 lõige 1 – Teist isikut asendama lähetatud isiku mõiste

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (esimene koda) 6. septembri 2018. aasta otsus

1.        Sotsiaalkindlustus – Võõrtöötajad – Kohaldatavad õigusaktid – Töötajad, kes on lähetatud muusse kui tööandja asukohajärgsesse liikmesriiki – Tõend A1, mille on väljastanud asukohajärgse liikmesriigi pädev asutus – Tõendusjõud teiste liikmesriikide sotsiaalkindlustusasutuste ja kohtute suhtes

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 883/2004, artikli 12 lõige 1 ja määrus nr 987/2009, artikli 5 lõige 1 ning artikli 19 lõige 2)

2.        Sotsiaalkindlustus – Võõrtöötajad – Kohaldatavad õigusaktid – Töötajad, kes on lähetatud muusse kui tööandja asukohajärgsesse liikmesriiki – Tõend A1, mille on väljastanud asukohajärgse liikmesriigi pädev asutus – Tõendusjõud teiste liikmesriikide sotsiaalkindlustusasutuste ja kohtute suhtes – Tingimus – Tõend, mis ei ole tagasi võetud ega kehtetuks tunnistatud – Sotsiaalkindlustuse halduskomisjon, kes teeb lepitusmenetluses järelduse, et tõend on väljastatud ekslikult ja tuleb tagasi võtta – Tõendi väljastamine pärast seda, kui vastuvõttev liikmesriik on tunnustanud asjaomase töötaja kindlustamist tema sotsiaalkindlustussüsteemis – Mõju puudumine tõendusjõule – Tõendi tagasiulatuv mõju – Lubatavus

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 883/2004, artikli 12 lõige 1 ja määrus nr 987/2009, artikkel 5, artikli 19 lõige 2 ning artikli 89 lõige 3)

3.        Sotsiaalkindlustus – Võõrtöötajad – Kohaldatavad õigusaktid – Töötajad, kes on lähetatud muusse kui tööandja asukohajärgsesse liikmesriiki – Teist isikut asendama lähetatud isiku mõiste – Lähetatud töötaja asendamine teise lähetatud töötajaga – Hõlmamine – Kahe asjasse puutuva töötaja tööandjad, kelle asukoht on samas liikmesriigis – Nendevahelised isiklikud või organisatsioonilised seosed – Mõju puudumine

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 883/2004, artikli 12 lõige 1)

1.      Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 rakendamise kord (muudetud määrusega nr 1244/2010), artikli 5 lõiget 1 koostoimes määrusega nr 1244/2010 muudetud määruse nr 987/2009 artikli 19 lõikega 2 tuleb tõlgendada nii, et tõend A1, mille on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (muudetud määrusega nr 1244/2010) artikli 12 lõike 1 alusel väljastanud liikmesriigi pädev asutus, on siduv mitte üksnes selle liikmesriigi asutustele, kus tegevus toimub, vaid ka selle liikmesriigi kohtutele.

(vt punkt 47 ja resolutsiooni punkt 1)

2.      Määrusega nr 1244/2010 muudetud määruse nr 987/2009 artikli 5 lõiget 1 koostoimes määrusega nr 1244/2010 muudetud määruse nr 987/2009 artikli 19 lõikega 2 tuleb tõlgendada nii, et tõend A1, mille on määrusega nr 1244/2010 muudetud määruse nr 883/2004 artikli 12 lõike 1 alusel väljastanud liikmesriigi pädev asutus, on siduv nii selle liikmesriigi sotsiaalkindlustusasutustele, kus tegevus toimub, kui ka selle liikmesriigi kohtutele niikaua, kuni tõendi väljastanud liikmesriik ei ole seda tagasi võtnud või kehtetuks tunnistanud, isegi kui viimati nimetatud liikmesriigi pädevad ametivõimud ja selle liikmesriigi pädevad ametivõimud, kus tegevus toimub, on pöördunud sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni poole ja viimane on leidnud, et tõend on väljastatud ekslikult ja tuleb tagasi võtta.

Määrusega nr 1244/2010 muudetud määruse nr 987/2009 artikli 5 lõiget 1 koostoimes määrusega nr 1244/2010 muudetud määruse nr 987/2009 artikli 19 lõikega 2 tuleb tõlgendada nii, et tõend A1, mille on määrusega nr 1244/2010 muudetud määruse nr 883/2004 artikli 12 lõike 1 alusel väljastanud liikmesriigi pädev asutus, on – vajaduse korral tagasiulatuvalt – siduv nii selle liikmesriigi sotsiaalkindlustusasutustele, kus tegevus toimub, kui ka selle liikmesriigi kohtutele, isegi kui tõend on väljastatud alles pärast seda, kui asjaomane liikmesriik tuvastas, et asjasse puutuvale töötajale laieneb kohustuslik kindlustus tema õigusaktide alusel.

Seega tuleb tõdeda, et halduskomisjoni roll määruse nr 987/2009 artikli 5 lõigetes 2–4 sätestatud menetluses piirdub tema poole pöördunud liikmesriikide pädevate asutuste erimeelsuste lahendamisega.

Sellist tõdemust ei sea kahtluse alla määruse nr 987/2009 artikli 89 lõige 3, mis näeb ette, et pädevad ametivõimud tagavad, et nende asutused oleks teadlikud ja kohaldaksid määruste nr 883/2004 ja nr 987/2009 valdkondades ja tingimustel kõiki liidu sätteid, õiguslikke ja muid, sealhulgas halduskomisjoni otsuseid, kuna selle sätte eesmärk ei ole sugugi muuta halduskomisjoni rolli eelmises punktis viidatud menetluses ega seega arvamuse väärtust, mis on järeldustel, millele komisjon selles menetluses jõuab.

(vt punktid 62–64 ja 77 ning resolutsiooni punkt 2)

3.      Määrusega nr 1244/2010 muudetud määruse nr 883/2004 artikli 12 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et juhul kui töötaja, kelle tööandja on lähetanud teise liikmesriiki tööd tegema, asendatakse teise töötajaga, kelle on lähetanud teine tööandja, tuleb viimati nimetatud töötajat pidada „teist isikut asendama saadetud“ töötajaks selle sätte tähenduses, mistõttu tema suhtes ei saa kohaldada nimetatud sättes ette nähtud erinormi, kohaldamaks jätkuvalt selle liikmesriigi õigusakte, kus tema tööandja tavaliselt tegutseb.

Asjaolu, et mõlema asjasse puutuva töötaja tööandja asukoht on samas liikmesriigis või et nende tööandjate vahel on võimalikud isiklikud või organisatsioonilised seosed, ei oma siinkohal tähtsust.

(vt punkt 100 ja resolutsiooni punkt 3)