Alcoa Trasformazioni Srl 27. detsembril 2014 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kaheksas koda) 16. oktoobri 2014. aasta otsuse peale kohtuasjas T-177/10: Alcoa Trasformazioni versus komisjon
(kohtuasi C-604/14 P)
Kohtumenetluse keel: itaalia
Pooled
Apellant: Alcoa Trasformazioni Srl (esindajad: advocaat O. W. Brouwer, avvocato T. Salonico ja avvocato M. Siragusa)
Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon
Apellandi nõuded
Apellant palub Euroopa Kohtul:
tühistada vaidlustatud kohtuotsuse punktid 50, 81–90 ja 92;
teha kohtuasjas lõplik otsus ja tühistada vaidlustatud otsus ning
mõista mõlema astme kohtukulud välja komisjonilt.
Väited ja peamised argumendid
Apellant väidab, et vaidlustatud kohtuotsus on ebaõige ja tuleb seega järgmistel põhjustel tühistada.
Esiteks on raskelt moonutatud toimikus esitatud asjaolusid, mis puudutab otsuses, mille Üldkohus jõusse jättis, tehtud ebaõiget järeldust, et vaidlusaluse meetmega muudeti sisuliselt Alumixi tariifi, mis on kehtestatud 1995. aasta dekreediga, ning seega on rikutud ELTL artikli 107 lõiget 1 ja õiguskindluse põhimõtet. Üldkohus tõlgendas vääralt vaidlustatud kohtuotsuse punktides 81–83 käesolevas asjas kohaldatavaid sätteid, eelkõige Autorità per l’Energia Elettrica e il Gas’i otsuse nr 204/99 artiklit 15, millest nähtub selgelt ja ühemõtteliselt, et Alumixi tariif ei muutunud sisuliselt – ka pärast hüvituskomponendi kehtestamist – ei Alcoa makstud elektrienergia netohinna ega ka Alcoale sellise hinna taganud rahastamismehhanismi poolest.
2. Teiseks on rikutud ELTL artikli 107 lõiget 1, mindud vastuollu kohtuasjades T-332/06 ja C-149/09 P tehtud otsustega ning raskelt moonutatud Alcoa esitatud esimese väite punkti b, mis puudutas komisjoni järeldust selle kohta, et ei olnud vajalik läbi viia majanduslikku analüüsi tõendamaks, et meetmega anti hagejale majanduslik eelis. Üldkohtu otsus on ebaõige esiteks osas, milles see läheb vastuollu sama küsimust käsitlevate varasemate kohtuotsustega (T-332/06 ja C-194/09 P); teiseks osas, milles ELTL artikli 107 lõiget 1 kohaldades on kohus segi ajanud kaks kriteeriumi, mis mõlemad on abi olemasoluks vajalikud, ja teinud järelduse, et Alcoa sai eelise, tuginedes üksnes tõdemusele, et kasutati riigi ressursse, ning kolmandaks osas, milles ei ole esitatud piisavaid põhjendusi, kuna otsuses ei ole märgitud, et komisjon eeldas vääralt, et meede andis Alcoale eelise, ning ei viinud seega läbi asjakohast majanduslikku analüüsi, et hinnata käesoleval juhul antud eelise suurust.
3. Kolmandaks on Üldkohus rikkunud menetlusnorme ja moonutanud Alcoa esitatud teist väidet ning seega teinud jätnud otsuse tegemata ja esitanud puuduliku põhjenduse. Üldkohus tegi ekslikult otsuse küsimuse kohta, mida Alcoa esimeses kohtuastmes ei tõstatanud, kuid ei teinud mingit otsust Alcoa tõstatatud olulise küsimuse kohta, et isegi kui möönda, et majandusliku eelise saamine on tõendatud, ei olnud komisjoni kasutatud meetod eelise suuruse hindamiseks õige ning selle tagajärjeks oli tagasinõutava abisumma ülehindamine.