Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Kúria (Ungari) 17. oktoobril 2023 – ZH, KN versus AxFina Hungary Zrt.
(kohtuasi C-630/23, AxFina Hungary)
Kohtumenetluse keel: ungari
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Kúria
Põhikohtuasja pooled
Kassatsioonkaebuse esitajad: ZH, KN
Vastustaja: AxFina Hungary Zrt.
Eelotsuse küsimused
1. Kas nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/13/EMÜ1 ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (edaspidi „direktiiv 93/13“) artikli 6 lõikes 1 sisalduvat väljendit „[lepingut] on võimalik jätkata nii, et see [ei sisalda] ebaõiglasi tingimusi“ tuleb tõlgendada nii, et välisvääringus noteeritud tarbijalepingut saab jätkata nii, et see ei sisalda lepingutingimust, mis käsitleb lepingujärgset põhisooritust ja jätab valuutariski piiramatult tarbija kanda, võttes arvesse, et liikmesriigi õiguses reguleeritakse vääringute konverteerimismehhanismi imperatiivsete õigusnormidega?
Kas direktiivi 93/13 artikli 1 lõikega 2, artikli 6 lõikega 1 ja artikli 7 lõikega 1 on kooskõlas liikmesriigi kohtupraktika (mis põhineb liikmesriigi õiguse tõlgendamisel direktiivi arvestades, järgides Euroopa Liidu Kohtu kujundatud tõlgendamispõhimõtteid), mille kohaselt, võttes arvesse alusetu rikastumise põhimõtet,
a) kohustatakse võlausaldajat maksma tarbijale tagasi summad, mille ta tasus tingimuse alusel, mille ebaõiglus tuvastati (või teha tasaarvestus tarbija kasuks), aga nimetatud otsust ei tehta restitutio in integrum, sest riigisisese õiguse erisäte välistab tühisuse sellise võimaliku õigusliku tagajärje, samuti ei kohaldata iseseisvalt alusetu rikastumise eeskirju, sest riigisiseses õiguses ei ole seda lepingu tühisuse õiguslikku tagajärge ette nähtud, vaid selle asemel vabastatakse tarbija talle eriti kahjulikest tagajärgedest ning taastatakse samal ajal lepingupoolte vaheline tasakaal, rakendades liikmesriigi õiguses tühisuse korral ette nähtud peamist õiguslikku tagajärge, nimelt lepingu kehtivaks tunnistamine nii, et ebaõiglaste tingimustega ei kehtestata tarbijale ühtegi kohustust, aga ülejäänud lepingu osad (mis ei ole ebaõiglased; sealhulgas lepingujärgsed intressid ja muud tasud) jäävad pooltele jätkuvalt samadel tingimustel kohustuslikuks?
b) juhul, kui lepingut ei ole võimalik kehtivaks tunnistada, määratakse kindlaks tühisuse õiguslikud tagajärjed, tunnistades lepingu tasaarvestuse tegemiseks siduvaks kuni kohtuotsuse tegemiseni ja tehes pooltevahelise tasaarvestuse, rakendades alusetu rikastumise põhimõtet?
2. Kas märgitud põhjusel tühise lepingu õiguslike tagajärgede kindlaksmääramisel võib jätta kohaldamata liikmesriigi õigusnormi, mis jõustus hiljem ja mille kohaselt oli edaspidi forintitesse konverteerimine kohustuslik, sest vahetuskursi fikseerimise tulemusena jätab nimetatud säte osa valuutariskist tarbija kanda, kes tuleks – ebaõiglase lepingutingimuse tõttu – sellest riskist täielikult vabastada?
3. Kui kooskõlas liidu õigusega ei ole võimalik määrata kindlaks tühisuse õiguslikke tagajärgi ei kehtivuse ega siduvuse tunnistamise kaudu, siis millised on õiguslikud tagajärjed koos vastava alusega kohtupraktikas – tagajärjed, mis tuleb seetõttu määrata kindlaks contra legem, sõltumatult õiguslikke tagajärgi käsitlevatest liikmesriigi õigusnormidest ning tuginedes ainult liidu õigusele, arvestades, et direktiiv 93/13 ei reguleeri tühisuse õiguslikke tagajärgi?
____________
1 EÜT 1993, L 95, lk 29; ELT eriväljaanne 15/02, lk 288.