EUROOPA KOHTU OTSUS (viies koda)
14. märts 2019(*)
Eelotsusetaotlus – Euroopa Liidu kaubamärk – Mõiste „kuju“ – Kuju, mis annab kaubale märkimisväärse väärtuse – Kahemõõtmeline kaubamärk – Kujutismärk, mis koosneb ka teosest autoriõiguse mõttes – Määrus (EÜ) nr 207/2009 – Artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkt iii – Määrus (EL) 2015/2424
Kohtuasjas C‑21/18,
mille ese on ELTL artikli 267 alusel Svea hovrätt, Patent- och marknadsöverdomstoleni (Svea apellatsioonikohus (patendi- ja kaubandusasjade apellatsioonikohus, Rootsi)) 14. detsembri 2017. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 11. jaanuaril 2018, menetluses
Textilis Ltd,
Ozgur Keskin
versus
Svenskt Tenn AB,
EUROOPA KOHUS (viies koda),
koosseisus: koja president E. Regan, kohtunikud C. Lycourgos, E. Juhász (ettekandja), M. Ilešič ja I. Jarukaitis,
kohtujurist: G. Pitruzzella,
kohtusekretär: A. Calot Escobar,
arvestades kirjalikku menetlust,
arvestades seisukohti, mille esitasid:
– Svenskt Tenn AB, esindajad: jur. kand. B. Eliasson ja jur. kand. M. Jerner,
– Euroopa Komisjon, esindajad: É. Gippini Fournier, K. Simonsson, E. Ljung Rasmussen, J. Samnadda ja G. Tolstoy,
arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,
on teinud järgmise
otsuse
1 Eelotsusetaotlus käsitleb küsimust, kuidas tõlgendada nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määruse (EÜ) nr 207/2009 [Euroopa Liidu] kaubamärgi kohta (ELT 2009, L 78, lk 1) artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti iii ning määruse nr 207/2009 nimetatud sätet redaktsioonis, mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2015. aasta määrusest (EL) 2015/2424 (ELT 2015, L 341, lk 21) (edaspidi „muudetud määrus nr 207/2009“).
2 Taotlus on esitatud ühelt poolt Textilis Ltd ja Ozgur Keskini ning teiselt poolt Svenskt Tenn AB vahelises kohtuvaidluses, mis puudutab seda, et põhikohtuasja apellandid on turustanud sisekujundustooteid, millega rikutakse Svenskt Tennile kuuluvat kaubamärki.
Õiguslik raamistik
Määrus nr 207/2009
3 Määruse nr 207/2009 artiklis 4 „Tähised, millest [ELi kaubamärk] võib koosneda“ on sätestatud:
„[ELi] kaubamärgi võivad moodustada mis tahes tähised, mida on võimalik graafiliselt esitada, eelkõige nimed, sealhulgas isikunimed, kujutised, tähed, numbrid või kaupade või nende pakendi kuju, kui selliste tähiste põhjal on võimalik eristada ühe ettevõtja kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate omadest.“
4 Määruse artikli 7 „Absoluutsed keeldumispõhjused“ lõike 1 punkt e näeb ette:
„Ei registreerita:
[…]
e) tähiseid, mis koosnevad ainult:
i) kauba enda loomuomasest kujust;
ii) kaupade kujust, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks;
iii) kujust, mis annab kaubale märkimisväärse väärtuse“.
Muudetud määrus nr 207/2009
5 Määruse 2015/2424, millega muudeti määrust nr 207/2009, põhjenduses 12 on märgitud:
„Selleks et tagada õiguskindlus ja täielik kooskõla prioriteetsuse põhimõttega, mille kohaselt registreeritud varasem kaubamärk on registreeritud hilisemate kaubamärkide suhtes ülimuslik, tuleb sätestada, et ELi kaubamärgist tulenevate õiguste kaitse tagamine ei tohiks piirata õigusi, mille kaubamärgi omanik sai enne ELi kaubamärgi taotluse esitamist või prioriteedikuupäeva. […]“.
6 Muudetud määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punktis e on sätestatud:
„Ei registreerita:
[…]
e) tähiseid, mis koosnevad ainult:
i) kujust või muust omadusest, mis tuleneb kaupade endi olemusest;
ii) kaupade kujust või muust omadusest, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks;
iii) kujust või muust omadusest, mis annab kaubale märkimisväärse väärtuse“.
7 Määruse 2015/2424 artiklis 4 on märgitud, et see määrus jõustus 23. märtsil 2016.
Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused
8 Svenskt Tenn müüb mööbliesemeid ja -riiet ning muid sisustustooteid.
9 Svenskt Tenn alustas 1930. aastatel koostööd arhitektiga Joseph Frank, kes disainis talle mitu mööbliriide mustrit, sealhulgas mustri MANHATTAN, mida ta turustab ja mille autoriõigus tema enda väitel kuulub talle.
10 Svenskt Tenn esitas 4. jaanuaril 2012 Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametile (EUIPO) ELi kaubamärgi registreerimise taotluse. Kujutismärk MANHATTAN registreeriti numbriga 010540268.
11 Kaubad ja teenused, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotleti, kuuluvad 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul) klassidesse 11, 16, 20, 21, 24, 27 ja 35 ning vastavad nendes klassides muu hulgas järgmistele kaupadele ja teenustele: lambivarjud (klass 11), laudlinad, pabersalvrätikud, jooginõude paberalused, pakkepaber, märkmikud ja joonistusplokid, plakatid (klass 16), mööbliesemed (klass 20), maja- ja kokandustarbed ning mahutid, harjad, klaas-, savi- ja portselannõud, mis ei kuulu teistesse klassidesse (klass 21), tekstiil ja tekstiilitooted, mis ei kuulu teistesse klassidesse, voodi- ja lauakatted (klass 24), vaibad, riputatavad seinakaunistused, v.a tekstiilist, tapeedid (klass 27), mööbli, patjade, peeglite, tapeetide, vaipade, lampide, tekstiilide, tekstiilitoodete, nipsasjade, maja- ja kokandustarvete ja mahutite, lauanõude, klaas-, savi- ja portselannõude, küünlajalgade, pabersalvrätikute, kottide, juveeltoodete, raamatute ja ajakirjade jaemüük (klass 35).
12 Kujutismärk MANHATTAN on kujutatud järgmiselt:
13 Textilis on Inglise õiguse alusel asutatud äriühing, mille omanik on O. Keskin ja kes hakkas tegelema e-kaubandusega 2013. aastal. Nimetatud äriühing müüs tekstiile ja sisekujundustooteid, mille muster sarnaneb kujutismärgi MANHATTAN omaga.
14 Svenskt Tenn esitas Textilise ja O. Keskini vastu Stockholms tingsrättile (Stockholmi üldkohus, Rootsi) talle kuuluva kaubamärgi ja autoriõiguse rikkumisega seoses hagi. Lisaks nõudis ta, et Textilisel ja O. Keskinil keelataks esiteks turustada või levitada muul viisil Rootsi avalikkusele teatavaid disainesemeid, ja teiseks kasutada seda kaubamärki Rootsis tekstiilide, patjade ja mööbliesemete jaoks.
15 Vastuseks nendes nõuetes esitatud hagile esitasid Textilis ja O. Keskin nimetatud kohtule vastuhagi, nõudes kaubamärgi MANHATTAN kehtetuks tunnistamist, kuna esiteks puudub sellel eristusvõime ja teiseks, võttes arvesse seda, kuidas seda kasutatakse, koosneb see ainult kujust, mis annab määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti iii tähenduses kaubale märkimisväärse väärtuse.
16 Stockholms tingsrätt (Stockholmi esimese astme kohus) jättis vastuhagi rahuldamata muu hulgas põhjustel, et esiteks võivad määruse nr 207/2009 artiklist 4 tulenevalt kõik tähised, mida on võimalik graafiliselt esitada, eelkõige kujutised, moodustada Euroopa Liidu kaubamärgi, juhul kui neil on eristusvõime, ja teiseks ei ole kaubamärgi MANHATTAN puhul tegemist kujuga asjaomase määruse artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti iii tähenduses.
17 Stockholms tingsrätt (Stockholmi esimese astme kohus) otsustas, et Textilis ja O. Keskin on rikkunud kaubamärgist MANHATTAN tulenevaid õigusi ja ka autoriõigust, mille omaja on samuti Svenskt Tenn.
18 Textilis ja O. Keskin kaebasid selle otsuse Svea hovrätt, Patent- och marknadsöverdomstoleni (Svea apellatsioonikohus (patendi- ja kaubandusasjade apellatsioonikohus)) edasi, nõudes muu hulgas kaubamärgi MANHATTAN määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti iii alusel kehtetuks tunnistamist.
19 Nad põhjendasid apellatsioonkaebust väitega, et kangamustrist koosnevat tähist ei saa kaubamärgina registreerida, kuna see läheks vastuollu autoriõiguse kaitse ajalise piiratuse põhimõttega. Nad leiavad, et seetõttu on määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktiga iii vastuolus registreerida kaubamärgina tähis, mis koosneb ainult kujust, mis annab kaubale märkimisväärse väärtuse.
20 Svenskt Tenn seevastu väidab, et sellise mustri kujus seisnevat tähist, nagu on kujutismärk MANHATTAN, võib ELi kaubamärgina registreerida.
21 Svea hovrätt, Patent- och marknadsöverdomstolenil (Svea apellatsioonikohus (patendi- ja kaubandusasjade apellatsioonikohus)) on tekkinud küsimus, kas sellist kujutismärki nagu MANHATTAN, mis koosneb kahemõõtmelise toote – nagu on tekstiil – kahemõõtmelisest kujutisest, saab pidada kujuks selle sätte tähenduses. Ta toob siinkohal välja, et selgesti on määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti iii sõnastusest nähtuvalt selles sätestatud kehtetuks tunnistamise põhjus kohaldatav ruumilistele kaubamärkidele ja kahemõõtmelistele kaubamärkidele, millel on esitatud kolmemõõtmeline kujutis nagu skulptuuri või vaasi kujutis, nagu märkis EFTA Kohus 6. aprilli 2017. aasta otsuse Norwegian Board of Appeal for Industrial Property Rights – appeal from the municipality of Oslo (E-05/16) punktides 110–115 ja Euroopa Kohus 18. juuni 2002. aasta otsuses Philips (C‑299/99, EU:C:2002:377).
22 Ta kahtleb siiski, kas asjaomane kehtetuks tunnistamise põhjus on kohaldatav kahemõõtmelistele kaubamärkidele, mis kujutavad kahemõõtmelist toodet, nagu on kangamuster või maali reproduktsioon. Sellega seoses märgib ta, et oleks paradoksaalne mitte nõustuda sellise registreerimisest keeldumise põhjuse kohaldatavusega nimetatud juhtumitele, kuna ruumilise skulptuuri ja kahemõõtmelise maaliteose erinev kohtlemine ei ole põhjendatud.
23 Ta märgib, et erinevalt 12. juuni 2018. aasta kohtuotsuse Louboutin ja Christian Louboutin (C‑163/16, EU:C:2018:423) aluseks olnud asjas käsitletud kaubamärgist, mis koosnes jalatsitallal paiknevast värvusest, on tema lahendada olevas asjas kujutismärk MANHATTAN autoriõigusega kaitstud teos.
24 Ta palub selgitada, kas määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti iii muutmine määrusega 2015/2424 nii, et ei registreerita mitte üksnes tähiseid, mis koosnevad ainult „kujust“, vaid ka „muust omadusest“, mis annab kaubale märkimisväärse väärtuse, muudab asjaomase kehtetuks tunnistamise põhjuse alusel läbi viidavat hindamist. Selles osas palub ta selgitada, kas põhikohtuasjas tuleb kohaldada määrust nr 207/2009 või muudetud määrust nr 207/2009, võttes arvesse asjaolu, et kaubamärgi MANHATTAN registreerimise kuupäev nagu ka kehtetuks tunnistamise taotlus ja esimese kohtuastme edasi kaevatud otsus on varasemad 23. märtsist 2016, mil jõustus määrus 2015/2424.
25 Ta leiab, et kuna igal juhul ja mis tahes versioonis on kõnealune artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkt iii kohaldatav – juhul kui nõustuda, et see säte on kohaldatav kahemõõtmelist toodet kujutavale kahemõõtmelisele kaubamärgile – tekib küsimus, milliste kriteeriumide alusel tuleb kindlaks teha, kas sellist tähist, nagu on kõne all põhikohtuasjas, võib käsitada tähisena „mis koosneb ainult kujust, mis annab kaubale märkimisväärse väärtuse“, kui selle tähise registreering kaubamärgina hõlmab mitut kaubaklassi ja kaubamärk on loodud nii, et see võib katta kogu toote või selle osad märkimisväärses ulatuses või ka nii, et seda saab kasutada logona.
26 Siinkohal toob ta välja, et sellist keeldumispõhjust on keeruline hinnata, kuna kaubamärgi kehtetuks tunnistamise taotleja on kohustatud märkima ainult kaubad, mille jaoks ta kavatseb seda kaubamärki kasutada, selle asemel, et täpsustada kaitsetaotluse esemeks oleva tähise kasutamise praktilisi tingimusi.
27 Nii võib kaubamärk vastavalt olukorrale olla paigutatud tootele kogu selle ulatuses, näiteks mööbliriide, paberi või kandiku puhul, nii et sellest saab toote enda oluline osa, ja paljudel sellistel juhtudel on kaubamärk ja toode identsed, või moodustada selle toote dekoorist väikese osa, nimelt kui kaubamärki kasutatakse logona.
28 Neil asjaoludel otsustas Svea hovrätt, Patent- och marknadsöverdomstolen (Svea apellatsioonikohus (patendi- ja kaubandusasjade apellatsioonikohus)) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:
„1. Kas määruse 2015/2424 artiklit 4 tuleb tõlgendada nii, et muudetud määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti iii sätted on kohaldatavad (määruse nr 207/2009 artikli 52 lõike 1 punkti a alusel esitatud) kaubamärgi kehtetuks tunnistamise taotluse kohtulikul hindamisel, mis toimub pärast asjaomase muudatuse jõustumist, see tähendab pärast 23. märtsi 2016, kui asjaomane kehtetuks tunnistamise hagi esitati enne seda kuupäeva ja puudutab seega kaubamärki, mis registreeriti enne seda kuupäeva?
2. Kas määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti iii tuleb põhikohtuasjas kohaldatavas redaktsioonis tõlgendada nii, et see hõlmab tähist, mis seisneb kahemõõtmelise toote kahemõõtmelises kujutises nagu vaidlusaluse tähisega kaunistatud mööbliriie?
3. Kui vastus teisele küsimusele on jaatav, siis millistel põhimõtetel tuleb tõlgendada [muudetud] määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktis iii sisalduvat fraasi „tähised, mis koosnevad ainult kujust või muust omadusest, mis annab kaubale märkimisväärse väärtuse“ olukorras, kus kaubamärgi registreering hõlmab suurt hulka kaubaklasse ja tooteid ning tähist saab toodetele kanda mitmel moel? Kas selle hindamisel tuleb lähtuda rohkem objektiivsetest või üldistest kriteeriumidest, näiteks sellest, kuidas kaubamärk välja näeb ja kuidas seda saab eri liiki toodetele kanda, see tähendab jättes arvestamata viisi, kuidas kaubamärgiomanik seda tähist tegelikult mitmesugustele toodetele kannab?“
Eelotsuse küsimuste analüüs
Esimene küsimus
29 Esimese küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas muudetud määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti iii tuleb tõlgendada nii, et see on kohaldatav kaubamärkidele, mis on registreeritud enne muudetud määruse jõustumist.
30 Väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et liidu materiaalõigusnorme tuleb õiguskindluse ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõtte järgimise tagamiseks tõlgendada nii, et need on enne nende jõustumist tekkinud olukordade suhtes kohaldatavad üksnes siis, kui selline võimalus nähtub selgelt nende sõnastusest, eesmärgist või ülesehitusest (vt selle kohta 14. juuli 2011. aasta kohtuotsus Bureau national interprofessionnel du Cognac, C‑4/10 ja C‑27/10, EU:C:2011:484, punkt 26 ning seal viidatud kohtupraktika).
31 Käesoleval juhul on selge, et määrus 2015/2424, mis jõustus 23. märtsil 2016, ei sisalda otsesõnu ühtegi sätet selle kohta, et muudetud määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkt iii on kohaldatav enne nimetatud kuupäeva registreeritud ELi kaubamärkide suhtes.
32 Samuti ei nähtu määruse 2015/2424 eesmärgist ega ülesehitusest, et liidu seadusandja soovis anda muudetud määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktile iii tagasiulatuvat jõudu. Selline tõlgendus tuleneb ka määruse 2015/2424 põhjendusest 12, milles on tuletatud meelde tähtsust, mida liidu seadusandja omistab õiguskindluse põhimõttele.
33 Järelikult tuleb esimesele küsimusele vastata, et muudetud määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti iii tuleb tõlgendada nii, et see ei ole kohaldatav kaubamärkidele, mis on registreeritud enne muudetud määruse jõustumist.
Teine küsimus
34 Teise küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punktki e alapunkti iii tuleb tõlgendada nii, et selline tähis, nagu on põhikohtuasjas käsitletav tähis, mis koosneb kahemõõtmelisest dekoratiivmustrist, mis on paigutatud sellisele tootele nagu tekstiil või paber, „koosneb ainult kujust“ selle sätte tähenduses.
35 Kuna määruses nr 207/2009 puudub mõiste „kuju“ määratlus, tuleb selle sõna tähenduse ja ulatuse kindlaksmääramisel vastavalt Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikale lähtuda selle tähendusest igapäevakeeles, võttes arvesse sõna kasutamise konteksti ja nende sätete eesmärki, mille osaks see on (vt selle kohta seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta direktiiviga 2008/95/EÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT 2008, L 299, lk 25) 12. juuni 2018. aasta kohtuotsus Louboutin ja Christian Louboutin, C‑163/16, EU:C:2018:423, punkt 20 ning seal viidatud kohtupraktika).
36 Kaubamärgiõiguse raames tuleb mõistet „kuju“ tavaliselt mõista kui joonte või kontuuride kogumit, mis piiritleb asjaomast kaupa ruumis (12. juuni 2018. aasta kohtuotsus Louboutin ja Christian Louboutin, C‑163/16, EU:C:2018:423, punkt 21).
37 Neid tegureid kohaldades on Euroopa Kohus leidnud, et teatava värvuse paigutamine toote teatavale osale ei tähenda, et asjaomane tähis koosneb „kujust“ direktiivi 2008/95 artikli 3 lõike 1 punkti e alapunkti iii tähenduses, mille sõnastus sarnaneb määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti iii omaga, kui kaubamärgi registreerimise eesmärk ei ole kaitsta toote või selle osa kuju, vaid selle värvuse kasutamist asjaomase toote konkreetses kohas (12. juuni 2018. aasta kohtuotsus Louboutin ja Christian Louboutin, C‑163/16, EU:C:2018:423, punkt 24).
38 Nagu Euroopa Komisjon oma seisukohtades märkis, on selge, et erinevalt tähisest, mis koosneb värvusest kui sellisest, on põhikohtuasjas käsitletav tähis, mis koosneb kahemõõtmelisest dekoratiivmustrist ja mis on paigutatud tootele nagu tekstiil või paber, sisaldab jooni ja kontuure.
39 Siiski ei saa asuda seisukohale, et tähis koosneb ainult „kujust“ määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti iii tähenduses.
40 Kuigi vastab tõele, et põhikohtuasjas on asjaomasel tähisel kujundid, mis moodustuvad stiliseeritud viisil esitatud geograafiliste kaartide osi kujutavate joonistuste väliskontuuridest, tuleb tõdeda, et lisaks neile kujunditele sisaldab tähis nende kontuuride sees ja neist väljaspool asuvaid dekoratiivelemente.
41 Lisaks on selles tähises kasutatud sõnu, nimelt sõna Manhattan.
42 Igal juhul ei ole alust asuda seisukohale, et kahemõõtmelisest dekoratiivmustrist koosnev tähis on identne toote kujuga, kui tähis on paigutatud sellisele tootele nagu tekstiil või paber, mille kuju erineb sellest dekoratiivmustrist.
43 Neil põhjustel ei saa asuda seisukohale, et selline tähis, nagu on vaatluse all põhikohtuasjas, koosneb ainult kauba kujust määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti iii tähenduses.
44 Seega ei saa määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktis iii ette nähtud erandit sellisele tähisele kohaldada.
45 Siinkohal olgu märgitud, et asjaolu, et põhikohtuasjas käsitletav tähis on kaitstud ka autoriõigusega, ei mõjuta seda, kas tegemist on või ei ole ainult „kujuga“ määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti iii tähenduses.
46 Järelikult tuleb teisele küsimusele vastata, et määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti iii tuleb tõlgendada nii, et selline tähis, nagu on põhikohtuasjas käsitletav tähis, mis koosneb kahemõõtmelisest dekoratiivmustrist, mis on paigutatud sellisele tootele nagu tekstiil või paber, „ei koosne ainult kujust“ selle sätte tähenduses.
47 Teisele küsimusele antud vastust arvestades ei ole kolmandale küsimusele vaja vastata.
Kohtukulud
48 Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (viies koda) otsustab:
1. Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määruse (EÜ) nr 207/2009 [Euroopa Liidu] kaubamärgi kohta (muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2015. aasta määrusega (EL) 2015/2424) artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti iii tuleb tõlgendada nii, et see ei ole kohaldatav kaubamärkidele, mis on registreeritud enne määrusega 2015/2424 muudetud määruse nr 207/2009 redaktsiooni jõustumist.
2. Määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti iii tuleb tõlgendada nii, et selline tähis, nagu on põhikohtuasjas käsitletav tähis, mis koosneb kahemõõtmelisest dekoratiivmustrist, mis on paigutatud sellisele tootele nagu tekstiil või paber, „ei koosne ainult kujust“ selle sätte tähenduses.
Allkirjad