Language of document :

27. augustil 2021 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Slovaki Vabariik

(kohtuasi C-540/21)

Kohtumenetluse keel: slovaki

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: R. Lindenthal, I. Rubene ja A. Tokár)

Kostja: Slovaki Vabariik

Hageja nõuded

tuvastada, et kuna Slovaki Vabariik võttis vastu seaduse nr 170/2018 (rakendatud seadusega nr 136/2020) § 33a, siis on see liikmesriik rikkunud kohustusi, mis tulenevad direktiivi (EL) 2015/23021 artikli 12 lõikest 2, artikli 12 lõike 3 punktist b ja artikli 12 lõikest 4 koostoimes artikliga 4, ning

mõista kohtukulud välja Slovaki Vabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Direktiivi (EL) 2015/2302 artikli 12 lõike 2 kohaselt on reisijal õigus lõpetada pakettreisileping enne pakettreisi algust lõpetamistasu maksmata, kui sihtkohas või selle vahetus läheduses esinevad vältimatud ja erakorralised asjaolud, mis mõjutavad olulisel määral pakettreisi teenuste osutamist või reisijate vedu sihtkohta. Sama artikli lõike 3 punkti b kohaselt on ka korraldajal sama õigus lõpetada pakettreisileping, kui ta ei saa lepingut täita erakorraliste ja vältimatute asjaolude tõttu.

Direktiivi (EL) 2015/2302 artikli 12 lõikes on ette nähtud, et pakettreisilepingu lõpetamisel peab korraldaja tegema tagasimaksed reisijale põhjendamatult viivitamata ja igal juhul hiljemalt 14 päeva jooksul pakettreisilepingu lõpetamisest arvates. Lisaks keelab direktiivi (EL) 2015/2302 artikkel 4 liikmesriikidel säilitada või kehtestada selliseid sätteid, mis erinevad käesoleva direktiiviga kehtestatust, sealhulgas rangemaid või vähem rangeid sätteid, millega tagatakse reisijate kaitse erinev tase.

Võttes vastu zákon č. 136/2020 Z. z., ktorým sa dopĺňa zákon č. 170/2018 Z. z. o zájazdoch, spojených službách cestovného ruchu, niektorých podmienkach podnikania v cestovnom ruchu (seadus nr 136/2020, millega täiendatakse seadust nr 170/2018, mis käsitleb reise, turismi valdkonnas seotud teenuste osutamist ja turismiga seotud tingimusi), rikkus Slovaki Vabariik direktiivi (EL) 2015/2302 artikli 12 lõiget 2, artikli 12 lõike 3 punkti b ja artikli 12 lõiget 4 koostoimes selle direktiivi artikliga 4.

Seaduse nr 170/2018 § 33a lõikes 7 on nimelt ette nähtud, et reisibüroo on kohustatud reisijaga hiljemalt 31. augustiks 2021 kokku leppima teise reisi. Viidatud paragrahvi lõikest 9 tuleneb, et kui reisibüroo ei lepi reisijaga kokku mõnda muud reisi enne 31. augustit 2021, siis eeldatakse, et reisibüroo on reisilepingust taganenud ja on kohustatud viivitamata, kuid hiljemalt 14. septembriks 2021 reisijale tagasi maksma kõik maksed, mille büroo sai reisilepingu alusel.

____________

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2302, mis käsitleb pakettreise ja seotud reisikorraldusteenuseid ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 90/314/EMÜ (ELT 2015, L 326, lk 1).