Kohtuasi T‑541/08

Sasol jt

versus

Euroopa Komisjon

Konkurents – Keelatud kokkulepped – Parafiinvahade turg – Toorparafiini turg – EÜ artikli 81 rikkumise tuvastamise otsus − Hindade kindlaksmääramine ja turgude jagamine – Emaettevõtja vastutus konkurentsieeskirjade rikkumiste eest, mille panid toime tema tütarettevõtjad ja ettevõtja, mille kapitalis emaettevõtja omab teatud osalust – Emaettevõtja otsustav mõju – Eeldus 100% suuruse osaluse omamisel – Ettevõtjate õigusjärglus – Proportsionaalsus – Võrdne kohtlemine – 2006. aasta suunised trahvide arvutamise meetodi kohta – Raskendavad asjaolud – Eestvedaja roll – Trahvi ülempiir – Täielik pädevus

Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (kolmas koda), 11. juuli 2014

1.      Konkurents – Liidu õigusnormid – Rikkumised – Süüks panemine – Emaettevõtja ja tütarettevõtjad – Majandusüksus – Hindamiskriteeriumid – Eeldus, et emaettevõtja avaldab tütarettevõtjatele otsustavat mõju, kui ta omab nende aktsia- või osakapitalis 100% osalust – Ümberlükatav eeldus – Selle eelduse ümber lükata sooviva ettevõtja tõendamiskoormis – Tõendid, millest ei piisa eelduse ümberlükkamiseks – Süütuse presumptsiooni põhimõtte rikkumine– Puudumine – Isikliku vastutuse põhimõtte rikkumine – Puudumine

(EÜ artikkel 81; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2)

2.      Konkurents – Liidu õigusnormid – Rikkumised – Süüks panemine – Emaettevõtja ja tütarettevõtjad – Majandusüksus – Hindamiskriteeriumid – Kohaldatavus vastutuse omistamisele emaettevõtjatele rikkumise eest, mille on toime pannud ühisettevõte

(EÜ artikkel 81; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2)

3.      Konkurents – Liidu õigusnormid – Rikkumised – Süüks panemine – Emaettevõtja ja tütarettevõtjad – Majandusüksus – Hindamiskriteeriumid – Ettevõtja konkurentsivastase tegevuse süüks panemine ainult ühele emaettevõtjale – Tingimused – Otsustav mõju, mida avaldas ühepoolselt ainult see emaettevõtja – Komisjoni tõendamiskoormis

(EÜ artikkel 81; nõukogu määrus nr 139/2004)

4.      Konkurents – Liidu õigusnormid – Rikkumised – Süüks panemine – Emaettevõtja ja tütarettevõtjad – Majandusüksus – Rikkumises otseselt osalenud äriühingu praeguste emaettevõtjate solidaarvastutus – Selle äriühingu endiste emaettevõtjate süüst vabastamine – Ebavõrdne kohtlemine

(EÜ artikkel 81; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artiklid 20 ja 21; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2)

5.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Komisjonile määruse nr 1/2003 artikli 23 lõikega 2 antud hindamispädevus – Karistuste seaduslikkuse põhimõtte rikkumine – Puudumine – Uute suunistega sisse viidud muudatuste ettenähtavus – Tagasiulatuva jõu puudumise põhimõtte rikkumine– Puudumine

(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 49 lõige 1; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teatis 98/C 9/03 ja 2006/C 210/02)

6.      Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta – Tõend – Tõend, mis seisneb teatud hulgas rikkumise erinevates ilmingutes – Lubatavus – Tõendite kogumile tuginemine – Nõutava tõendusjõu tase seoses üksikult võetud tõenditega – Dokumentaalsed tõendid – Kriteeriumid – Esitatud tõendite usutavus – Rikkumise olemasolu vaidlustavate ettevõtjate tõendamiskohustused

(EÜ artikli 81 lõige 1)

7.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise raskus – Trahvi kehtestamine proportsionaalselt rikkumise raskuse hindamisega

(EÜ artikli 81 lõige 1; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõiked 2 ja 3; komisjoni teatis 2006/C 210/02)

8.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise raskus – Raskendavad asjaolud – Rikkumise eestvedaja roll – Mõiste – Hindamiskriteeriumid

(nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõiked 2 ja 3; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punkt 28)

9.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Komisjoni kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Liidu kohtu täielik pädevus – Ulatus – Trahvisumma ülempiir

(ELTL artikkel 261; nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 31)

1.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 29–32, 36, 134–141, 145–150, 153, 154 ja 163)

2.      Konkurentsiõiguse valdkonnas võib tütarettevõtja rikkumise emaettevõtjale süüks panna nende kuulumise tõttu samasse majandusüksusse siis, kui tütarettevõtja ei otsusta oma tegutsemise üle turul sõltumatult, sest teda mõjutab selles suhtes otsustavalt emaettevõtja.

Emaettevõtja mõjutab otsustavalt tütarettevõtja tegevust turul muu hulgas juhul, kui tütarettevõtja rakendab enamjaolt talle emaettevõtja poolt antud juhiseid.

Emaettevõtja mõjutab otsustavalt tütarettevõtja tegevust turul üldjuhul ka siis, kui esimesel on vaid õigus määratleda või heaks kiita teatud strateegilisi äriotsuseid, võimalik, et esindajate kaudu tütarettevõtja juhtorganites, kuigi pädevus määratleda tütarettevõtja äripoliitikat kitsas mõttes on delegeeritud igapäevast majandustegevust juhtivatele emaettevõtja valitud juhatajatele, kes esindavad ja edendavad tema ärihuve.

Need põhimõtted on ka kohaldatavad vastutuse omistamisele ühele või mitmele emaettevõtjale rikkumise eest, mille on toime pannud nende ühisettevõte.

(vt punktid 33–35 ja 37)

3.      Konkurentsiõiguse valdkonnas ei saa komisjon EÜ artikli 81 alusel ühisettevõtte konkurentsivastase tegevuse süüks panemisel ainult ühele emaettevõtjale, kes esindab kahte kolmandikku ühisettevõtte kapitalist, tugineda selle emaettevõtja pelgale suutlikkusele avaldada otsustavat mõju, millest lähtutakse määruse nr 139/2004, kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle, alusel kontrolli kindlakstegemisel, ilma et oleks vaja kontrollida, kas seda mõju tegelikult avaldati. Vastupidi, tal tuleb üldjuhul tõendada otsustavat mõjutamist faktiliste asjaolude kogumi alusel. Nende asjaolude seas on see, kas samad füüsilised isikud on samaaegselt juhtivatel ametikohadel nii emaettevõtjas kui ka tütarettevõtjas või ühisettevõttes, või see, et need äriühingud olid kohustatud järgima nende ühe juhatuse antud juhiseid ilma, et nad oleksid saanud turul iseseisvalt tegutseda.

Lisaks võib ühe või mitme emaettevõtja poolt ühisettevõtte kaubandustegevuse otsustavat mõjutamist tõendada ühisettevõttes otsuste vastuvõtmise korda analüüsides. Isegi kui pädevus või võimalus ühisettevõtte kaubanduslikud otsused kindlaks määrata põhineb iseenesest vaid pelgal võimel avaldada otsustavat mõju tema kaubandustegevusele ja kuulub seega määruse nr 139/2004 tähenduses mõiste „kontroll” alla, võivad komisjon ja liidu kohus eeldada, et rakendati ja järgiti õigusnorme ja selle ettevõtja tegutsemist puudutavaid kokkulepete tingimusi, eelkõige ühisettevõtte asutamislepingut ja aktsionäride kokkulepet hääletamise kohta. Selles osas võib ühisettevõtte kaubandustegevusele otsustava mõju tegeliku avaldamise analüüsimine seisneda enne ettevõtte tegutsema asumist allkirjastatud dokumentide abstraktses analüüsis.

Ent arvestades, et otsustava mõju tegelikku avaldamist puudutav kontrollimine on tagasivaateline ja võib seega põhineda konkreetsetel asjaoludel, võivad nii komisjon kui huvitatud pooled esitada tõendeid, et ühisettevõtte kaubanduslikud otsused tehti muul viisil kui need, mis tulenesid ühisettevõtte tegevust puudutavate kokkulepete pelgalt abstraktsest analüüsist.

Lisaks peab komisjon, kui ta kontrollib ühisettevõtte kaubandustegevuse tegelikku otsustavat mõjutamist emaettevõtja poolt, erapooletult arvesse võtma kõiki talle huvitatud isikute poolt esitatud asjassepuutuvaid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Vastupidi olukorrale, kus üks emaettevõtja esindab kogu tütarettevõtja kapitali, on ühisettevõtte puhul asjassepuutuv küsimus, kas emaettevõtja avaldas tegelikku mõju tema igapäevasele majandustegevusele. Nimelt esineb sel juhul aktsionäride paljusus ning ühisettevõtte organite otsused võtavad vastu juhatuse liikmed, kes esindavad erinevate emaettevõtjate kaubanduslikke huvisid, mis võivad kokku langeda, aga ka lahkneda.

Ühisettevõtte ja emaettevõtja organisatsiooniliste sidemete analüüs ei puuduta tingimata küsimust emaettevõtja esindatuse kohta formaalse volituse alusel, mille emaettevõtja on andnud ühisettevõtte juhatuse liikmele. Asjakohasem on nimelt võtta arvesse emaettevõtja ärihuvide esindatust laias tähenduses ja mõju ühisettevõtte organite otsustele selleks, et selle ettevõtte kaubanduspoliitika muuta sarnaseks emaettevõtja omaga, millest annab tunnistust muu hulgas samaaegselt juhatuse liikmeks olemine emaettevõtjas ja ühisettevõttes ning ühisettevõtte juhatuse liikme osalus emaettevõtja kapitalis.

Juhul, kui komisjon omistab ühisettevõtte rikkumise eest vastutuse ainult ühele emaettevõtjale, on ta kohustatud tõendama, et ühisettevõtte kaubandustegevust mõjutas otsustavalt ainult see emaettevõtja.

(vt punktid 43, 44, 49, 50, 54, 76, 85 ja 112)

4.      Konkurentsiõiguse valdkonnas kohtleb komisjon kahte võrdset olukorda erinevalt, kui ta peab EÜ artikli 81 lõike 1 rikkumises otseselt osalenud äriühingu praeguseid emaettevõtjaid solidaarselt vastutavateks perioodi eest, mis järgnes kogu kapitaliosaluse omandamisele praeguste emaettevõtjate poolt, kuid vabastab samas solidaarvastutusest endised emaettevõtjad, kellele kuulus kogu kapitaliosalus varasemal perioodil toime pandud rikkumises otseselt osalenud äriühingus.

Ent võrdse kohtlemise põhimõtet, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklites 20 ja 21, tuleb järgida kooskõlas seaduslikkuse põhimõttega, mis tähendab, et keegi ei saa enda nõude toetuseks tugineda kolmanda isiku kasuks toime pandud õigusvastasele teole. Lisaks, kui ettevõtja on oma tegevusega rikkunud EÜ artikli 81 lõiget 1, siis ta ei pääse karistusest sel põhjendusel, et teistele ettevõtjatele trahvi ei määratud, kui viimati nimetatud ettevõtja olukorda liidu kohtus isegi ei arutata.

Seega kuna komisjon ei teinud viga, omistades praegustele emaettevõtjatele vastutuse rikkumise eest, milles äriühing osales otseselt perioodil, mis järgnes nende emaettevõtjate poolt kogu kapitaliosaluse omandamisele, võis komisjon neid pidada nimetatud perioodi suhtes solidaarselt vastutavaks.

(vt punktid 181, 185–187, 194 ja 196)

5.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 202–214)

6.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 218–239, 265, 291 ja 427)

7.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 315–319 ja 405)

8.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 355–360, 375, 384, 393–396 ja 400)

9.      Komisjoni vastu võetud otsuste õiguspärasuse kontrolli täiendab täielik pädevus, mis on liidu kohtule vastavalt EÜ artiklile 229 ja hiljem ELTL artiklile 261 antud määruse nr 1/2003 artikli 31 alusel. See pädevus annab kohtule lisaks pelgale karistuse õiguspärasuse kontrollimisele õiguse asendada komisjoni hinnang enda omaga ja järelikult määratud trahv või karistusmakse tühistada, seda vähendada või suurendada. Aluslepingutes ette nähtud kontroll tähendab seega vastavalt tõhusa õiguskaitse põhimõtte nõuetele, mis asuvad põhiõiguste harta artiklis 47, et liidu kohus teostab nii õiguslike kui faktiliste asjaolude kontrolli ja et tal on pädevus hinnata tõendeid, tühistada vaidlustatud otsus ning muuta trahvide summat. Ent täieliku pädevuse teostamine ei tähenda omal algatusel kontrollimist, ning menetlus liidu kohtutes on võistlev.

Kuna komisjonipoolne ebavõrdne kohtlemine võib suurendada praeguste emaettevõtjate rahalist vastutust rikkumise eest, mille pani toime otseselt rikkumises osalenud äriühing, juhul, kui komisjon peab solidaarselt vastutavaks EÜ artikli 81 lõike 1 rikkumises otseselt osalenud äriühingu praeguseid emaettevõtjaid perioodi eest, mis järgnes kogu kapitaliosaluse omandamisele selles äriühingus praeguste emaettevõtjate poolt ning vabastab samas vastutusest endised emaettevõtjad, kellele kuulus kogu kapitaliosalus varasemal perioodil toime pandud samas rikkumises otseselt osalenud äriühingus, koosmõjus seda perioodi puudutava trahvi osa eraldi piirmäärata, siis on kohane piirata selle äriühingu trahvi seda osa, mis määrati seoses sel perioodil toime pandud rikkumisega, 10 protsendiga tema asjassepuutuva majandusaasta käibest.

Samuti, kuna komisjoni hindamisvead seoses ühisettevõtte konkurentsivastase tegevuse omistamisega ainult ühele tema emaettevõtjatest, koosmõjus ühisettevõtte perioodi puudutava trahvi osa eraldi piirmäärata, võivad suurendada rahalisi tagajärgi, mis tekivad sellele emaettevõtjale rikkumise otsesest toimepanemisest selle ühisettevõtte poolt, siis on kohane piirata selle ettevõtja trahvi seda osa, mis määrati seoses sel perioodil toime pandud rikkumisega, 10 protsendiga tema asjassepuutuva majandusaasta käibest.

(vt punktid 437, 439, 452, 453, 461 ja 462)