Kohtuasi T‑540/15

Emilio De Capitani

versus

Euroopa Parlament

Dokumentidega tutvumine – Määrus (EÜ) nr 1049/2001 – Pooleliolevat seadusandlikku menetlust puudutavad dokumendid – Kolmepoolsed kohtumised – Neljaveerulised tabelid ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Europoli ning millega tunnistatakse kehtetuks otsused 2009/371/JSK ja 2005/681/JSK – Dokumentidega tutvumise võimaldamisest osaline keeldumine – Tühistamishagi – Põhjendatud huvi – Vastuvõetavus – Määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 3 esimene lõik – Otsustamisprotsessi kaitsev erand – Puudub üldine eeldus, et kolmepoolsete kohtumiste raames koostatud neljaveeruliste tabelitega tutvumise võimaldamisest võib keelduda

Kokkuvõte – Üldkohtu (seitsmes koda laiendatud koosseisus) 22. märtsi 2018. aasta otsus

1.      Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Põhjendatud huvi – Hagi institutsiooni otsuse peale, millega ei võimaldatud osaliselt tutvuda pooleliolevat seadusandlikku menetlust puudutavate dokumentidega –Vaidlusaluste dokumentide üldsusele kättesaadavaks tegemine pärast seadusandliku menetluse lõppu – Põhjendatud huvi säilimine – Vastuvõetavus – Tingimused

(ELTL artikli 266 esimene lõik; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikkel 4)

2.      Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Põhjendamiskohustus – Ulatus

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, põhjendus 11 ja artikli 4 lõike 3 esimene lõik)

3.      Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Otsustamisprotsessi kaitse – Tingimused – Selle protsessi konkreetne, tegelik ja raske riive – Institutsiooni võimalus tugineda teatud liiki dokumentidele kohaldatavatele üldistele eeldustele – Piirid

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõike 3 esimene lõik)

4.      Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Otsustamisprotsessi kaitse – Mõiste – Ulatus –Õigusloomeprotsessi erisused –Avalikkuse ja läbipaistvuse põhimõtted

(ELTL artikli 15 lõige 2 ja artikli 294 lõige 1; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, põhjendus 6 ja artikli 4 lõike 3 esimene lõik)

5.      Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Otsustamisprotsessi kaitse – Ulatus – Dokumentidega tutvumise võimaldamisest keeldumine, tuginedes vajadusele kaitsta protsessi välise surve eest – Tõendamiskoormis

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõike 3 esimene lõik)

6.      Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001– Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Otsustamisprotsessi kaitse – Ulatus – Pooleliolevat seadusandlikku menetlust puudutavad dokumendid, mis on koostatud kolmepoolse kohtumise raames – Dokumentidega tutvumise võimaldamisest keeldumine, tuginedes sellele, et neis sisalduv teave on esialgne – Lubamatus

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõike 3 esimene lõik)

7.      Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Otsustamisprotsessi kaitse – Ulatus – Pooleliolevat seadusandlikku menetlust puudutavad dokumendid, mis on koostatud kolmepoolse kohtumise raames – Dokumentidega tutvumise võimaldamisest keeldumine, tuginedes sellele, et see võib kahjustada institutsioonidevahelist lojaalset koostööd – Tõendamiskoormis

(ELL artikli 4 lõike 3 esimene lõik ja artikli 13 lõige 2; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõike 3 esimene lõik)

1.      Füüsilise või juriidilise isiku esitatud tühistamishagi on vastuvõetav vaid juhul, kui hagejal on huvi vaidlustatud akti tühistamiseks.

Selles osas säilib hagejal põhjendatud huvi nõuda liidu institutsiooni akti tühistamist ka selleks, et oleks võimalik vältida akti väidetava õigusvastasuse kordumist tulevikus. See põhjendatud huvi saab siiski olemas olla vaid siis, kui väidetav õigusvastasus võib tulevikus korduda, sõltumata selle kohtuasja asjaoludest, mille raames hageja hagi esitas.

Nii on see juhul, kui hagis institutsiooni otsuse peale, millega ei võimaldatud tutvuda pooleliolevat seadusandlikku menetlust puudutavate dokumentidega, on õigusvastasuse väite aluseks mõne määruses nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele ette nähtud erandi tõlgendus, mida dokumentidega tutvumise taotlust lahendav institutsioon võib väga tõenäoliselt taaskasutada uue taotluse puhul, seda enam, et osa põhjendustest, millega vaidlustatud otsuses on tutvumise võimaldamisest keeldumist põhistatud, on kohaldatavad läbivalt kõigi käimasolevate kolmepoolsete kohtumiste töödokumentidega tutvumise taotluste suhtes.

Kui nii esialgses taotluses kui ka kordustaotluses on sõnaselgelt avaldatud soovi, et edastataks teatav hulk dokumente, mis on seotud käimasolevate seadusandlike menetlustega, ja kui asjaomane institutsioon on võimaldanud nende dokumentidega vaid osaliselt tutvuda, siis vaidlusaluste dokumentide üldsusele kättesaadavaks tegemine pärast selle seadusandliku menetluse lõppu, mida need käsitlevad, ei rahulda taotlejat täielikult, arvestades tema taotluste eset, mistõttu tal säilib põhjendatud huvi nõuda vaidlustatud otsuse tühistamist.

(vt punktid 29, 32 ja 33)

2.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 59–62)

3.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 63–67)

4.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 77 ja 84)

5.      Kuigi välise surve oht võib olla legitiimne põhjus piirata otsustamisprotsessiga seotud dokumentidega tutvumist, on siiski nõutav, et niisugune tegelik väline surve oleks kindlalt tuvastatud ja oleks esitatud tõendid, mis näitavad, et ohtu, et väline surve mõjutab tehtavat otsust oluliselt, saab mõistlikult ette näha.

(vt punkt 99)

6.      Mis puudutab seadusandliku tavamenetluse ajal kolmepoolsete kohtumiste käigus väljatöötatud dokumentidega tutvumise taotlust, siis sellega, et esialgse kompromissi tekst või nõukogu eesistujariigi seisukoht on parlamendi esitatud muudatusettepanekutega võrreldes esialgsed selles mõttes, et nende sisu muutub vastavalt kolmepoolsetel kohtumistel tehtava töö edenemisele, ei saa iseenesest põhjendada määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele artikli 4 lõike 3 esimeses lõigus ette nähtud erandi kohaldamist, kuna selles sättes ei ole tehtud vahet arutelu seisu alusel. See säte peab üldiselt silmas dokumente, mis käsitlevad küsimust, milles asjaomane institutsioon „ei ole veel otsust teinud“, ja seda vastupidi nimetatud määruse artikli 4 lõike 3 teisele lõigule, mis näeb ette juhtumi, mil asjaomane institutsioon on otsuse teinud.

Selles osas ei oma tähtsust, kas vaidlusalused dokumendid on koostatud või saadud otsustamisprotsessi algses, edaspidises või lõplikus staadiumis. Samuti ei mõjuta määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 3 esimeses lõigus ette nähtud erandi tõlgendamist see, kas see on toimunud ametlikus või mitteametlikus kontekstis.

Pealegi on ettepanek tehtud just selleks, et seda arutataks, ega pea jääma arutelu tulemusena muutumatuks. Avalik arvamus on täiesti võimeline aru saama, et ettepaneku autor võib selle sisu hiljem muuta. Täpselt samadel põhjustel on isik, kes esitab taotluse käimasolevate kolmepoolsete kohtumiste dokumentidega tutvumiseks, täiesti võimeline aru saama, et see teave on esialgne. Samuti on ta täiesti võimeline aru saama, et kooskõlas põhimõttega, et „milleski ei ole kokku lepitud enne, kui kõiges on kokku lepitud“, muutub taotletavas dokumendis sisalduv teave kolmepoolsete kohtumiste kogu arutelu vältel, kuni jõutakse kokkuleppele teksti kui terviku suhtes.

(vt punktid 100–102)

7.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 103 ja 104)