Language of document : ECLI:EU:T:2022:558

ÜLDKOHTU OTSUS (kaheksas koda laiendatud koosseisus)

14. september 2022(*)

Dumping – Venemaalt, Trinidadist ja Tobagost ning Ameerika Ühendriikidest pärit uurea ja ammooniumnitraadi segude import – Rakendusmäärus (EL) 2019/1688 – Määruse (EL) 2016/1036 artikli 3 lõiked 1–3 ja 5–8 – Müük seotud äriühingute vahendusel – Ekspordihinna kindlaksmääramine – Kahju liidu tootmisharule – Hinna allalöömise arvutus – Põhjuslik seos – Määruse 2016/1036 artikli 9 lõige 4 – Kahjumarginaali arvutamine – Kahju kõrvaldamine

Kohtuasjas T‑744/19,

Methanol Holdings (Trinidad) Ltd, asukoht Couva (Trinidad ja Tobago), esindajad: advokaadid B. Servais ja V. Crochet,

hageja,

versus

Euroopa Komisjon, esindajad: G. Luengo ja P. Němečková,

kostja,

keda toetavad

Achema AB, asukoht Jonava (Leedu), esindajad: advokaadid B. O’Connor ja M. Hommé,

ja

Grupa Azoty S.A., asukoht Tarnów (Poola),

Grupa Azoty Zakłady Azotowe Puławy S.A., asukoht Puławy (Poola),

esindajad: advokaadid B. O’Connor ja M. Hommé,

menetlusse astujad,

ÜLDKOHUS (kaheksas koda laiendatud koosseisus),

koosseisus: president M. van der Woude, kohtunikud J. Svenningsen, R. Barents (ettekandja), T. Pynnä ja J. Laitenberger,

kohtusekretär: ametnik I. Kurme,

arvestades kirjalikku menetlust,

arvestades 18. jaanuaril 2022 toimunud kohtuistungil esitatut,

on teinud järgmise

otsuse

1        Hageja Methanol Holdings (Trinidad) Ltd palub oma ELTL artikli 263 alusel esitatud hagis tühistada komisjoni 8. oktoobri 2019. aasta rakendusmääruse (EL) 2019/1688, millega kehtestatakse Venemaalt, Trinidadist ja Tobagost ning Ameerika Ühendriikidest pärit uurea ja ammooniumnitraadi segude impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT 2019, L 258, lk 21; edaspidi „vaidlustatud rakendusmäärus“).

 Vaidluse taust

 Haldusmenetlus

2        Euroopa Komisjon avaldas 13. augustil 2018 pärast kaebuse saamist teate dumpinguvastase menetluse algatamise kohta Venemaalt, Trinidadist ja Tobagost ning Ameerika Ühendriikidest pärit uurea ja ammooniumnitraadi (edaspidi „UAN“) segude impordi suhtes (ELT 2018, C 284, lk 9).

3        Dumpingu ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2017 kuni 30. juunini 2018 (edaspidi „uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2015 kuni 30. juunini 2018 (edaspidi „vaatlusalune periood“).

4        Uurimisalune toode oli UANi segud vesi- või ammooniumlahuses, milles võivad olla lisaained ja mis kuuluvad praegu KN-koodi 3102 80 00 alla (edaspidi „asjaomane toode“).

5        Hageja, kes on Trinidadi ja Tobago õiguse alusel asutatud äriühing, toodab ja müüb UANi segusid. Uurimisperioodi jooksul müüs hageja UANi seotud ostjale Euroopa Liidus, nimelt Helm AG‑le (edaspidi „HAG“). HAG müüs seejärel UANi edasi sõltumatutele ostjatele liidus ja kahele seotud ostjale liidus, nimelt Helm Engrais France’ile (edaspidi „HEF“) ja Helm Ibericale (edaspidi „HIB“). Hageja on ainus koostööd teinud eksportiv tootja Trinidadis ja Tobagos ning tema eksport moodustas uurimisperioodil 100% sellest riigist pärit ekspordist.

6        Komisjon võttis 10. aprillil 2019 vastu rakendusmääruse (EL) 2019/576, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks Venemaalt, Trinidadist ja Tobagost ning Ameerika Ühendriikidest pärit UANi segude impordi suhtes (ELT 2019, L 100, lk 7; edaspidi „ajutine rakendusmäärus“).

7        11. aprillil 2019 saadeti hagejale komisjoni esialgseid järeldusi sisaldav teavitav dokument, mille kohta hageja esitas oma märkused 26. aprillil 2019.

8        Komisjon teavitas 12. juuli 2019. aasta kirjaga hagejat olulistest faktilistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille alusel kavatseti kehtestada lõplik dumpinguvastane tollimaks asjaomase toote impordi suhtes eeskätt Trinidadist ja Tobagost. Kõnealusele kirjale lisatud dokumendi põhjenduses 88 selgitas komisjon eeskätt, et ta otsustas täiendada ajutise rakendusmääruse etapis tehtud hinna allalöömise arvutusi, võttes arvesse 10. aprilli 2019. aasta kohtuotsust Jindal Saw ja Jindal Saw Italia vs. komisjon (T‑301/16, EU:T:2019:234). Hageja vastas sellele kirjale 22. juulil 2019.

9        Komisjon võttis 8. oktoobril 2019 vastu vaidlustatud rakendusmääruse.

10      Vaidlustatud rakendusmääruse artikli 1 lõikes 2 on ette nähtud lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamine, milleks on kindlaksmääratud summa 22,24 eurot tonni kohta hageja toodetud asjaomase toote liitu impordi suhtes.

11      Hageja esitas haldusmenetluse käigus kirjalikud märkused.

 Vaidlustatud rakendusmääruse põhjenduste kokkuvõte

 Väljavõtteline uuring

12      Liidu tootjate väljavõttelise uuringu jaoks moodustas komisjon valimi, kuhu kuulub kolm liidu tootjat, kelle toodang moodustab kokku üle 50% liidu kogutoodangust ja -müügimahust.

13      Sõltumatute importijate väljavõttelise uuringu kohta otsustas komisjon, et seda ei ole vaja, ja saatis küsimustikud kolmele koostööd tegema nõustunud importijale.

14      Venemaa, Trinidadi ja Tobago ning Ameerika Ühendriikide (edaspidi „asjaomased riigid“) eksportivate tootjate väljavõttelise uuringu huvides nõustusid koostööd tegema ja valimis osalema ainult kaks Venemaa eksportivat tootjat (Acron Group ja EuroChem Group), üks Trinidadi ja Tobago eksportiv tootja (hageja) ning üks Ameerika Ühendriikide eksportiv tootja (CF Industries Holdings, Inc.). Kuna eksportivatelt tootjatelt saadi vastuseid vähe, siis komisjon otsustas, et valimi moodustamine ei ole vajalik.

 Asjaomane toode ja samasugune toode

15      Uurimisalune toode oli Venemaalt, Trinidadist ja Tobagost ning Ameerika Ühendriikidest pärit UANi segud vesi- või ammooniumlahuses, milles võivad olla lisaained ja mis kuuluvad KN-koodi 3102 80 00 alla.

16      Komisjon leidis, et asjaomane toode, asjaomastes riikides toodetud ja nende siseturul müüdud toode ning liidu tootmisharu poolt liidus toodetud ja müüdud toode on samasugused tooted.

 Dumping

17      Trinidadi ja Tobago eksportivate tootjate asjaomaste toodete normaalväärtuse osas leidis komisjon, et hageja oli uurimisperioodil ilmselt ainus asjaomase toote tootja selles riigis.

18      Kuivõrd samasugust toodet siseturul ei müüdud, siis määras komisjon hageja puhul normaalväärtuse arvestuslikult kindlaks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määruse (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (ELT 2016, L 176, lk 21; edaspidi „alusmäärus“), artikli 2 lõikele 3 ja lõike 6 punktile b. Normaalväärtus määrati arvestuslikult kindlaks nii, et koostööd tegeva eksportiva tootja samasuguse toote keskmisele tootmiskulule uurimisperioodil liideti esiteks hageja tegelikud müügi-, haldus- ja üldkulud (edaspidi „MHÜ kulud“) sama üldkategooria toodete tootmisel ja müümisel tavapärase kaubandustegevuse käigus Trinidadi ja Tobago siseturul ning teiseks hageja tegelik kasum sama üldkategooria toodete tootmisel ja müümisel tavapärase kaubandustegevuse käigus kõnealusel siseturul.

19      Ekspordihinna kindlaksmääramiseks tuvastas komisjon, et hageja eksportis liitu üksnes selliste seotud äriühingute vahendusel, kes tegutsesid uurimisperioodil importijatena. Kogu müük liitu toimus Saksamaal asuva sidusimportija kaudu. See importija müüs asjaomast toodet sõltumatutele ostjatele Saksamaal või seotud äriühingutele Prantsusmaal ja Hispaanias, kes müüsid omakorda seda toodet sõltumatutele ostjatele oma siseturgudel. Kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 9 määrati ekspordihind seetõttu kindlaks hinna alusel, millega imporditud tooteid liidus asuvatele sõltumatutele ostjatele esimest korda edasi müüdi. Hinda korrigeeriti kõigi impordi ja edasimüügi vahel tekkinud kulude, sealhulgas MHÜ kulude ning lahjendamis- ja segamiskulude ning mõistliku kasumi arvesse võtmiseks.

20      Komisjon võrdles seejärel normaalväärtust ja hageja ekspordihinda tehase tasandil. Õiglase võrdluse tagamiseks normaalväärtuse ja ekspordihinna vahel tegi komisjon vajalikud korrektsioonid, et võtta alusmääruse artikli 2 lõike 10 kohaselt arvesse allahindlusi, mahahindlusi, koguselisi erinevusi, transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulusid ning laenukulusid.

21      Võrdluse tulemusel arvutas komisjon nii hageja kui ka teiste potentsiaalsete eksportivate tootjate dumpingumarginaalid. Vaidlustatud rakendusmääruses määrati hageja puhul dumpingumarginaaliks 55,8%.

 Liidu tootmisharu määratlus

22      Komisjon tuvastas, et uurimisperioodil valmistas liidus samasugust toodet 20 teadaolevat tootjat. Neid käsitatakse koos „liidu tootmisharuna“ alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

23      Komisjon tuletas lisaks meelde, et kolm nendest tootjatest, kelle toodang moodustab üle 50% samasuguse toote kogutoodangust liidus, valiti osalema liidu tootjate valimis.

 Kahju

24      Komisjon leidis, et asjaomastest riikidest pärit impordi mõju kumulatiivne hindamine on võimalik, sest alusmääruse artikli 3 lõikes 4 sätestatud tingimused on täidetud.

25      Impordimahu analüüsi käigus leidis komisjon, et vaatlusaluse perioodi jooksul suurenes asjaomastest riikidest pärit impordi maht 64% ja selle impordi turuosa kasvas uurimisperioodil 72% võrra, st tõusis 21,9‑lt 37,7%‑le. Täpsemalt vähenes nimetatud perioodil Trinidadist ja Tobagost pärit impordi maht ning tema turuosa langes 10,2‑lt 8,1%‑le.

26      Hinnamõju analüüsi raames võrdles komisjon ajutises rakendusmääruses liidu tootjate valimisse kaasatud tootjate hindu asjaomaste riikide koostööd tegevate eksportivate tootjate hindadega. Täpsemalt võrreldi selleks, et teha kindlaks hinna allalöömine uurimisperioodil, ühelt poolt asjaomaste riikide koostööd tegevate eksportivate tootjate kaalutud keskmisi hindu iga imporditud tooteliigi kohta esimese sõltumatu kliendi jaoks liidu turul, mis määrati kulude, kindlustuse ja veo (KKV) alusel, tehes asjakohased korrektsioonid tollimaksude ja impordijärgsete kulude arvessevõtmiseks, ning teiselt poolt valimisse kuuluvate liidu tootjate vastavaid kaalutud keskmisi müügihindu iga tooteliigi kohta sõltumatute klientide jaoks liidu turul.

27      Komisjon võrdles nii eksportivate tootjate KKV-hinda liidu piiril liidu tootjate tehasehinnaga, mis moodustab 60% viimaste müügist. Liidu tootmisharu müügi puhul, kus tuli kanda asjaomaste toodete meretranspordikulud sihtsadamatesse, näiteks Roueni (Prantsusmaa) ja Genti (Belgia), ning mis moodustas 40% liidu tootjate müügist, leiti siiski, et sobivam on kasutada hindu transpordiks sadamasse kui arvutada tehasehindu.

28      Komisjon leidis nii, et asjaomastest riikidest pärit import lõi liidu tootmisharu hinnad alla keskmiselt 6,8% võrra. Eelkõige leidis komisjon, et Trinidadist ja Tobagost pärit impordi puhul oli kaalutud keskmine hinna allalöömise marginaal 6,2%.

29      Seejärel hindas komisjon impordi mõju liidu tootmisharule eri makro- ja mikromajanduslike näitajate põhjal.

30      Kahju näitajate analüüsi tulemusel järeldas komisjon, et liidu tootmisharu on kandnud olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

31      Vaidlustatud rakendusmääruses otsustas komisjon täiendada oma hinna allalöömise arvutust, et võtta arvesse 10. aprilli 2019. aasta kohtuotsust Jindal Saw ja Jindal Saw Italia vs. komisjon (T‑301/16, EU:T:2019:234), kahe täiendava hinna allalöömise arvutusega, mis tema arvates võimaldasid näidata veelgi selgemalt, et dumpinguhinnaga import toimus allpool liidu tootmisharu hindasid, sõltumata kasutatud metoodikast.

32      Komisjon märkis vaidlustatud rakendusmääruses lisaks, et peale hinna allalöömise kinnitamist võimaldas uurimine veel tuvastada, et dumpinguhinnaga import põhjustas igal juhul uurimisperioodil alusmääruse artikli 3 lõike 3 tähenduses hinna märkimisväärset allasurumist liidu turul. Ta järeldas, et hinna allalöömine oli vaid üks tegur palju ulatuslikumas hinnamõju analüüsis, mille puhul põhjusliku seose olemasolu seisukohast olulised argumendid on hinnalangus ja hinna allasurumine.

33      Seega jäi komisjon kindlaks oma järeldusele, et liidu tootmisharu oli kandnud olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

 Põhjuslik seos

34      Komisjon tuvastas ajutises rakendusmääruses, et hoolimata pidevalt vähenevast tarbimisest liidus suurenes asjaomastest riikidest pärit impordi maht ja selle turuosa vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt, samal ajal kui asjaomastest riikidest pärit imporditud toodete hind langes keskmiselt 33%. Ta märkis, et impordi turuosa kasv langes kokku liidu tootmisharu turuosa samaväärse vähenemisega. Arvestades asjaolu, et UAN on hinnatundlik lähteaine, et asjaomastest riikidest pärit impordi turuosa oli uurimisperioodil 37,7% ning et nii imporditud toodete hind lõi liidu tootmisharu hinnad alla, leidis komisjon, et sellise impordiga kaasnes oluline kahjulik mõju.

35      Komisjon kinnitas vaidlustatud rakendusmääruses, et asjaomastest riikidest pärit import lõi liidu tootjate müügihinnad alla. Ta märkis, et igal juhul oli põhjusliku seose analüüsimisel lisaks hinna allalöömise osas tehtud järeldusele arvesse võetud ka mitut muud tegurit seoses dumpinguhinnaga impordi mõjuga. Asjaomase impordi põhjustatud hinnalangus ning hinna allasurumine uurimisperioodil olid seega põhjusliku seose olemasolu seisukohast olulised argumendid.

36      Olles uurinud muid tegureid, st eeskätt uurea maailmaturuhinda ja liidu tootjate kulude suurenemist, tegi komisjon järelduse, et ükski neist teguritest ei välistanud asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharule tekitatud olulise kahju vahel kindlaks tehtud põhjuslikku seost.

 Meetmete tase ja liidu huvi

37      Komisjon uuris meetmete taseme kindlaksmääramiseks, kas liidu tootmisharule dumpinguhinnaga impordiga põhjustatud kahju kõrvaldamiseks piisaks dumpingumarginaalist madalamast tollimaksust.

38      Trinidadi ja Tobago osas leidis komisjon, et tuli kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikes 2 sätestatud väiksema tollimaksu reegliga. Komisjon võrdles kahjumarginaale ja dumpingumarginaale ning tollimaksumäärad kehtestati nende kahe marginaali tasemel, olenevalt sellest, kumb oli madalam. Pärast ajutiste meetmete kehtestamist muutis komisjon selle määruse artikli 9 lõike 4 teise lõigu alusel koostoimes määruse artikli 7 lõikega 2d pisut oma tulevaste vastavuskulude arvutust. Ta ajakohastas liidu heitkoguste ühikute eeldatavad kulud ja otsustas, et liidu süsinikdioksiidi (CO2) heitkoguste ühiku lõplik keskmine hind on 25,81 eurot toodetud CO2 tonni kohta erinevalt ajutise rakendusmääruse etapis kindlaks määratud 24,14 eurost toodetud CO2 tonni kohta. Ka muid arvutuse elemente muudeti pisut. Nii tehti kindlaks lisakulud 3,8% (ajutise rakendusmääruse etapis määratud 3,7% asemel) ja need kulud lisati mittekahjustavale hinnale.

 Dumpinguvastased meetmed

39      Komisjon otsustas kehtestada dumpinguvastased meetmed konkreetse fikseeritud tollimaksumäära vormis.

40      Lõplik dumpinguvastane tollimaks kehtestati seega lõpuks summas, mis varieerub sõltuvalt asjaomastest äriühingutest 22,24 euro ja 42,47 euro vahel asjaomase toote tonni kohta. Hageja puhul oli see tollimaks 22,24 eurot asjaomase toote tonni kohta.

 Poolte nõuded

41      Hageja palub Üldkohtul:

–        tühistada vaidlustatud rakendusmäärus teda puudutavas osas;

–        mõista kohtukulud välja komisjonilt.

42      Komisjon, keda toetavad menetlusse astujad Achema AB, Grupa Azoty S.A. ja Grupa Azoty Zakłady Azotowe Puławy S.A., palub Üldkohtul:

–        jätta hagi rahuldamata;

–        mõista kohtukulud välja hagejalt.

 Õiguslik käsitlus

43      Hageja esitab oma hagi toetuseks formaalselt üheainsa väite, mille kohaselt komisjoni poolt hinna allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali kindlaksmääramisel kasutatud meetod rikub alusmääruse artikli 1 lõiget 1, artikli 3 lõikeid 1–3 ja 5–8, Üldkohtu ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) praktikat ning õiglase võrdlemise põhimõtet.

44      Hageja väitel võttis komisjon aluseks HAG, HEFi ja HIB poolt liidu sõltumatutele ostjatele müüdud UANi hinna ning arvas seejärel maha HAG, HEFi ja HIB MHÜ kulud ja koostööd tegevatelt sõltumatutelt importijatelt teada saadud 4% suuruse kasumimarginaali. Ta väidab, et komisjon lisas hiljem 1 euro tonni kohta, et katta impordijärgsed kulud. Nagu on märgitud vaidlustatud rakendusmääruse põhjenduses 128, kohaldas komisjon nende sõnul hinna allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali arvutamiseks analoogia alusel alusmääruse artikli 2 lõiget 9, mis käsitleb ekspordihinna arvutamist dumpingumarginaali arvutamiseks.

45      Kõigepealt tuleb märkida, et ühelt poolt koosneb hageja poolt formaalselt esitatud ainus väide sisuliselt kolmest osast. Esimese osa kohaselt rikub komisjoni poolt hinna allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali arvutamiseks kasutatud meetod alusmääruse artikli 3 lõiget 1; teise osa kohaselt rikub sama meetod nimetatud määruse artikli 3 lõikeid 2, 3 ja 5–8, sest komisjon ei võtnud arvesse sõltumatute ostjatega kokkulepitud hindu ega võrrelnud hindu samal kaubandustasandil, kolmanda osa kohaselt ületab lõplik dumpinguvastane tollimaks liidu tootmisharule tekitatud kahju kõrvaldamiseks sobivat taset, rikkudes seeläbi kõnealuse määruse artikli 9 lõiget 4.

46      Teiselt poolt tuleb meenutada, et dumpinguhinnaga impordi mõju liidu hindadele võib uurida eri vaatenurkadest. Alusmääruse artikli 3 lõikes 3 on nimelt sätestatud, et komisjon uurib kolme aspekti, nimelt hinna allalöömist, hinnalangust ja allasurumist.

47      Käesoleval juhul kasutas komisjon sama arvestuslikku ekspordihinda hinna allalöömise (võrreldes liidu tootjate müügihinnaga) ja turuhinnast madalama hinnaga müügi (võrreldes sihthinnaga) arvutamiseks.

48      Sisuliselt ja hinna allalöömise osas moodustas komisjon liidu tootmisharu valimi, valides sinna tootjad, kelle toodang moodustab 50% liidu kogutoodangust ja ‑müügimahust. Samuti määras ta arvestuslikult kindlaks hageja ekspordihinnad hageja sidusimportijate poolt sõltumatutelt ostjatelt küsitud hindade alusel, lahutades neist MHÜ kulud ja 4protsendilise kasumimarginaali (ning lisades 1 euro tonni kohta impordijärgsete kulude katteks). Seejärel võrdles ta neid arvestuslikke ekspordihindu liidu tootmisharu tehasehindadega (60% müügist) ja KKV‑hindadega Roueni ja Genti sadamates (40% müügist). Selle võrdluse tulemus näitas hinna allalöömist. Lõpuks täiendas komisjon vaidlustatud rakendusmääruses ja 10. aprilli 2019. aasta kohtuotsust Jindal Saw ja Jindal Saw Italia vs. komisjon (T‑301/16, EU:T:2019:234) arvestades seda ajutise rakendusmääruse etapis tehtud arvutust esimese täiendava arvutusega, mis on esitatud kõnealuse rakendusmääruse põhjenduses 114, ja teise täiendava arvutusega, mis on esitatud kõnealuse rakendusmääruse põhjenduses 115, mis mõlemad kinnitavad hinna allalöömise olemasolu.

 Esimene osa, mille kohaselt rikub komisjoni poolt hinna allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali arvutamiseks kasutatud meetod alusmääruse artikli 3 lõiget 1

49      Hageja väidab ühelt poolt, et alusmääruse artikli 2 lõike 9 analoogia alusel kohaldamine, millele komisjon viitab vaidlustatud rakendusmääruse põhjenduses 128, rikub alusmääruse artikli 3 lõiget 1.

50      Esiteks tugineb hageja alusmääruse artikli 3 lõike 1 sõnastusele, millest nähtub, et „mõiste[t] „kahju“ […] tõlgendatakse käesolevas artiklis ettenähtud korras“. Seega ei viidata selles sättes kuidagi alusmääruse artikli 2 lõikele 9. Teiseks väidab hageja, et viimati nimetatud säte käsitleb ekspordihinna arvutamist dumpingumarginaali, mitte hinna allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali arvutamiseks. Kolmandaks ei näe selle määruse ükski säte ette, et alusmääruse artikli 2 lõiget 9 võiks kohaldada „analoogia alusel“ kahjumarginaali arvutamiseks.

51      Teiselt poolt väidab hageja, et alusmääruse artikli 2 lõike 9 kohase ekspordihinna arvutamise loogika seotud äriühingute kaudu liidus toimunud müügi puhul põhineb asjaolul, et see hind ei ole pooltevaheliste suhete tõttu usaldusväärne. Tema arvates ei ole see loogika kohaldatav tema selle hinna kindlaksmääramisel, mida kasutatakse hinna allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali arvutamiseks, kuna HAG, HEFi ja HIB poolt oma sõltumatutelt ostjatelt liidus küsitud tegelik hind on loogiliselt võttes usaldusväärne, sest seda kohaldatakse poolte vahel, kes ei ole üksteisega kuidagi seotud. Hageja täpsustab, et komisjoni kohaldatud meetodi puhul täheldatud vead mõjutavad ka Venemaa eksportivate tootjate hinna allalöömise marginaalide arvutuse õigsust, kuna ka nemad müüvad oma tooteid seotud müüjate vahendusel.

52      Komisjon, keda toetavad menetlusse astujad, vaidleb hageja argumentidele vastu.

53      Sissejuhatuseks tuleb meenutada, et vaidlustatud rakendusmääruse põhjenduses 128 on märgitud, et:

„Seega rääkides hinna (eelkõige ekspordihinna) allalöömise arvutamisel kasutatavatest elementidest, peab komisjon välja selgitama liidu turul liidu tootjate konkureerimise tegeliku või võimaliku alguspunkti. Alguspunktiks on tegelikult esimese sõltumatu importija ostuhind, kuna sellel äriühingul on põhimõtteliselt valik osta kas liidu tootmisharult või kolmandate riikide tarnijatelt. Hinnang peaks lähtuma ekspordihinnast liidu tollipiiril, mille taset peetakse võrreldavaks liidu tootmisharu tehasehinnaga. Sidusimportijate kaudu toimuva eksportmüügi puhul peaks võrdlus olema õige pärast seda, kui kaup ületab liidu piiri, mitte turustusahela hilisemas etapis, näiteks kaupade müümisel lõppkasutajale. Seega võttes aluseks dumpingumarginaali arvutamisel kasutatava analoogse lähenemisviisi, on ekspordihinna arvutamise aluseks esimesele sõltumatule kliendile edasimüügi hind, mida on nõuetekohaselt korrigeeritud alusmääruse artikli 2 lõike 9 alusel. Kuna see artikkel on alusmääruse ainus säte, milles antakse juhiseid ekspordihinna arvutamiseks, on selle kohaldamine analoogia põhjal põhjendatud. Turuhinnast madalama hinnaga müümise arvutamisel märkis komisjon, et alusmääruse artikli 2 lõike 9 kasutamine ei tinginud asümmeetrilist võrdlust (erinevalt Jindali juhtumist), sest turuhinnast madalama hinnaga müügi võrdluse puhul arvutati liidu tootmisharu sihthind, mis hõlmas ainult tootmiskulusid, [MHÜ] kulusid ning sihtkasumit, ning seega on see võrreldav arvestusliku ekspordihinnaga. Teisisõnu ei võetud liidu tootmisharu sihthinna võrdlemisel arvestusliku ekspordihinnaga arvesse liidu tootjate seotud müügiüksuste kulusid.“

54      Alusmääruse artikli 3 lõike 1 kohaselt tähendab „kahju“, „[k]ui ei ole kindlaks määratud teisiti […] liidu tootmisharule tekitatud olulist kahju, liidu tootmisharule olulise kahju tekitamise ohtu või liidu tootmisharu rajamise olulist pidurdamist“.

55      Alusmääruse artikli 3 lõike 2 kohaselt põhineb kahju tuvastamine otsesel tõendusmaterjalil ja selle raames uuritakse objektiivselt ühelt poolt dumpinguhinnaga impordi mahtu ja mõju samasuguste toodete hindadele liidu turul ja teiselt poolt kõnealuse impordi mõju liidu tootmisharule.

56      Mis puudutab konkreetsemalt dumpinguhinnaga impordi mõju hindadele, siis näeb alusmääruse artikli 3 lõige 3 eeskätt ette kohustuse uurida, kas dumpinguhinnaga impordi mõjul on toimunud oluline hinna allalöömine võrreldes liidu tootmisharu samasuguse toote hinnaga või kas sellise impordi mõjul hinnad muidu oluliselt langevad või takistatakse olulisel määral hinnatõuse, mis muidu aset leiaksid.

57      Eespool punktides 54–56 viidatud alusmääruse sätetest tuleneb seega, et need ei näe ette ühtegi konkreetset meetodit, et määrata kindlaks dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharu samasuguste toodete hindadele (vt selle kohta 10. aprilli 2019. aasta kohtuotsus Jindal Saw ja Jindal Saw Italia vs. komisjon, T‑301/16, EU:T:2019:234, punkt 175).

58      Seega tuleb tagasi lükata hageja väide, et liidu tootmisharule tekitatud kahju kindlakstegemisel välistab alusmääruse artikli 3 lõige 1 selle määruse artikli 2 lõike 9 kohase arvestuslikult kindlaks määratud ekspordihinna kasutamise.

59      Nagu märgitud eespool punktis 55, eeldab sellise kahju kindlakstegemine siiski igal juhul, et uuritakse objektiivselt ja õiglaselt dumpinguhinnaga impordi mõju hindadele (vt 10. aprilli 2019. aasta kohtuotsus Jindal Saw ja Jindal Saw Italia vs. komisjon, T‑301/16, EU:T:2019:234, punkt 176 ja seal viidatud kohtupraktika); seda aspekti analüüsitakse ainsa väite teise osa analüüsimisel koos hageja väitega, et on rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet.

60      Osas, milles hageja väidab sisuliselt, et tema sidusimportijate poolt liidu sõltumatutelt ostjatelt küsitud hind on usaldusväärne ja ekspordihinna arvutamine ei ole vajalik, tuleb märkida, et alusmääruse artikli 2 lõikes 8 on sätestatud, et põhimõtteliselt on „[e]kspordihind […] ekspordiriigist liitu ekspordiks müüdud toote eest tegelikult makstud või makstav hind“. Üksnes juhul, „[k]ui ekspordihind puudub või kui ekspordihind ei tundu eksportija ja importija või kolmanda isiku vahelise koostöö- või kompensatsioonilepingu põhjal usaldusväärne“, lubab alusmääruse artikli 2 lõike 9 esimene lõik arvutada ekspordihinna hinna alusel, millega importtooteid esimest korda sõltumatule ostjale edasi müüakse.

61      Alusmääruse artikli 2 lõikest 9 nähtub seega, et institutsioonid võivad asuda seisukohale, et ekspordihind ei ole usaldusväärne, kahel juhul, st juhul kui eksportija ja importija või kolmanda isiku vahel on koostööleping või juhul kui eksportija ja importija või kolmanda isiku vahel on kompensatsioonileping. Muudel juhtudel peavad institutsioonid olukorras, kus ekspordihind on olemas, tuginema dumpingu kindlakstegemisel sellele (21. novembri 2002. aasta kohtuotsus Kundan ja Tata vs. nõukogu, T‑88/98, EU:T:2002:280, punkt 49, ja 25. oktoobri 2011. aasta kohtuotsus CHEMK ja KF vs. nõukogu, T‑190/08, EU:T:2011:618, punkt 26).

62      Vaidlust ei ole selles, et uurimisperioodil eksportis hageja liitu ainult oma sidusimportija, nimelt HAG kaudu; viimane on ühtlasi isik, kellele kuulub hageja.

63      Seega ei saa hageja komisjonile ette heita asjaolu, et ta võttis seda suhet ekspordihinna arvutamisel arvesse. Nagu komisjon õigesti märkis, ilma et hageja oleks talle selles küsimuses vastu vaielnud, ei ole hageja poolt tollile deklareeritud ekspordihind usaldusväärne just kontsernisisese suhte olemasolu tõttu.

64      Sellest tuleneb, et väite käesolev osa tuleb tagasi lükata.

 Teine osa, mille kohaselt rikub komisjoni poolt hinna allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali arvutamiseks kasutatud meetod alusmääruse artikli 3 lõikeid 2, 3 ja 5–8, sest komisjon ei võtnud arvesse sõltumatute ostjatega kokkulepitud hindu ega võrrelnud hindu samal kaubandustasandil

65      Esiteks heidab hageja komisjonile ette seda, et ta ei võtnud arvesse Üldkohtu praktikat, mille kohaselt tuleb eksportivate tootjate hind, mida kasutatakse hinna allalöömise marginaali arvutamiseks ning ka turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali arvutamiseks ja seega kahjumarginaali kindlaksmääramiseks, kindlaks määrata nende hindade alusel, mida eksportiv tootja tegelikult liidu turul liidu tootjate hindadega konkureerides küsib. Sellega seoses viitab hageja 30. novembri 2011. aasta kohtuotsusele Transnational Company „Kazchrome“ ja ENRC Marketing vs. nõukogu ja komisjon (T‑107/08, EU:T:2011:704, punktid 62 ja 63) ning 10. aprilli 2019. aasta kohtuotsusele Jindal Saw ja Jindal Saw Italia vs. komisjon (T‑301/16, EU:T:2019:234, punkt 187). Käesoleval juhul arvutatud ekspordihind moodustab tema sõnul vaid murdosa hinnast, mida HAG, HEF ja HIB tegelikult küsivad oma sõltumatutelt ostjatelt.

66      Hageja sõnul oleks komisjon pidanud Üldkohtu praktika järgimiseks võrdlema HAG, HEFi ja HIB poolt oma liidu sõltumatutele ostjatele müüdud UANi tegelikke hindu liidu tootjate poolt liidu sõltumatutelt ostjatelt küsitava müügi- ja sihthinnaga. Need on tema sõnul hinnad, mida liidu sõltumatud ostjad võtavad arvesse, kui nad otsustavad, kas osta UANi HAG‑lt, HEFilt ja HIB‑lt või liidu tootjatelt ja nendega seotud müüjatelt. Alles selles etapis esineb tema väitel konkurents hageja toodetud UANi ja liidu tootjate toodetud UANi vahel, sest esimene sõltumatu ostja ei ole teadlik müüja kontsernisisest organisatsioonilisest struktuurist ega oleks saanud hinda varem vaagida. Lisaks täpsustab hageja, et asjakohane „konkurentsipunkt“ hinna allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaalide arvutamisel peaks olema hind, mida küsitakse sõltumatutelt klientidelt Genti ja Roueni sadamates.

67      Teiseks väidab hageja, et komisjoni poolt hinna allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaalide arvutamisel kasutatud meetod rikub alusmääruse artikli 3 lõikeid 2, 3 ja 5–8. Kui komisjon võrdles hageja ja HAG vahelist kunstlikult kindlaks tehtud hinda liidu tootjate poolt oma esimestelt sõltumatutelt ostjatelt küsitud hindadega, ei võrrelnud ta hageja sõnul hindu samal kaubandustasandil. Komisjon oleks pidanud hoopis võrdlema asjaomase toote hindu, mida HAG, HEF ja HIB küsivad oma sõltumatutelt ostjatelt liidus, asjaomase toote hindadega, mida liidu tootjad ja nendega seotud äriühingud küsivad oma sõltumatutelt ostjatelt liidus.

68      Kolmandaks väidab hageja, et komisjoni kohaldatud meetod rikub hinna allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaalide arvutamisel võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna see kohtleb ühtemoodi olukorda, kus eksportivad tootjad on loonud liidus seotud müügiüksused, ja olukorda, kus nad müüvad oma kaupu otse sõltumatutele ostjatele liidus.

69      Lisaks sellele toob hinna allalöömise marginaali kindlaksmääramiseks kasutatud eksportiva tootja hinna arvutamisel tehtud viga tema sõnul tingimata kaasa vea ka turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali kindlakstegemisel, kuna mõlemas arvutuses kasutatakse sama eksportiva tootja hinda. Samuti väidab hageja oma repliigis, et hinna allalöömise kindlaksmääramisel tehtud vea tõttu on alusetud ka komisjoni järeldused hinnalanguse ja hinna allasurumise kohta, ning see omakorda muudab põhjendamatuks kõik komisjoni järeldused kahju ja põhjusliku seose kohta.

70      Komisjon, keda toetavad menetlusse astujad, vaidleb hageja argumentidele vastu.

71      Kõiki etteheiteid kohtupraktika ja alusmääruse artikli 3 lõigete 2, 3 ja 5–8 rikkumise kohta tuleb uurida koos etteheitega võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise kohta.

72      Sissejuhatuseks tuleb märkida, et 10. aprilli 2019. aasta kohtuotsuse Jindal Saw ja Jindal Saw Italia vs. komisjon (T‑301/16, EU:T:2019:234) punktis 176 leidis Üldkohus järgmist:

„Kõnealuse impordihinna allalöömise arvutamine toimub vastavalt alusmääruse artikli 3 lõigetele 2 ja 3, selleks et kindlaks määrata liidu tootmisharule impordiga tekitatud kahju, ning seda kasutatakse laiemalt selleks, et hinnata kahju ja määrata kindlaks kahjumarginaal, nimelt sellise kahju kõrvaldamist võimaldav tase. Kohustus viia läbi dumpingimpordi mõju objektiivne uurimine, mis on ette nähtud artikli 3 lõikes 2, näeb ette õiglaselt võrrelda vaatlusaluse toote hinda ja asjaomase tootmisharu samasuguse toote hinda liidu territooriumil toimuva müügi ajal. Selleks et tagada õiglane võrdlus, tuleb hindu võrrelda samal kaubandustasandil. Nimelt toob erinevatel kaubandustasanditel makstavate hindade võrdlus, ilma et need sisaldaksid kõiki selle kaubandustasandiga seotud kulusid, mida tuleb arvesse võtta, igal juhul kaasa kunstlikud tulemused, mis ei võimalda nõuetekohaselt hinnata liidu tootmisharu kahju. Niisugune võrdlus kujutab endast selle tootmisharu kahju arvutamise õiguspärasuse tingimust.“

73      10. aprilli 2019. aasta kohtuotsuse Jindal Saw ja Jindal Saw Italia vs. komisjon (T‑301/16, EU:T:2019:234) punktides 188 ja 189 lisas Üldkohus, et:

„188.      Kuna komisjon võttis arvesse liidu peamise tootjaga seotud müügiüksuste hindu, selleks et määrata kindlaks liidu tootjate samasuguse toote hind, jättes aga arvesse võtmata Jindal Saw müügiüksuste müügihindu, et määrata kindlaks viimase valmistatava vaatlusaluse toote hinda, ei saa asuda seisukohale, et hinna allalöömise arvutamine toimus sama kaubandustasandi hindade võrdlemisel.

189.      Ent […] hindade võrdlemine samal kaubandustasandil [kujutab] endast tingimust, et vaatlusaluse toote hinna allalöömise arvutamine oleks õiguspärane. Seega tuleb sellist hindade allalöömise arvutamise viisi, mida kasutas komisjon vaidlustatud määruses, pidada alusmääruse artikli 3 lõikega 2 vastuolus olevaks.“

74      Käesolevas kohtuasjas nähtub vaidlustatud rakendusmääruse põhjendustest 112 ja 114 koostoimes, et hinna allalöömise arvutamisel ajutise rakendusmääruse etapis ja seda arvutust suures osas aluseks võttes lõplikul arvutamisel vähendas komisjon eksportivate tootjate müügihindasid liidus MHÜ kulude ja nende liidu seotud müüjate kasumi võrra, kuid ei vähendanud hindu sarnaselt seotud müüjate vahendusel toimuva liidu tootmisharu müügi puhul, mis moodustas 40% võrdluseks kasutatud liidu tootmisharu valimi müügimahust.

75      Nagu nähtub 10. aprilli 2019. aasta kohtuotsuse Jindal Saw ja Jindal Saw Italia vs. komisjon (T‑301/16, EU:T:2019:234) punktist 176, on asjaomase toote hinna võrdlemine liidu tootmisharu samasuguse toote hinnaga samal kaubandustasandil asjaomase toote hinna allalöömise arvutuse õiguspärasuse tingimus. Seega tuleb asuda seisukohale, et komisjoni hinna allalöömise arvutus on vastuolus alusmääruse artikli 3 lõikega 2.

76      Sellest järeldub, et hinna allalöömise arvutusmeetod, mida komisjon järgis ajutise rakendusmääruse etapis ja mille ta võttis suures osas aluseks lõplikul arvutamisel, on ekslik. Hagejat puudutavas osas tehti nende arvutuste tulemusel kindlaks 5protsendiline hinna allalöömine.

77      Seda näib kinnitavat vaidlustatud rakendusmääruse põhjendus 113, mis on sõnastatud järgmiselt:

„[10. aprilli 2019. aasta kohtuotsuses Jindal Saw ja Jindal Saw Italia vs. komisjon (T‑301/16, EU:T:2019:234) kõne all oleva juhtumi] puhul leidis Üldkohus vea, mille järgi lahutas komisjon [Jindal Saw’] sidusimportijate müügikulud liidus esimesele sõltumatule ostjale tehtud müügist, samas kui liidu tootmisharuga seotud müügiüksuste müügikulusid liidu tootmisharu müügihindadest esimesele sõltumatule kliendile maha ei arvestatud. Seetõttu leidis kohus, et kahte hinda ei võrreldud sümmeetriliselt samal kaubandustasandil.“

78      Olles märkinud vaidlustatud rakendusmääruse põhjendustes 112 ja 113, et mõned isikud väitsid, et kohaldatud meetod on vastuolus 10. aprilli 2019. aasta kohtuotsusega Jindal Saw ja Jindal Saw Italia vs. komisjon (T‑301/16, EU:T:2019:234), lisas komisjon siiski selle määruse põhjenduses 114, et ta kavatseb seda kohtuotsust arvesse võtta, täiendades hinna allalöömise arvutusi kahe arvutusega, millest esimest kirjeldati rakendusmääruse põhjenduse 114 viimases lauses ja teist, mis tehti täiendavalt, selle rakendusmääruse põhjenduses 115.

79      Seetõttu tuleb uurida, kas meetod, mida komisjon kasutas vaidlustatud rakendusmääruse põhjendustes 112–115 selleks, et hinnata liidu tootmisharule tekitatud kahju, oli õige ja kas selle kohaldamine toimus veatult.

80      Esiteks tuleb märkida, et nagu nähtub vaidlustatud rakendusmääruse põhjendusest 114, leidis komisjon seoses esimese täiendava hinna allalöömise arvutusega ühelt poolt, et arvestades sellega, et liidu tootmisharu müük seotud isikute vahendusel ei olnud valdav, ning sellega, et MHÜ kulud ja seotud isikute kasum olid väikesed, ei mõjuta need järeldust hinna allalöömise kohta impordi puhul, isegi kui arvutusi tuleb selliste elementide osas korrigeerida. Teiselt poolt leidis komisjon, et isegi kui MHÜ kulud ja liidu tootjatega seotud müügiüksuste kasum maha arvata, jääb hinna allalöömine alles kõigi eksportivate tootjate (ühe erandiga) ja igal juhul iga asjaomase riigi puhul.

81      Mis puudutab hagejat, siis nähtub lõplikest järeldustest, mille komisjon talle haldusmenetluse raames edastas, et see esimene täiendav arvutus näitas hinna allalöömist 2,6% võrra.

82      Sellest järeldub, et komisjon tuvastas ja põhjendas selle arvutuse alusel hinna allalöömise olemasolu, mis oli arvutatud kooskõlas objektiivse ja õiglase võrdluse nõudega, sest lahutades MHÜ kulud ja kasumi liidu tootjatega seotud üksuste müügihindadest, tõi ta liidu tootjate puhul kasutatud hinnad samale kaubandustasemele eksportivate tootjate hindadega, välistades seega võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise.

83      Hageja vaidlustas kõnealuse arvutuse alles repliigis. Lisaks piirdus ta väitega, et liidu tootmisharu müügihinda võrreldi tema ja HAG vahelise kunstlikult kindlaks tehtud ja teoreetilise hinnaga, sest viimane ei sisalda samu hinnakomponente. Ta väidab sellega seoses, et „HAG, HEF ja HIB kannavad MHÜ kulud ja saavad kasumi seoses müügiga samadele klientidele kui liidu tootmisharu kliendid“ ning et „[n]eed üksused, mitte [hageja], müüsid tegelikult UANi samadele klientidele kui liidu tootmisharu kliendid“.

84      Eeldusel, et see väide on vastuvõetav vaatamata sellele, et seda ei esitatud hagiavalduses, ning vaatamata selle ebaselgusele, ei sea selline kriitika kahtluse alla komisjoni poolt vaidlustatud rakendusmääruse põhjenduses 114 tehtud järeldust.

85      Isegi kui selle kriitika eesmärk oleks vaidlustada kaubandustasandit, millel komisjon võrdles liidu tootmisharu ja hageja hindu, et teha kindlaks hinna allalöömise olemasolu, tuleb nimelt märkida, et objektiivse ja õiglase võrdluse nõue ei kirjuta midagi ette seoses kaubandustasandiga, millel komisjon peab hindu võrdlema, vaid nõuab üksnes seda, et nii liidu tootjate kui ka eksportivate tootjate hindu võrreldaks samal kaubandustasandil.

86      Tuleb lisaks meelde tuletada, et kui tegemist ei ole mitte komisjoni kasutatud meetodi objektiivsuse ja õigluse, vaid selle meetodi kohaldamisega, siis see eeldab keeruliste majandusolukordade hindamist, millest tulenevalt on õigustatud see, et kohtu kontroll komisjoni hinnangute üle piirdub selle kontrollimisega, kas on järgitud menetlusnorme, kas vaidlustatud valiku tegemisel aluseks võetud faktilised asjaolud peavad paika, kas puuduvad ilmsed hindamisvead faktiliste asjaolude hindamisel ja kas ei ole kuritarvitatud võimu (vt selle kohta 7. aprilli 2016. aasta kohtuotsus ArcelorMittal Tubular Products Ostrava jt vs. Hubei Xinyegang Steel, C‑186/14 P ja C‑193/14 P, EU:C:2016:209, punkt 34 ja seal viidatud kohtupraktika).

87      Järgmiseks tuleb osas, milles hageja väidab, et see arvutus on vastuolus 30. novembri 2011. aasta kohtuotsuse Transnational Company „Kazchrome“ ning ENRC Marketing vs. nõukogu ja komisjon (T‑107/08, EU:T:2011:704) punktidega 62 ja 63, tõdeda, et selle kohtuotsuse punktis 63 täpsustas Üldkohus, et kliendid teadsid, milline on veokulu tollivormistuse tegemise sadamast kuni nende tehasteni, ja võisid seega hõlpsalt arvutada lõpliku hinna, võttes aluseks hagejatega kokku lepitud KKV‑hinna tollivormistuse sadamas. Käesoleval juhul ei ole hageja seevastu tõendanud, et seotud üksustelt ostvad kliendid olid teadlikud eksportivate tootjate ja nendega seotud üksuste vahelistest suhetest.

88      Lisaks tuleb märkida, et 30. novembri 2011. aasta kohtuotsus Transnational Company „Kazchrome“ ning ENRC Marketing vs. nõukogu ja komisjon (T‑107/08, EU:T:2011:704) ei puudutanud sellist olukorda nagu käesolevas kohtuasjas, kus komisjon arvas MHÜ kulud ja kasumi maha eksportivate tootjate poolt seotud üksuste kaudu toimunud müügi hinnast.

89      Lõpuks tuleb samast vaatenurgast, mis sai võetud käesolevas kohtuasjas eespool punktis 85, märkida, et 30. novembri 2011. aasta kohtuotsusest Transnational Company „Kazchrome“ ning ENRC Marketing vs. nõukogu ja komisjon (T‑107/08, EU:T:2011:704) ei nähtu, et Üldkohus välistas üldiselt võimaluse võtta hinna allalöömise arvutamisel arvesse eksportivate tootjate KKV‑hinda tollivormistuse sadamates.

90      Teiseks, mis puudutab teist täiendavat hinna allalöömise arvutust, mida komisjon täiendavalt uuris, siis nähtub vaidlustatud rakendusmääruse põhjendusest 115, et komisjon jättis sellest arvutusest välja liidu tootmisharu müügi, mis toimus seotud isikute vahendusel. Seega kehtib see arvutus ligikaudu 60% puhul liidu valimisse kaasatud isikute müügist. Hageja puhul näitas see arvutus hinna allalöömist 6,3% võrra.

91      Kuivõrd komisjon tõendas esimese täiendava hinna allalöömise arvutuse raames õiguslikult piisavalt hinna allalöömise olemasolu ja kuivõrd teine täiendav hinna allalöömise arvutus, mis tehti täiendavalt, ei sea kahtluse alla sellise hinna allalöömise olemasolu, nagu komisjon tuvastas esimese täiendava hinna allalöömise arvutuse alusel, siis ei saa kehtivalt tugineda teisele täiendavale hinna allalöömise arvutusele, et vaidlustada vaidlustatud rakendusmääruse seaduslikkust.

92      Igal juhul ei saa hageja põhjendatult väita, et liidu tootjate ja eksportivate tootjate hindade võrdlus ei toimunud samal kaubandustasandil. Nagu nähtub vaidlustatud rakendusmääruse põhjendusest 115, ei võrrelnud komisjon kindlasti mitte ühelt poolt liidu tootmisharu müüki sõltumatutele klientidele ja teiselt poolt hageja müüki seotud isikutele, sest ta võttis arvesse eksportivate tootjate müüki sõltumatutele klientidele, mida oli nõuetekohaselt korrigeeritud KKV tasemele, mida hageja ei ole pealegi vaidlustanud.

93      Lõpuks ei ole hageja tõendanud, et eksportivate tootjate korrigeeritud hind ei sisalda samu hinnakomponente kui liidu tootjate hind. Nagu komisjon märkis, ei võetud MHÜ kulusid ega seotud müügiüksuste kasumit nimelt arvesse võrdluse kummalgi poolel.

94      Sellest järeldub, et komisjoni järelduste puhul hinna allalöömise kohta, mis põhinevad kahel täiendaval hinna allalöömise arvutusel, ei ole rikutud õigusnorme ega tehtud ilmset hindamisviga.

95      Lisaks sellele tuleb tuvastada, et lisaks hinna allalöömise tuvastamisele näitas komisjoni uurimine ka seda, et dumpinguhinnaga impordi mõju oli igal juhul viinud uurimisperioodil liidu turul hinna allasurumiseni (vaidlustatud rakendusmääruse põhjendused 117, 125 ja 131) ja hinnalanguseni (selle rakendusmääruse põhjendused 136, 161 ja 181). Kuigi need näitajad on komisjoni poolt läbiviidud kahju ja seega ka põhjusliku seose analüüsi seisukohast teisejärgulised, täiendavad need komisjoni hinnamõju uurimist ja toetavad tema järeldust, et liidu tootmisharu on kandnud olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

96      Hageja ei ole aga käesolevas asjas oma hagiavalduses selgitanud, miks on hinnalanguse või hinna allasurumise tuvastamisel tehtud ilmne hindamisviga või miks väidetav viga hinna allalöömise marginaalis mõjutab neid kahte elementi. Hagiavalduses ei ole pealegi üldse mainitud mõisteid „hinnalangus“ või „hinna allasurumine“. Hageja esitas alles repliigis etteheite komisjoni järelduste kohta hinnalanguse ja hinna allasurumise kohta (vt eespool punkt 69).

97      Tuleb aga tuvastada, et see uus etteheide ei põhine ühelgi faktilisel ega õiguslikul asjaolul, mis tuli ilmsiks Üldkohtu menetluse käigus, sest need asjaolud ilmnevad selgelt vaidlustatud rakendusmäärusest, nii et selle etteheite oleks saanud esitada ja selle oleks pidanud esitama hagiavalduses.

98      Sellega seoses tuleb meenutada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on uute väidete esitamine menetluse käigus Üldkohtu kodukorra artikli 84 lõike 1 alusel keelatud, kui need ei tugine faktilistele ja õiguslikele asjaoludele, mis on tulnud ilmsiks menetluse käigus. Siiski tuleb tunnistada vastuvõetavaks väide, millega täiendatakse otseselt või kaudselt varem menetlust algatavas hagiavalduses esitatud väidet ja mis on viimasega vahetult seotud. Selleks, et uut argumenti saaks käsitada varasema väite või etteheite täiendusena, peab sel olema hagiavalduses esialgu esitatud väidete või etteheidetega piisavalt vahetu seos, et seda saaks pidada kohtumenetluse raames toimuva vaidluse tavalise arengu tulemuseks (vt selle kohta 16. novembri 2011. aasta kohtuotsus Groupe Gascogne vs. komisjon, T‑72/06, ei avaldata, EU:T:2011:671, punktid 23 ja 27; 22. aprilli 2016. aasta kohtuotsus Itaalia ja Eurallumina vs. komisjon, T‑60/06 RENV II ja T‑62/06 RENV II, EU:T:2016:233, punktid 45 ja 46, ning 20. novembri 2017. aasta kohtuotsus Petrov jt vs. parlament, T‑452/15, EU:T:2017:822, punkt 46).

99      Järelikult tuleb kõnealune uus etteheide tunnistada vastuvõetamatuks.

100    Isegi kui hageja argumentide eesmärk oleks seada kahtluse alla komisjonipoolne hinnalanguse ja hinna allasurumise uurimine, tuleb need igal juhul põhjendamatutena tagasi lükata, sest need on vahetult seotud vea tuvastamisega hinna allalöömise kindlaksmääramisel.

101    Kuna Üldkohus aga leidis, et hinna allalöömise kindlaksmääramine oli veatu, tuleb apellandi argumendid selles küsimuses tagasi lükata.

102    Isegi kui eeldada, et komisjon tegi hinna allalöömise marginaali esialgses arvutuses vea, tuleb seega järeldada, et komisjoni poolt hinnamõju uurimisel arvesse võetud täiendavad elemendid neutraliseerisid selle vea.

103    Mis puudutab turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali arvutamist, siis nähtub vaidlustatud rakendusmääruse põhjendusest 189, et see määrati kindlaks liidu tootjate tootmiskulude alusel. Tootmiskuludele ei lisatud muid kulusid, et katta vajaduse korral liidu tootmisharu seotud müügiettevõtete kulusid, kui neid on. Seetõttu ei tehtud sel puhul eespool punktides 74–76 tuvastatud viga ja hageja väide, millega ta püüab seda arvutust vaidlustada, tuleb tagasi lükata.

104    Mis puudutab hageja viidatud võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist, siis tuleb lõpuks meenutada, et käesoleval juhul arvas komisjon eksportivate tootjate ekspordihinna arvutamiseks hinna allalöömise arvutuse kontekstis seotud üksuste müügihinnast maha KKV kulud ja kasumi, et tagada liidu tootjate ja eksportivate tootjate hindade objektiivne ja õiglane võrdlus, viies need vastavalt oma kohustustele esimeses täiendavas hinna allalöömise arvutuses samale kaubandustasandile (vt selle kohta 10. aprilli 2019. aasta kohtuotsus Jindal Saw ja Jindal Saw Italia vs. komisjon, T‑301/16, EU:T:2019:234, punkt 176).

105    Arvestades, et komisjon on järginud samal kaubandustasandil objektiivse ja õiglase võrdluse nõuet, ei ole seega võimalik tuvastada mingit võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist.

106    Kõigist eespool esitatud kaalutlustest lähtuvalt tuleb väite käesolev osa tagasi lükata.

 Kolmas osa, mille kohaselt ületab dumpinguvastane tollimaks liidu tootmisharule tekitatud kahju kõrvaldamiseks sobivat taset, rikkudes seeläbi alusmääruse artikli 9 lõiget 4

107    Hageja väidab, et kuivõrd turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaal arvutati õigusnorme rikkudes, siis määrati dumpinguvastase tollimaksu summa, mis põhineb liidu tootmisharule tekitatud kahju kõrvaldamiseks sobival marginaalil, kindlaks kõrgemal tasemel, kui on vaja selle kahju kõrvaldamiseks, rikkudes seeläbi alusmääruse artikli 9 lõiget 4.

108    Komisjon, keda toetavad menetlusse astujad, vaidleb hageja argumentidele vastu.

109    Sellega seoses piisab märkusest, et kuivõrd ainsa väite kaks esimest osa lükati põhjendamatuse tõttu tagasi, tuleb sellest tulenevalt tagasi lükata ka selle väite kolmas osa, kuivõrd see põhineb ekslikul eeldusel.

110    Kõike eelnevat arvesse võttes tuleb ainus väide ja hagi tervikuna tagasi lükata, ilma et oleks vaja otsustada täiendava menetlusdokumendi vastuvõetavuse üle, mida on nõuetekohaselt arvesse võetud.

 Kohtukulud

111    Vastavalt kodukorra artikli 134 lõikele 1 on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna hageja on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb kohtukulud vastavalt komisjoni ja menetlusse astujate nõuetele välja mõista hagejalt.

Esitatud põhjendustest lähtudes

ÜLDKOHUS (kaheksas koda laiendatud koosseisus)

otsustab:

1.      Jätta hagi rahuldamata.

2.      Jätta Methanol Holdings (Trinidad) Ltd kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Komisjoni, Achema AB, Grupa Azoty S.A. ja Grupa Azoty Zakłady Azotowe Puławy S.A. kohtukulud.

Van der Woude

Svenningsen

Barents

Pynnä

 

      Laitenberger

Kuulutatud avalikul kohtuistungil 14. septembril 2022 Luxembourgis.

Allkirjad


*      Kohtumenetluse keel: inglise.