Language of document :

16. veebruaril 2006. aastal esitatud hagi - Itaalia Vabariik versus komisjon

(Kohtuasi T-60/06)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Itaalia Vabariik (esindaja: Avvocato dello Stato Giacomo Aiello)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

tühistada komisjoni 7. detsembri 2005. aasta otsus KOM(2005)4436 lõplik ning mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Käesolevas hagis vaidlustab hageja Komisjoni 7. septembri 2005. aasta otsuse KOM(2005)4436 lõplik, mis puudutab Gardanne'i ja Shannoni piirkonnas ning Sardiinias alumiiniumoksiidi tootmiseks kütusena kasutatavate mineraalõlide aktsiisi suhtes kehtestatud vabastust, mida rakendasid vastavalt Prantsusmaa, Iirimaa ja Itaalia.

Hagejaga seoses leiti nimetatud otsuses, et:

-    kõnealused vabastused ei ole suunatud määratlemata üldistele adressaatidele, vaid nende eesmärgiks on teatud ettevõtete soodustamine tulenevalt alumiiniumoksiidi turu ülesehituse eripärast;

-    tegemist on uue ja ebaseadusliku abiga, sest neist ei teavitatud õigeaegselt ja neid tuleb määratleda kui osaliselt olemasolevaid 1998. aasta 29. maini;

-    nimetatud abi ei olnud 31. oktoobrini 2003 kooskõlas keskkonnakaitse alaste riigiabi suunistega.

Oma nõuete toetuseks väidab hageja:

-    et Itaalia õigusaktides ette nähtud aktsiisivabastus ei ole selektiivse iseloomuga, vaid on suunatud kõigile ettevõtetele, kes kasutavad alumiiniumoksiidi tootmiseks mineraalõlisid. Asjaolu, et Itaalia territooriumil on vaid üks ettevõte, kes kasutab tootmises nimetatud õlisid, on vaid faktilise tähendusega ja ei moonuta sätte vaieldamatut üldist ulatust;

-    et kõnealust abi tuleb lugeda olemasolevaks vastavalt määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 1 punktile b, sest nõukogu kiitis nõuetekohaselt heaks kohtuvaidluse esemeks oleva vabastuse kehtima jätmise Itaalias;

-    et kõnealune vabastus oli tihedalt seotud keskkonnakaitse eesmärkide elluviimisega, nagu see tuleneb Itaalia valitsuse poolt võetud rakendusnormidest ning äriühingu Eurallumina koos Sardiinia piirkonnaga ning Keskkonnaministeeriumi allkirjastatud konventsioonidest;

-    et vabastust tuleb lugeda vajalikuks Sardiinia maakonna majanduslikule arengule;

-    Itaalia valitsuse arvates ei olnud pärast direktiivi 2003/96/EÜ jõustumist ühtegi kohustust teavitada kõnealusest maksuvabastusest, sest kõnealuse direktiivi artikkel 18 koostoimes selle II lisaga jätsid vaidlusaluse aktsiisi sõnaselgelt kehtima 31. detsembrini 2006. Lisaks sellele on nimetatud sätete sisu analoogne nõukogu otsuse 2001/224/EÜ artikli 1 lõikega 2.

Hageja viitab lõpetuseks õiguspärase ootuse ja ühenduse õigusnormide seaduslikkuse eelduse põhimõtte rikkumisele.

____________