Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal de première instance du Luxembourg (Belgia) 16. juunil 2023 – UN versus État Belge
(kohtuasi C-380/23, Monmorieux1 )
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Tribunal de première instance du Luxembourg
Põhikohtuasja pooled
Kaebaja: UN
Vastustaja: État Belge, keda esindab Ministre des Finances
Eelotsuse küsimused
1. Kas Brüsselis 10. märtsil 1964. aastal allkirjastatud ja 14. aprilli 1965. aasta seadusega heaks kiidetud Prantsusmaa ja Belgia vahelise topeltmaksustamise vältimise ning tulumaksu valdkonnas vastastikuse haldus- ja õigusabi osutamise reeglid kehtestava lepingu artikliga 24, mida tõlgendatakse nii, et Belgia Kuningriigi kodanikule, kes väidab, et ta on Prantsusmaa maksuresident – millele Belgia maksuhaldur siiski vastu vaidleb – ning kes taotles esialgse õiguskaitsena vastastikuse kokkuleppe menetluse algatamist, et saada tagasi Prantsusmaal tasutud maks, seavad Belgia ja Prantsusmaa maksuhaldur nimetatud maksu tagasisaamise õiguse tingimuseks selle, et ta tingimusteta loobub kohtumenetlusest, mille ta on kutsunud esile Belgia kohtus, et vaidlustada esimese võimalusena talle maksu määramine omal algatusel Belgias, on rikutud Euroopa Liidu lepingu artiklit 19, Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 45 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 47, tõlgendatuna koostoimes proportsionaalsuse põhimõttega, sest ta kaotab lõplikult õiguse Prantsusmaa maksu tagasisaamisele, kui ta peaks jääma Belgia kohtus oma põhivaidlustuse juurde, mis puudutab tema maksukohustust Belgias?
2. Kas eitava vastuse korral esimesele küsimusele jääb vastus samaks, kui selleks, et ta võiks saada tagasi Prantsusmaal tasutud maksu seeläbi, et ta võtab tagasi oma kaebuse, millega ta vaidlustas maksustamise Belgias, kaotab ta ka õiguse saavutada tegelik kohtulik kontroll repressiivset laadi halduskaristuste üle, mis kvalifitseeritakse kriminaalkaristusteks Euroopa inimõiguste konventsiooni tähenduses ja mis maksu suurendavad, mistõttu kaotab ta õiguse sellele, et kontrollitakse sanktsiooni proportsionaalsust, ja õiguse taotleda ajatamist, mis kujutavad endast karistuse individuaalseks muutmise viise ning millised õigused on tal siiski nii Cour constitutionnelle’i (konstitutsioonikohus) kui ka Cour de cassation’i (kassatsioonikohus) arvates?
3. Kas eitava vastuse korral kahele esimesele küsimusele jääb vastus samaks, kui on olemas haldusasutuste teooria, mille kohaselt ei võimaldata asjaomasel isikul tutvuda nende kahe lepinguosalise riigi vahelist vastastikuse kokkuleppe menetlust käsitlevate materjalide ja dokumentidega; keeldumine, mille haldusdokumentidele juurdepääsu komisjon ja Conseil d’État (Belgia kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) on korduvalt leidnud olevat vastuolus põhiseaduse artikliga 32 ning 11. aprilli 1994. aasta haldustegevuse avalikkuse seaduse artiklitega 4 ja 6?
____________
1 Käesoleva kohtuasja nimi on väljamõeldud nimi. See ei vasta ühegi menetluspoole tegelikule nimele.