ÜLDKOHTU MÄÄRUS (seitsmes koda laiendatud koosseisus)
21. september 2011(*)
Tühistamishagi – REACH – Akrüülamiidi määratlemine väga ohtliku ainena – Vaidlustamatu akt – Vastuvõetamatus
Kohtuasjas T‑1/10,
Polyelectrolyte Producers Group GEIE (PPG), asukoht Brüssel (Belgia),
SNF SAS, asukoht Andrézieux-Bouthéon (Prantsusmaa),
esindajad: advokaat K. Van Maldegem, solicitor P. Sellar ja advokaat R. Cana, hiljem advokaadid K. Van Maldegem ja R. Cana,
hagejad,
versus
Euroopa Kemikaaliamet (ECHA), esindajad: M. Heikkila ja W. Broere, keda abistas advokaat J. Stuyck,
kostja,
keda toetavad
Madalmaade Kuningriik, esindajad: C. Wissels, J. Langer, Y. de Vries ja M. de Ree,
ja
Euroopa Komisjon, esindajad: P. Oliver ja G. Wilms, hiljem P. Oliver ja E. Manhaeve,
menetlusse astujad,
mille ese on nõue tühistada ECHA otsus, mis puudutab akrüülamiidi (CE nr 201‑173‑7) määratlemist Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, lk 1)) artiklis 57 nimetatud kriteeriumidele vastava ainena kooskõlas selle määruse artikliga 59,
ÜLDKOHUS (seitsmes koda laiendatud koosseisus),
koosseisus: koja esimees A. Dittrich (ettekandja), kohtunikud F. Dehousse, I. Wiszniewska-Białecka, M. Prek ja J. Schwarcz,
kohtusekretär: E. Coulon,
on andnud järgmise
määruse
Vaidluse taust
1 Esimene hageja Polyelectrolyte Producers Group GEIE (PPG) on Euroopa majandushuviühing, mille asukoht on Belgias. See esindab polüelektrolüütide, polüakrüülamiidide ja/või muude akrüülamiidi sisaldavate polümeeride tootjate ja/või importijate huve. Esimese hageja liikmeteks olevad äriühingud on samuti akrüülamiidi kasutajad ning akrüülamiidi või polüakrüülamiidi tootjad ja/või importijad. Kõik akrüülamiidi tootjad Euroopa Liidus on esimese hageja liikmed.
2 Teine hageja SNF SAS on esimese hageja liikmeks olev äriühing. Ta tegeleb peamiselt akrüülamiidi ja polüakrüülamiidi tootmisega, müües toodangut otse oma klientidele. Tal on tootmisüksused Prantsusmaal, Ühendriikides, Hiinas ja Lõuna-Koreas.
3 Polüelektrolüüdid on vees lahustuvad sünteetilised või orgaanilised polümeerid, mida toodetakse erinevatest monomeeridest, millest üks on akrüülamiid. Neid kasutatakse näiteks joogivee puhastamiseks, heitvee käitlemiseks, paberi tootmiseks ja väärismineraalide kaevandamisel.
4 Polüakrüülamiid on polümeer, mis saadakse monomeeri akrüülamiid polümerisatsiooni tulemusel, kusjuures monomeeri akrüülamiid kasutatakse kõige laialdasemalt vee käitlemisel, paberitööstuses, mäetööstuses, naftatööstuses, põllumajanduses, lisandina tekstiilitoodetes ning kosmeetika- ja hügieenitoodete valdkonnas.
5 Madalmaade Kuningriik edastas 25. augustil 2009 Euroopa Kemikaaliametile (ECHA) toimiku, mille ta oli koostanud seoses akrüülamiidi määratlemisega ainena, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, lk 1), mida on hiljem muudetud muu hulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks (ELT 2008, lk L 353, lk 1)) artikli 57 punktides a ja b sätestatud kriteeriumidele, viidates akrüülamiidi klassifitseerimisele 2. kategooria kantserogeeniks ja 2. kategooria mutageeniks määruse nr 1272/2008 VI lisa 3. osas. ECHA avaldas 31. augustil 2009 oma veebilehel teate, milles ta palus huvitatud isikutel esitada oma märkused akrüülamiidi kohta koostatud toimiku suhtes. Samal päeval palus ECHA ka teiste liikmesriikide pädevatel ametiasutustel esitada selle kohta oma märkused.
6 Olles saanud märkused kõnealuse toimiku kohta muu hulgas esimeselt hagejalt ning vastused Madalmaade Kuningriigilt nende märkuste kohta, saatis ECHA toimiku liikmesriikide komiteele, kes jõudis 27. novembril 2009 ühehäälsele kokkuleppele, et akrüülamiid tuleb määratleda väga ohtliku ainena, kuna akrüülamiid vastab määruse nr 1907/2006 artikli 57 punktides a ja b sätestatud kriteeriumidele.
7 ECHA avaldas 7. detsembril 2009 pressiteate, milles ta teatas esiteks, et liikmesriikide komitee jõudis ühehäälsele kokkuleppele, et akrüülamiid ja 15 muud ainet tuleb määratleda väga ohtlike ainetena, kuna need ained vastavad määruse nr 1907/2006 artiklis 57 sätestatud kriteeriumidele, ning teiseks, et määratletud ainete loetelu ajakohastatakse ametlikult jaanuaris 2010, selleks et need lõpptulemusena kanda määruse nr 1907/2006 XIV lisasse (edaspidi „kandidaatainete loetelu”). ECHA tegevdirektor tegi 22. detsembril 2009 otsuse ED/68/2009, mille jõustumise kuupäevaks oli ette nähtud 13. jaanuar 2010 ja mille kohaselt tuli need 15 ainet kanda 13. jaanuaril 2010 kandidaatainete loetelusse.
Menetlus ja poolte nõuded
8 Hagejad esitasid 4. jaanuaril 2010 Üldkohtu kantseleile hagiavalduse, milles nad palusid tühistada ECHA otsus, milles akrüülamiid määratleti määruse nr 1907/2006 artiklis 57 sätestatud kriteeriumidele vastava ainena kooskõlas selle määruse artikliga 59 (edaspidi „vaidlustatud otsus”).
9 Teine hageja esitas 5. jaanuaril 2010 Üldkohtu kantseleile eraldi dokumendina ajutiste meetmete kohaldamise taotluse, milles ta sisuliselt palus Üldkohtu presidendil peatada vaidlustatud otsuse kohaldamine.
10 Üldkohtu presidendi 11. jaanuari 2010. aasta määrusega peatati vaidlustatud otsuse kohaldamine kuni ajutiste meetmete taotluse lahendamiseni määrusega. Selle määruse alusel peatas ECHA tegevdirektor akrüülamiidi kandmise kandidaatainete loetelusse.
11 Üldkohtu kodukorra artikli 114 lõike 1 alusel esitas ECHA Üldkohtu kantseleile 17. märtsil 2010 eraldi dokumendina vastuvõetamatuse vastuväite.
12 Üldkohtu presidendi 26. märtsi 2010. aasta määrusega kohtuasjas T‑1/10 R: PPG ja SNF vs. ECHA (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata) jäeti teise hageja ajutiste meetmete kohaldamise taotlus rahuldamata ning määrati, et kohtukulude kandmine otsustatakse edaspidi.
13 Selle määruse tulemusel avaldas ECHA 30. märtsil 2010 kandidaatainete loetelu, millesse oli kantud ka akrüülamiid.
14 Euroopa Komisjon ja Madalmaade Kuningriik palusid vastavalt 19. ja 20. aprillil 2010 Üldkohtu kantseleis registreeritud kirjadega luba astuda käesolevas kohtuasjas menetlusse ECHA nõuete toetuseks. Olles ära kuulanud kohtuasja pooled, rahuldati need taotlused Üldkohtu kaheksanda koja esimehe 8. juuni 2010. aasta määrusega.
15 Hagejad esitasid oma märkused vastuvõetamatuse vastuväite kohta 4. mail 2010.
16 Hagejad esitasid vastavalt 17. ja 25. mail 2010 esitatud dokumentidega taotluse käsitleda nende märkusi menetlusse astujate suhtes konfidentsiaalsena. Keegi sellele konfidentsiaalsena käsitlemise taotlusele vastu ei vaielnud.
17 Komisjon ja Madalmaade Kuningriik esitasid vastavalt 3. ja 5. augustil 2010 menetlusse astujate seisukohad, milles piirduti vastuvõetavuse küsimuse käsitlemisega. Üldkohtu kantsleisse 1. ja 4. oktoobril 2010 saabunud dokumentidega esitasid hageja ja kostja oma märkused nende seisukohtade kohta.
18 Kuna Üldkohtu kodade koosseisu muudeti, kuulub ettekandja-kohtunik nüüd seitsmenda koja koosseisu, mistõttu määrati käesolev kohtuasi sellele kojale. Üldkohus andis 30. märtsi 2011. aasta otsusega vastavalt kodukorra artikli 51 lõikele 1 käesoleva kohtuasja lahendamiseks seitsmendale kojale laiendatud koosseisus.
19 Hagejad paluvad oma hagiavalduses Üldkohtul:
– tunnistada hagi vastuvõetavaks ja põhjendatuks;
– tühistada vaidlustatud otsus;
– mõista kohtukulud välja ECHA‑lt;
– võtta kõik muud vajalikuks peetavad meetmed.
20 ECHA palub oma vastuvõetamatuse vastuväites Üldkohtul:
– tunnistada hagi vastuvõetamatuks;
– mõista kohtukulud välja hagejatelt.
21 Oma märkustes vastuvõetamatuse vastuväite kohta paluvad hagejad Üldkohtul lükata vastuvõetamatuse vastuväide tagasi.
22 Komisjon palub Üldkohtul jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbivaatamata.
23 Madalmaade Kuningriik palub Üldkohtul tunnistada hagi vastuvõetamatuks ning mõista kohtukulud välja hagejatelt.
Õiguslik käsitlus
24 Kodukorra artikli 114 lõigete 1 ja 4 alusel võib Üldkohus, kui pool seda taotleb, lahendada vastuvõetamatuse küsimuse ilma asja sisuliselt arutamata. Sama artikli lõike 3 kohaselt jätkub menetlus suuliselt, kui Üldkohus ei otsusta teisiti. Üldkohus leiab, et käesolevas asjas piisab kohtutoimiku dokumentidest ning suulise menetluse alustamine ei ole vajalik.
25 Oma nõuete põhjendamiseks viitab ECHA kolmele asja läbivaatamist takistavale asjaolule, mis puudutavad vaidlustatud otsuse laadi, seda, et akt ei puuduta hagejaid otseselt, ning seda, et vaidlustatud otsus, mis ei ole üldkohaldatav akt ELTL artikli 263 neljanda lõigu tähenduses, ei puuduta hagejaid isiklikult.
26 Komisjon toetab ECHA argumente osas, milles need puudutavad vaidlustatud otsuse laadi ning asjaolu, et akt ei puuduta hagejaid otseselt. Ta väidab samuti, et hagiavaldus ei vasta kodukorra artikli 44 lõike 1 punkti c nõuetele, kuna hagiavaldus ei ole selge.
27 Madalmaade Kuningriik toetab kõiki ECHA viidatud asja läbivaatamist takistavaid asjaolusid.
Kodukorra artikli 44 lõike 1 punkti c nõuete järgimine
28 Komisjon väidab, et hagiavaldus ei ole selge ega vasta kodukorra artikli 44 lõike 1 punkti c nõuetele. Ta leiab nimelt, et hagejad, kes paluvad hagiavalduses tühistada ECHA 7. detsembri 2009. aasta otsuse, milles määratleti akrüülamiid ainena, mis vastab määruse nr 1907/2006 artiklis 57 toodud kriteeriumidele, ei määratle vaidlustatud akti piisavalt. Komisjon leiab, et ECHA 7. detsembri 2009. aasta pressiteates nimetatud akt ei olnud ECHA otsus akrüülamiidi määratlemise kohta, vaid liikmesriikide komitee toiming menetluses, mille tulemusel ECHA määratles selle aine.
29 Tõsi on see, et ECHA ei tuginenud sellele asja läbivaatamist takistavale asjaolule. Komisjonil kui menetlusse astujal ei ole õigust tugineda asja läbivaatamist takistavale asjaolule, millele ei ole tuginenud pool, kelle toetuseks ta menetlusse on astunud (vt selle kohta Üldkohtu 17. juuni 1998. aasta otsus kohtuasjas T‑174/95: Svenska Journalistförbundet vs. nõukogu, EKL 1998, lk II‑2289, punktid 77 ja 78).
30 Kuna hagiavalduse ja selles toodud etteheidete vastuvõetavuse tingimused puudutavad avalikku huvi, võib Üldkohus neid kodukorra artikli 113 alusel siiski kontrollida omal algatusel (vt selle kohta Üldkohtu 9. septembri 2009. aasta otsus kohtuasjas T‑437/05: Brink’s Security Luxembourg vs. komisjon, EKL 2009, lk II‑3233, punkt 54, ja 9. septembri 2010. aasta otsus kohtuasjas T‑63/06: Evropaïki Dynamiki vs. OEDT, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 30 ja seal viidatud kohtupraktika).
31 Kooskõlas Euroopa Kohtu põhikirja artikli 21 esimese lõiguga, mida sama põhikirja artikli 53 esimese lõigu alusel kohaldatakse Üldkohtu menetluses, ja Üldkohtu kodukorra artikli 44 lõike 1 punktiga c peab hagi sisaldama teavet hagi eseme kohta. See teave peab olema piisavalt selge ja täpne, et võimaldada kostjal kaitseks valmistuda ja Üldkohtul hagi lahendada vajaduse korral ilma täiendava teabeta (Üldkohtu 18. septembri 1996. aasta otsus kohtuasjas T‑387/94: Asia Motor France jt vs. komisjon, EKL 1996, lk II‑961, punkt 106; Üldkohtu 14. detsembri 2005. aasta määrus kohtuasjas T‑369/03: Arizona Chemical jt vs. komisjon, EKL 2005, lk II‑5839, punkt 120, ning 8. veebruari 2010. aasta määrus kohtuasjas T‑481/08: Alisei vs. komisjon, EKL 2010, lk II‑117, punkt 89).
32 Käesoleval juhul on hagiavalduses need nõuded hagi eseme osas täidetud. Nimelt paluvad hagejad selles tühistada ECHA otsuse, milles määratleti akrüülamiid kooskõlas määruse nr 1907/2006 artikliga 59 ainena, mis vastab selle määruse artiklis 57 toodud kriteeriumidele. Seejärel täpsustavad nad, et selle otsuse tõttu, mille tegi 7. detsembril 2009 liikmesriikide komitee, mis on ECHA organ, ning millele juhiti nende tähelepanu ECHA sama kuupäeva pressiteatega, pidi see aine kantama ECHA veebilehel avaldatavasse kandidaatainete loetelusse jaanuaris 2010.
33 Tõsi on see, et liikmesriikide komitee jõudis ühehäälsele kokkuleppele, et akrüülamiid tuleb määratleda ainena, mis täidab määruse nr 1907/2006 artiklis 57 toodud kriteeriumid, 27. novembril 2009, mitte 7. detsembril 2009. Siiski ei osanud hagejad seetõttu, et ECHA 7. detsembri 2009. aasta pressiteates oli märgitud, et liikmesriikide komitee määratles asjaomased ained 7. detsembril 2009, ning seetõttu, et ECHA ei olnud avaldanud selle komitee kokkulepet, ära tuua liikmesriikide komitee kokkuleppe õiget kuupäeva hagiavalduses. Pärast seda, kui ECHA vastuvõetamatuse vastuväitega teavitati hagejaid õigest kuupäevast, tõid hagejad selle välja märkustes, mis nad esitasid kõnealuse vastuväite kohta.
34 Seega ilmneb hagiavaldusest õiguslikult piisavalt, et hagi ese on ECHA akt, mis on tehtud määruse nr 1907/2006 artiklis 59 viidatud menetluses, mille raames määratleti akrüülamiid ainena, mis vastab selle määruse artiklis 57 sätestatud kriteeriumidele, ning mille sisu oli määratletud liikmesriikide komitee 27. novembri 2009. aasta ühehäälses kokkuleppes ja mis tuli täita akrüülamiidi lisamisega ECHA veebilehel avaldatud kandidaatainete loetelusse, kusjuures see lisamine oli kavandatud 13. jaanuariks 2010 ning toimus viimaks 30. märtsil 2010. Tuginedes liikmesriikide komitee 2009. aasta ühehäälsele kokkuleppele ning asjaolule, et akrüülamiid lisati avaldatud loetelusse, määratlesid hagejad üheti mõistetavalt hagi eseme.
35 Sellest johtuvalt tuleb väide asja läbivaatamist takistava asjaolu kohta tagasi lükata.
Vaidlustatud otsuse laadi puudutav asja läbivaatamist takistav asjaolu
36 ECHA ja menetlusse astujad väidavad sisuliselt, et kui hagejad viitasid ECHA liikmesriikide komitee 27. novembri 2009. aasta ühehäälsele kokkuleppele, vaidlustasid nad ettevalmistava akti, mille eesmärk ei olnud tekitada õiguslikke tagajärgi kolmandatele isikutele ELTL artikli 263 esimese lõigu teise lause tähenduses. ECHA hinnangul on õiguslikke tagajärgi tekitada võiv akt see, kui vastavalt määruse nr 1907/2006 artikli 59 lõikele 10 avaldatakse kandidaatainete ajakohastatud loetelu ECHA veebilehel. Komisjon ja Madalmaade Kuningriik on seisukohal, et selle määruse artiklis 59 sätestatud menetluse lõppakt on ECHA tegevdirektori otsus lisada aine kandidaatainete loetelusse vastavalt selle artikli lõikele 8.
37 Hagejad väidavad vastu, et vaidlustatud otsus on meede, milles lõplikult määratletakse ECHA seisukoht, mis puudutab akrüülamiidi määratlemist väga ohtliku ainena ning selle lisamist kandidaatainete loetelusse. Määruse nr 1907/2006 artikli 59 lõikest 8 ilmneb, et selles artiklis sätestatud menetluse võtmeelement on kokkulepe aine määratlemise kohta. Hilisem kandmine kandidaatainete loetelusse on selle otsuse automaatne tagajärg, mille kohaselt tuleb aine määratleda väga ohtlikuna. Samuti peaks kandidaatainete loetelu avaldamine ja ajakohastamine selle määruse artikli 59 lõike 10 alusel toimuma automaatselt, kui on tehtud otsus aine lisamise kohta loetelusse.
38 ELTL artikli 263 esimese lõigu teise lause kohaselt saab vaidlustada liidu organite või asutuste õigusakte, mille eesmärk on tekitada õiguslikke tagajärgi kolmandatele isikutele.
39 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võivad tühistamishagi esemeks olla kõik liidu institutsioonide, organite või asutuste võetud meetmed, mille eesmärk on luua õiguslikke tagajärgi, sõltumata nende meetmete laadist ja vormist (vt selle kohta Euroopa Kohtu 31. märtsi 1971. aasta otsus kohtuasjas 22/70: komisjon vs. nõukogu, EKL 1971, lk 263, punkt 42, ning 24. novembri 2005. aasta otsus liidetud kohtuasjades C‑138/03, C‑324/03 ja C‑431/03: Itaalia vs. komisjon, EKL 2005, lk I‑10043, punkt 32; Üldkohtu 14. juuli 2008. aasta määrus kohtuasjas T‑322/06: Espinosa Labella jt vs. komisjon, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 25 ja seal viidatud kohtupraktika).
40 Toimingute või otsuste peale, mis tehakse mitmes etapis, eelkõige asutusesisese menetluse käigus, võib üldjuhul tühistamishagi esitada vaid siis, kui need kujutavad endast meetmeid, mis väljendavad liidu institutsiooni, organi või asutuse lõplikku seisukohta menetluse lõpus. Sellest tulenevalt ei saa tühistamisnõuet esitada esialgsete või puhtalt ettevalmistavate meetmete peale (vt Euroopa Kohtu 11. novembri 1981. aasta otsus kohtuasjas 60/81: IBM vs. komisjon, EKL 1981, lk 2639, punkt 10, ja Üldkohtu 19. jaanuari 2010. aasta otsus liidetud kohtuasjades T‑355/04 ja T‑446/04: Co-Frutta vs. komisjon, EKL 2010, lk II‑1, punkt 33 ja seal viidatud kohtupraktika).
41 Käesoleval juhul ei ole Üldkohtul tarvis teha otsust argumentide suhtes, mis puudutavad liikmesriikide komitee ühehäälse kokkuleppe ettevalmistavat laadi, kuna vaidlustatud otsuse eesmärk ei ole tekitada õiguslikke tagajärgi kolmandatele isikutele eespool punktis 39 viidatud kohtupraktika tähenduses ajahetkel, mille seisuga käesoleva hagiavalduse vastuvõetavust tuleb hinnata, nimelt hagiavalduse esitamise hetkel (vt selle kohta Euroopa Kohtu 18. aprilli 2002. aasta otsus liidetud kohtuasjades C‑61/96, C‑132/97, C‑45/98, C‑27/99, C‑81/00 ja C‑22/01: Hispaania vs. nõukogu, EKL 2002, lk I‑3439, punkt 23, ning Üldkohtu 7. septembri 2010. aasta määrus kohtuasjas T‑539/08: Etimine ja Etiproducts vs. komisjon, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 76).
42 Aine määratlemise akt, mis tehakse määruse nr 1907/2006 artiklis 59 sätestatud menetluse tulemusel, võib tõepoolest endaga kaasa tuua selle määruse artikli 7 lõikes 2, artikli 31 lõike 1 punktis c ja lõike 3 punktis b ning artikli 33 lõigetes 1 ja 2 sätestatud teavitamiskohustused. Need sätted viitavad ainetele, mis on määratletud kooskõlas selle määruse artikli 59 lõikega 1, või ainetele, mis on kantud vastavalt selle määruse artikli 59 lõikele 1 koostatud loetelusse või mis sisalduvad selles loetelus. Seega tähistavad need õiguslikke kohustusi, mille toob kaasa akt, mis on tehtud sama määruse artiklis 59 sätestatud menetluse tulemusel.
43 Siiski tuleb meenutada, et määruse nr 1907/2006 artiklis 59 sätestatud menetlus, mis seisneb selle määruse artiklis 57 sätestatud kriteeriumidele vastavate ainete määratlemises ning kandidaatainete loetelu koostamises, toimub mitmes etapis.
44 Pärast seda, kui on algatatud määratlemise menetlus ning ECHA on liikmesriikidele teinud kättesaadavaks toimiku aine kohta ning avaldanud oma veebilehel teate, milles ta kutsub kõiki huvitatud isikuid esitama talle kommentaare (määruse nr 1907/2006 artikli 59 lõiked 2–4), võivad liikmesriigid, ECHA ja kõik huvitatud isikud esitada kommentaare toimikus väljapakutud määratlemise kohta (määruse artikli 59 lõiked 4 ja 5). Kui – nagu käesoleval juhul – selliseid märkusi on tehtud, suunab ECHA toimiku oma liikmesriikide komiteele ning kui see komitee jõuab määratlemise osas ühehäälsele kokkuleppele, lisab ECHA selle aine kandidaatainete loetelusse (selle määruse artikli 59 lõiked 7 ja 8). Viimaks, niipea kui on tehtud otsus aine loetelusse kandmise kohta, avaldab ECHA kandidaatainete loetelu oma veebilehel ja ajakohastab selle (sama määruse artikli 59 lõige 10).
45 Käesoleval juhul esitati hagiavaldus pärast liikmesriikide komitee ühehäälset kokkulepet akrüülamiidi määratlemise kohta väga ohtliku ainena ning pärast tegevdirektori otsust kanda see aine kandidaatainete loetelusse. Kuna selle otsuse jõustumine oli ette nähtud alles 13. jaanuariks 2010 ning akrüülamiidi kandmine kandidaatainete loetelusse oli samuti kavandatud alles selleks kuupäevaks, ei olnud seda ainet hagiavalduse esitamise ajaks veel loetelusse kantud.
46 Kuigi on tõsi, et määruse nr 1907/2006 artikli 59 lõikes 8 sisalduvast sõnast „lisab” ilmneb, et ECHA organil, kelle ülesanne on lisada aine kandidaatainete loetelusse, puudub igasugune kaalutlusruum selle lisamise suhtes, kuna see järgneb automaatselt liikmesriikide komitee kokkuleppele, on samuti tõsi, et enne selle sätte alusel aine lisamist kandidaatainete loetelusse ei loo akt, mis seisneb määruse artiklis 59 viidatud menetluse tulemusel aine määratlemises väga ohtliku ainena, õiguslikke tagajärgi kolmandatele isikutele eespool punktis 39 viidatud kohtupraktika tähenduses.
47 Esiteks puudutavad määruse nr 1907/2006 artikli 7 lõikes 2, artikli 31 lõike 1 punktis c ja lõike 3 punktis b ning artikli 33 lõigetes 1 ja 2 ette nähtud teavitamiskohustused, mis tulenevad selle määruse artiklis 59 sätestatud menetluse tulemusel tehtavast aktist, esiteks aineid, mis on määratletud kooskõlas selle määruse artikli 59 lõikega 1, ning teiseks aineid, mis on kantud kandidaatainete loetelusse või sisalduvad selles loetelus. Määrusest nr 1907/2006 ei tulene, et seadusandja eesmärk oli see, et nende kohustustega seotud isikud täidaksid need määruse artiklis 59 sätestatud menetluse erinevates staadiumides. Seevastu ilmneb määruse artikli 59 pealkirjast „[Kõnealuse määruse a]rtiklis 57 osutatud ainete määratlemine”, et selles artiklis ette nähtud menetluse tegelik ülesanne on lõplikult määratleda ained, mis vastavad määruse artiklis 57 nimetatud kriteeriumidele. Määruse artikli 59 lõikest 1 – mis viitab sama artikli lõigetele 2–10 seoses määratlemise menetlusega – nähtub, et aine selle artikli lõike 8 kohane lisamine kandidaatainete loetelusse on kõnealuse menetluse lahutamatu osa. Viited esiteks kooskõlas määruse artikli 59 lõikega 1 määratletud ainetele ning teiseks ainetele, mis on kantud kandidaatainete loetelusse või sisalduvad selles, ei saa seega olla vastavuses määratlemise menetluse erinevate staadiumidega, mistõttu ei saanud neid kohustusi olemas olla enne aine tegelikku lisamist kandidaatainete loetelusse.
48 Teiseks tuleb märkida, et kui ECHA ei saa ega esita märkusi ettepaneku kohta määratleda aine väga ohtliku ainena, kannab ta selle aine kandidaatainete loetelusse (määruse nr 1907/2006 artikli 59 lõige 6). Sellisel juhul puudub määruse artikli 59 alusel määratlemise menetluses määratlemise staadium, mille viib selle artikli lõigete 8 ja 9 alusel eraldi läbi ECHA eraldiseisev organ, nagu liikmesriikide komitee, või eraldiseisev institutsioon, nagu komisjon. Arvestades, et hetk, millest alates on selle akti eesmärk, mis on tehtud määruse artiklis 59 sätestatud menetluse tulemusel ja millega aine määratletakse väga ohtliku ainena, luua õiguslikke tagajärgi, ei saa sõltuda liikmesriigi, ECHA ega huvitatud isiku märkuste esitamisest, võib see akt tekitada õiguslikke tagajärgi alles alates aine kandmisest kandidaatainete loetelusse.
49 Mis puudutab asjaolu, et tulenevalt määruse nr 1907/2006 artikli 59 lõikest 10 peab ECHA avaldama ja ajakohastama kandidaatainete loetelu oma veebilehel viivitamata pärast seda, kui on tehtud otsus aine loetelusse kandmise kohta, siis tuleb märkida, et õiguslikud kohustused, mis tulenevad selle määruse artiklis 59 sätestatud menetluses tehtud aktist, millega määratletakse aine väga ohtliku ainena, saavad lasuda asjaomasel isikul alles alates hetkest, kui on avaldatud selle aine nimetust sisaldav kandidaatainete loetelu, kuna alles alates sellest hetkest on kõnealusel isikul võimalik selgelt teada oma õigusi ja kohustusi ning toimida neile vastavalt (vt selle kohta Euroopa Kohtu 10. märtsi 2009. aasta otsus kohtuasjas C‑345/06: Heinrich, EKL 2009, lk I‑1659, punkt 44 ja seal viidatud kohtupraktika). Samuti saab määruse artiklis 59 sätestatud menetluses tehtud akti peale, millega määratletakse aine väga ohtliku ainena, hakata hagi esitamise tähtaeg ELTL artikli 263 kuuenda lõigu alusel kulgema alles alates selle aine nimetust sisaldava kandidaatainete loetelu avaldamisest.
50 Arvestades, et kandidaatainete loetelu on olemas üksnes ECHA veebilehel, toimub aine kandmine sellesse loetelusse samal ajal kui selle ajakohastatud kujul avaldamine. Järelikult loob kõnealuse määruse artiklis 59 sätestatud menetluses tehtud akt, millega määratletakse aine väga ohtliku ainena, õiguslikke tagajärgi alles siis, kui aine lisatakse ECHA veebilehel avaldatavasse kandidaatainete loetelusse.
51 Eespool esitatut arvestades tuleb hagiavaldus jätta vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata, ilma et oleks vaja kontrollida ECHA muid väiteid asja läbivaatamist takistavate asjaolude kohta.
Kohtukulud
52 Kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Sama artikli lõike 4 alusel kannavad menetlusse astunud liikmesriigid ja institutsioonid ise oma kohtukulud.
53 Kuna kohtuotsus tehti hagejate kahjuks, tuleb vastavalt ECHA sellekohasele nõudele jätta hagejate kohtukulud nende endi kanda ning mõista ECHA kohtukulud välja hagejatelt. Ajutiste meetmete kohaldamise menetlusega seotud kohtukulud kannab vastavalt ECHA nõudele teine hageja. Madalmaade Kuningriik ja komisjon kannavad oma kohtukulud ise.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (seitsmes koda laiendatud koosseisus)
määrab:
1. Jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.
2. Jätta Polyelectrolyte Producers Group GEIE (PPG) ja SNF SAS‑i kohtukulud nende endi kanda ning mõista neilt välja Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) kohtukulud.
3. Jätta ajutiste meetmete kohaldamise menetlusega seotud kohtukulud SNF‑i kanda.
4. Jätta Madalmaade Kuningriigi ja Euroopa Komisjoni kohtukulud nende endi kanda.
Luxembourg, 21. september 2011
Kohtusekretär | | Koja esimees |