Kohtuasi T‑494/12

Biscuits Poult SAS

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Ühenduse disainilahendus – Kehtetuks tunnistamise menetlus – Murtud küpsist kujutav registreeritud ühenduse disainilahendus – Kehtetuks tunnistamise põhjus – Eristatavuse puudumine – Määruse (EÜ) nr 6/2002 artiklid 4 ja 6 ning artikli 25 lõike 1 punkt b

Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (kolmas koda), 9. september 2014

1.      Ühenduse disainilahendus – Õiguskaitse tingimused – Disainilahenduses nähtavad toote omadused

(nõukogu määrus nr 6/2002, artikli 3 punktid a ja b ning artikli 4 lõige 1)

2.      Ühenduse disainilahendus – Õiguskaitse tingimused – Disainilahendus, mis seisneb mitmeosalise toote koostisosas – Osa, mis peab jääma toote tavakasutuse käigus nähtavaks, et seda saaks pidada uueks ja eristatavaks

(nõukogu määrus nr 6/2002, artikli 3 punktid a ja c ning artikli 4 lõiked 2 ja 3)

3.      Ühenduse disainilahendus – Kehtetuks tunnistamise põhjused – Eristatavuse puudumine – Disainilahendus, mis ei jäta asjatundlikule kasutajale erinevat üldmuljet kui varasemast disainilahendusest – Murtud küpsise kujutis

(nõukogu määrus nr 6/2002, artikli 6 lõige 1 ja artikli 25 lõike 1 punkt b)

1.      Määruse nr 6/2002 ühenduse disainilahenduse kohta artikli 3 punktist a ilmneb, et „disainilahendus” on määratletav kui „toote või selle osa välimus, mis tuleneb eelkõige toote enese ja/või selle kaunistuste joonte, piirjoonte, värvide, kuju, struktuuri ja/või materjali omadustest”. Sellest tuleneb, et sama määruse artikli 4 lõike 1 tähenduses seisneb „disainilahenduse kaitse” toote, see tähendab määruse artikli 3 punkti b alusel mis tahes tööstuslikult või käsitsi valmistatud eseme, kaasa arvatud sellise eseme osa, välimuse kaitsmises. Lisaks nähtub sama määruse põhjendustest 7, 12 ja 14, milles on viidatud tööstusesteetika kaitsele, kaitse laienemisele üksnes nähtavatele koostisosadele ja toote välimust vaatlevale asjatundlikule kasutajale tootest jäävale üldmuljele, et selle määrusega antakse kaitse üksnes toote nähtavatele osadele või koostisosadele, mida sellest tulenevalt saab disainilahendusena registreerida. Toote nähtamatuid omadusi, mis ei puuduta toote välimust, ei saa seega disainilahenduse kaitstavuse hindamisel arvesse võtta.

(vt punktid 18–20 ja 29)

2.      Määruse nr 6/2002 ühenduse disainilahenduse kohta artikli 4 lõigete 2 ja 3 eesmärk ega toime ei ole suurendada koostisosade selliseid elemente, mis võivad vastata disainilahendusele määruse artikli 3 punkti a tähenduses, vaid näha ette erinorm, mis reguleerib konkreetselt disainilahendusi, mida on kasutatud või mis sisalduvad määruse artikli 3 punkti c tähenduses mitmeosalise toote koostisosaks olevas tootes. Nimetatud normi kohaselt kaitstakse neid disainilahendusi üksnes siis, kui esiteks on koostisosa pärast mitmeosalisse tootesse paigutamist selle tavakasutuse käigus nähtav ning teiseks vastavad koostisosa nähtavad omadused ise uudsuse ja eristatavuse tingimustele.

Arvestades määruse artikli 3 punkti c tähenduses mitmeosalise toote koostisosade erilist laadi, kusjuures neid koostisosi võidakse toota ja turustada mitmeosalise toote tootmisest ja turustamisest eraldi, on mõistlik, et seadusandja on näinud ette võimaluse neid disainilahendusena registreerida, kuid üksnes tingimusel, et koostisosa on pärast mitmeosalisse tootesse paigutamist nähtav ja koostisosa vastav osa on nähtav mitmeosalise toote tavakasutuse käigus ning koostisosa vastab uudsuse ja eristatavuse tingimustele.

(vt punktid 21–23)

3.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 25, 28, 33 ja 34)