Language of document :

11. jaanuaril 2010 esitatud hagi - Inuit Tapiriit Kanatami jt versus parlament ja nõukogu

(kohtuasi T-18/10)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: Inuit Tapiriit Kanatami (Ottawa, Kanada), Nattivak Hunters ja Trappers Association (Qikiqtarjuaq, Kanada), Pangnirtung Hunters' ja Trappers' Organisation (Pangnirtung, Kanada), Jaypootie Moesesie (Qikiqtarjuaq, Kanada), Allen Kooneeliusie (Qikiqtarjuaq, Kanada), Toomasie Newkingnak (Qikiqtarjuaq, Kanada), David Kuptana (Ulukhaktok, Kanada), Karliin Aariak (Iqaluit, Kanada), Efstathios Andreas Agathos (Athens, Kreeka), Canadian Seal Marketing Group (Quebec, Kanada), Ta Ma Su Seal Products (Cap-aux-Meules, Kanada), Fur Institute of Canada (Ottowa, Kanada), NuTan Furs, Inc (Catalina, Kanada), Inuit Circumpolar Conference Greenland (ICC) (Nuuk, Kanada), Johannes Egede (Nuuk, Kanada), Kalaallit Nunaanni Aalisartut Piniartullu Kattuffiat (KNAPK) (Nuuk, Kanada) (esindajad: advokaadid J. Bouckaert, M. van der Woude ja H. Viaene)

Kostjad: Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu

Hagejate nõuded

tunnistada hagi vastuvõetavaks;

tühistada määrus nr 1007/2009 ELTL artikli 263 alusel;

mõista hagejate kohtukulud välja kostjatelt;

jätta kostjate kohtukulud nende enda kanda.

Väited ja peamised argumendid

Käesolevas hagis paluvad hagejad - innuiidi hülgekütid ja karusnahakütid, muul viisil hülgetoodetega seotud tegevusega tegelevad eraõiguslikud isikud, innuiitide huve esindavad organisatsioonid ja teised hülgetoodete töötlemisega tegelevad eraõiguslikud isikud ja äriühingud - tühistada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1007/2009 hülgetoodetega kauplemise kohta1, mis näeb ette piirangud hülgetoodete turustamisele Euroopa Liidus.

Hagejad esitavad oma hagi põhjendusena kolm väidet.

Esiteks väidavad hagejad, et Euroopa Parlament ja nõukogu rikkusid õigusnormi, viidates vaidlustatud määruse õigusliku alusena EÜ artiklile 95 (nüüd ELTL artikkel 114). Selles küsimuses väidavad hagejad, et Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kinnitab seda, et EÜ artiklis 95 nimetatud meetmete tegelik eesmärk peab olema siseturu rajamise ja toimimise tingimuste paranemine ja et pelk asjaolu, et sellised meetmed puudutavad siseturu rajamist, ei ole piisav EÜ artikli 95 kohaldamiseks. Hagejate arvates ei parane vaidlustatud määruse tulemusel siseturu toimimine, mida näeb ette Euroopa Kohtu praktika, vastupidi - selle määruse tulemusel kaob võimalus luua selline hülgetoodete siseturg, mis kuulub nimetatud määruse kohaldamisalasse.

Teiseks väidavad hagejad, et kostjad rikkusid õigusnormi, rikkudes asutamislepingu artiklis 5 sätestatud ja protokollis subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta täpsustatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid. Hagejad, väidavad, et kostjad ei tõenda, miks on nõutav Euroopa Liidu tasandil sekkumine. Hagejad märgivad, et ainult kaks liikmesriiki on hülgetooted keelustanud. Lisaks väidavad hagejad, et isegi kui Euroopa Liidu poolne tegevus oli kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, piisanuks määruses sätestatud eesmärkide saavutamiseks vähem piiravatest meetmetest. Hagejad leiavad, et kostjad otsustasid hülgetoodete turustamise peaaegu täielikult keelustada selle asemel, et kehtestada vähem piiravad meetmed, nagu märgistusnõuded.

Kolmandaks väidavad hagejad, et vaidlustatud määrus piirab põhjendamatult hagejate elatise teenimise võimalusi, piirates nende majandustegevust traditsiooniliste jahipidamise ja elatise teenimise viisidega. Hagejad leiavad, et vaatamata sellisele otsesele sekkumisele nende igapäevasesse elusse, ei ole neid ära kuulatud ei nõukogu ega Euroopa Parlamendi poolt. Lisaks väidavad hagejad, et kostjad ei kaalunud omavahel innuiidi kogukonna Arktikas püsimajäämise huvi ja mõnede Euroopa Liidu kodanike moraalseid tõekspidamisi, rikkudes seega Euroopa inimõiguste konventsiooni protokolli nr 1 ja selle konventsiooni artiklit 8 koosmõjus artiklitega 9 ja 10, ning Euroopa Kohtu praktika kohaselt ka hagejate õigust olla ära kuulatud.

____________

1 - Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1007/2009 hülgetoodetega kauplemise kohta (ELT L 286, lk 36).