AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(esimene koda)

9. detsember 2008

Kohtuasi F‑106/05

T

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Avalik teenistus – Ametnikud – Haiguspuhkus – Haiguspuhkuse mahaarvamine põhipuhkusest – Töötasu kaotus – Põhipuhkuse ülekandmise taotlus – Vastuvõetamatus – Kahju hüvitamise nõue

Ese:      Hagi, mille esitas EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel T, nõudes sisuliselt, et esiteks tühistataks komisjoni otsused, milles käsitati hageja teatavaid töölt puudumisi 2004. ja 2005. aastal õigustamatutena ja tehti mahaarvamisi tema töötasust, ja teiseks tühistataks komisjoni otsus, millega keelduti 2005. aastale üle kandmast enam kui 12 päeva jagu 2004. aastal kasutamata põhipuhkust ning kolmandaks nõue mõista komisjonilt hageja kasuks välja kahjuhüvitis.

Otsus: Mõista komisjonilt hageja kasuks välja 5000 eurot. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata. Mõista kolm neljandikku hageja kohtukuludest välja komisjonilt, kes ühtlasi kannab ise oma kohtukulud. Hageja kannab ise ühe neljandiku oma kohtukuludest.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Hagi – Kahju hüvitamise nõue – Kohtueelne menetlus – Tagasivõetud meetmega põhjustatud kahju hüvitamise nõue

(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

2.      Ametnikud – Hagi – Eelnev halduskaebus – Kaebuse esitamise tähtaeg – Väljaarvutamine

(Personalieeskirjad, artikli 90 lõige 2; nõukogu määrus nr 1182/71, artikli 3 lõige 4)

3.      Ametnikud – Haiguspuhkus – Haiguse tõendamine – Arstitõendi esitamine – Puudumise õiguspärasuse eeldus

(Personalieeskirjad, artikli 59 lõiked 1 ja 3)

1.      Juhul, kui huvitatud isik soovib nõuda hüvitist kahju eest, mida talle väidetavalt põhjustati teda kahjustava meetmega, mille administratsioon hiljem tagasi võttis, ei alga personalieeskirjade artiklitega 90 ja 91 kehtestatud õiguskaitsevahendite süsteemi raames toimuv kohtueelne menetlus kaebuse esitamisega, sest isikut kahjustavat meedet loetakse mitte kunagi eksisteerinuks. Seetõttu tuleb huvitatud isikul esitada administratsioonile taotlus personalieeskirjade artikli 90 lõike 1 mõttes ja seejärel, kui see taotlus jäetakse rahuldamata, kaebus selle rahuldamata jätmise otsuse peale.

Olukorras, kus isikut kahjustava meetme tagasivõtmine toimub pärast tähtaegset kaebuse esitamist, oleks seevastu menetlusökonoomiaga vastuolus nõuda huvitatud isikult, et ta alustaks uut kohtueelset menetlust ja esitaks administratsioonile taotluse personalieeskirjade artikli 90 lõike 1 mõttes. Huvitatud isikul tuleb üksnes – pärast seda, kui administratsioon on tema kaebuse üle otseselt või kaudselt otsuse langetanud – tähtaegselt esitada hagi, milles nõutakse tagasivõetud meetmega väidetavalt põhjustatud kahju hüvitamist.

(vt punktid 94 ja 95)

2.      Arvestades, et personalieeskirjad on nõukogu akt ja et artikli 90 lõikes 1 ette nähtud tähtaegade osas puuduvad erinormid, kohaldatakse selle artikli lõikes 2 sätestatud tähtaegadele, mille järgi kaebus tuleb esitada kolme kuu jooksul, määruse nr 1182/71 (millega määratakse kindlaks ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhtes kohaldatavad eeskirjad) artikli 3 lõikega 4 kehtestatud eeskirju.

(vt punktid 98 ja 99)

Viited:

Euroopa Kohus: 2. mai 1985, kohtuasi 38/84: K vs. parlament (EKL 1985, lk 1267, punkt 20); 15. jaanuar 1987, kohtuasi 152/85: Misset vs. nõukogu (EKL 1987, lk 223, punktid 8 ja 9).

Esimese Astme Kohus: 26. september 1996, kohtuasi T‑192/94: Maurissen vs. kontrollkoda (EKL AT 1996, lk I‑A‑425 ja II‑1229, punkt 28); 30 mai 2002, kohtuasi T‑197/00: Onidi vs. komisjon (EKL AT 2002, lk I‑A‑69 ja II‑325, punkt 50).

3.      Kui haiguse tõttu töölt puuduv ametnik on esitanud arstitõendi, võib administratsioon, nagu nähtub personalieeskirjade artikli 59 lõikest 1, käsitada seda puudumist põhjendamatuna vaid siis, kui institutsiooni korraldatud tervisekontrolli tulemusena selgub, et ametnik oli võimeline täitma oma kohustusi või kui ametnik selle arstliku kontrolli tulemuste põhjendatuse vaidlustas, siis juhul, kui määratud sõltumatu arst kinnitab selle tervisekontrolli tulemusi lepitusmenetluses. Administratsioon võib ainult selle tingimuse täidetuse korral arvata ametniku põhjendamatu puudumise personalieeskirjade artikli 59 lõike 3 alusel maha tema iga‑aastasest põhipuhkusest ja kui ametnikul ei ole enam puhkusepäevi järel, kaotab ta vastaval ajavahemikul hüvitise oma töötasust.

(vt punkt 112)