Kohtuasi T‑398/10

(avaldamine väljavõtetena)

Fapricela – Indústria de Trefilaria, SA

versus

Euroopa Komisjon

Konkurents – Keelatud kokkulepped – Euroopa pingestusteraseturg – Hindade kindlaksmääramine, turu jagamine ning tundliku äriteabe vahetamine – ELTL artikli 101 rikkumise tuvastamise otsus – Koostöö haldusmenetluses

Kokkuvõte – Üldkohtu (kuues koda) 15. juuli 2015. aasta otsus

1.      Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta – Komisjonil lasuv kohustus esitada tõend rikkumise ja selle kestuse kohta – Tõendamiskoormise ulatus – Komisjoni esitatud tõenditelt nõutav täpsuse tase – Kaudsete tõendite kogum – Kohtulik kontroll – Ulatus – Otsus, mis jätab kohtule kahtluse – Süütuse presumptsiooni põhimõtte järgimine

(ELTL artikkel 101; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 48; nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 2)

2.      Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta – Tõendi laad – Dokumentaalsed tõendid – Dokumendi tõendusliku väärtuse hindamine – Kriteeriumid – Faktiliste asjaoludega otseses seoses või faktiliste asjaolude vahetu tunnistaja poolt koostatud dokument – Avaldaja enda huvidega vastuolus olevad avaldused – Suur tõenduslik väärtus

(ELTL artikkel 101; EMP leping, artikkel 53; nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 2)

3.      Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Põhjendamiskohustuse hindamine konkreetse juhtumi asjaolude alusel – Nõue, et välja oleks toodud kõik asjakohased faktilised ja õiguslikud asjaolud – Puudumine

(ELTL artikkel 296)

4.      Keelatud kokkulepped – Ühe rikkumise koostisosadeks olevad kokkulepped ja kooskõlastatud tegevus – Ettevõtjad, kellele võidakse ette heita rikkumist, mis seisneb osalemises kogu keelatud kokkuleppes – Kriteeriumid – Üks eesmärk ja tervikplaan – Keelatud kokkuleppe kõikidest osadest mitteteadmine – Tagajärjed

(ELTL artikkel 101; EMP leping, artikkel 53; nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 2)

5.      Keelatud kokkulepped – Osalemine konkurentsivastase eesmärgiga koosolekutel – Asjaolu, mis võimaldab keelatud kokkuleppes osalemise tuvastada olukorras, kus ei ole väljendatud vastuseisu vastuvõetud otsusele – Avalikult mitteseotuks lugemine – Hindamine

(ELTL artikkel 101; EMP leping, artikkel 53)

6.      Keelatud kokkulepped – Ettevõtjatevahelised kokkulepped – Osalemine väidetava sunni tõttu – Asjaolu, mis ei õigusta ettevõtjat, kes ei kasutanud pädevate ametiasutuste teavitamise võimalust

(ELTL artikkel 101; EMP leping, artikkel 53)

7.      Kohtumenetlus – Uute väidete esitamine menetluse käigus – Tingimused – Uus väide – Mõiste – Hagiavalduses esitatud väitega otseselt seotud argumendid – Erand

(Üldkohtu kodukord (1991), artikli 48 lõige 2)

8.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Põhisumma kindlaksmääramine – Rikkumise raskus – Hindamiskriteeriumid – Komisjoni kaalutlusruum – Piirid – Proportsionaalsuse ning karistuste ja sanktsioonide individuaalsuse põhimõtete järgimine

(ELTL artikkel 101; EMP leping, artikkel 53; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõiked 2 ja 3; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punktid 13 ja 19–23)

9.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Põhisumma kindlaksmääramine – Müügiväärtuse kindlaksmääramine – Ainult sellise müügiväärtuse arvessevõtmine, millega on rikkumine otseselt või kaudselt asjaomases geograafilises sektoris seotud – Ettevõtja käive – Mõju puudumine

(ELTL artikkel 101; EMP leping, artikkel 53; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punkt 13)

10.    Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Põhisumma kindlaksmääramine –Rikkumise raskus – Ühe rikkumise toime pannud ettevõtjate eri kategooriate suhtes astmeliste raskuse määrade kindlaksmääramine – Rikkumise toime pannud ettevõtjatele kohaldatud määrade väike vahe – Võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine – Hindamine

(ELTL artikkel 101; EMP leping, artikkel 53; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõiked 2 ja 3)

11.    Konkurents – Trahvid – Summa – Komisjoni kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Liidu kohtu täielik pädevus – Mõju – Allumine suunistele trahvide arvutamise meetodi kohta – Välistamine – Arvesse võetavad asjaolud

(ELTL artiklid 101, 102 ja 261; EMP leping, artikli 53 lõige 1; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 3 ja artikkel 31; komisjoni teatis 2006/C 210/02)

1.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 86–89, 91–93 ja 124)

2.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 88 ja 90)

3.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 94 ja 213)

4.      Konkurentsivaldkonnas võib kartelle lugeda ühe konkurentsivastase kokkuleppe osaks üksnes siis, kui on tõendatud, et need kuuluvad ühist eesmärki taotleva tervikplaani alla. Üksnes juhul, kui ettevõtja selles kokkuleppes osaledes teadis või pidi teadma, et seda tehes liitub ta kogu kartelliga, võib asjaomases kokkuleppes osalemine kujutada endast kogu selle kartelliga liitumise väljendust.

Seevastu siis – kui ettevõtja on osalenud otse ühes või mitmes konkurentsivastases tegevuses, mis moodustab ühe ja vältava rikkumise, kuid ei ole tõendatud, et ta nõustus oma käitumisega panustama kõigi teiste kartellis osalejate ühistesse eesmärkidesse ja et ta oli teadlik kogu muust kavandatavast õigusvastasest tegevusest või nimetatud osalejate poolt sellise tegevuse elluviimisest samadel eesmärkidel, või et ta võis seda mõistlikult eeldada ja oli valmis seda riski võtma – võib komisjon võtta selle ettevõtja vastutusele üksnes selle tegevuse eest, milles ta otse osales ja üksnes niisuguse kavandatava tegevuse või teiste osalejate poolt sellise tegevuse elluviimise eest samadel eesmärkidel, mida ta järgis ja mille osas on tõendatud, et ta oli sellest teadlik või võis seda mõistlikult eeldada ja oli valmis seda riski võtma. See ei saa siiski viia ettevõtja vabastamiseni vastutusest selle tegevuse eest, milles ta kindlasti osales või mille eest võib teda pidada tegelikult vastutavaks. Asjaolu, et ettevõtja ei osalenud kartellikokkuleppe kõigis osades või et tal oli väike roll nendes osades, milles ta osales, ei oma nimelt tähtsust selle tuvastamisel, kas ta on rikkumise toime pannud, kuna neid asjaolusid tuleb arvesse võtta üksnes rikkumise raskuse hindamisel ja vajaduse korral trahvisumma kindlaksmääramisel.

Sellegipoolest võib komisjoni niisuguse otsuse, milles kvalifitseeritakse kogu kartell ühe ja vältava rikkumisena, jagada niimoodi osadeks üksnes siis, kui esiteks oli nimetatud ettevõtjal haldusmenetluse ajal võimalus aru saada, et teda süüdistatakse igas rikkumist moodustavas teos ja seega oli tal võimalus ennast selle vastu kaitsta, ning kui teiseks on nimetatud otsus selles osas piisavalt selge. Eeltoodust järeldub, et kui eespool nimetatud tingimused on täidetud ja kui liidu kohus tuvastab, et komisjon ei ole õiguslikult piisavalt tõendanud, et ettevõtja oli ühe vältava rikkumise moodustavatest konkurentsivastastest tegevustest ühes osaledes teadlik teiste kartellis osalejate muust konkurentsivastasest tegevusest samadel eesmärkidel, või et ta võis seda mõistlikult ette näha ja oli valmis seda riski võtma, siis võib ta sellest teha ainult ühe järelduse, et seda ettevõtjat ei saa pidada vastutavaks selle muu tegevuse ja seega kogu ühe ja vältava rikkumise eest ning et vaidlustatud otsus on põhjendamata ainult selles osas.

(vt punktid 133 ja 135–138)

5.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 146, 209 ja 282)

6.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 206)

7.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 220 ja 221)

8.      Konkurentsivaldkonnas tuleb trahvisummade kindlaksmääramisel arvesse võtta kõiki asjaolusid, mis võivad rikkumiste raskusastme hindamisel arvesse tulla, näiteks iga osalise rikkumises etendatud roll ja oht, mida seda tüüpi rikkumised liidu eesmärkidele kujutavad. Kui rikkumise panevad toime mitu ettevõtjat, tuleb uurida iga ettevõtja osalemise suhtelist raskust.

Rikkumise raskuse hindamisel ja vajaduse korral trahvi kindlaksmääramisel tuleb arvesse võtta asjaolu, et ettevõtja ei võtnud osa kõigist keelatud kokkulepet moodustavatest tegudest või et tal oli väike roll nendes tegudes, milles ta osales.

Keelatud kokkuleppes osalenud ettevõtjatele määratud trahvisummade arvutamisel on asjaomaste ettevõtjate erinev kohtlemine komisjonile selle sättega antud pädevuse teostamise lahutamatu osa. Nimelt peab komisjon oma kaalutlusõiguse raames määrama individuaalse karistuse, mis sõltub asjaomaste ettevõtjate käitumisest ja nendele iseloomulikest joontest, et tagada igal üksikjuhul liidu konkurentsieeskirjade täielik tõhusus.

Lisaks nõuab proportsionaalsuse põhimõte, et institutsioonide aktid ei läheks kaugemale sellest, mis on sobiv ja vajalik taotletava eesmärgi saavutamiseks. Trahvide arvutamise kontekstis tuleb rikkumiste raskusaste kindlaks määrata mitme asjaolu alusel ning mitte ühelegi asjaolule ei tohi omistada tähtsust, mis oleks teiste hindamiselementidega võrreldes ebaproportsionaalne. Proportsionaalsuse põhimõte tähendab selles kontekstis, et komisjon peab määrama trahvi proportsionaalselt asjaoludega, mida ta võttis arvesse rikkumise raskusastme hindamisel, ning et komisjon peab neid asjaolusid seejuures seostatult ning objektiivselt põhjendatult kohaldama.

(vt punktid 254–257)

9.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 267)

10.    Vt otsuse tekst.

(vt punktid 291, 294 ja 296–300)

11.    Konkurentsivaldkonnas liidu kohtule vastavalt ELTL artiklile 261 määruse nr 1/2003 artikliga 31 antud täielik pädevus annab sellele kohtule lisaks puhtale karistuste õiguspärasuse kontrolli õigusele – mille raames võib kohus üksnes tühistamishagi rahuldamata jätta või vaidlustatud akti tühistada – ka õiguse asendada komisjoni hinnang enda omaga ja järelikult teha vaidlustatud akti muutev kohtuotsus, isegi kui ta seda ei tühista, et kõigi faktiliste asjaoludega arvestades muuta muu hulgas trahvi, kui tal on palutud anda hinnang trahvisummale.

Lisaks on määruse nr 1/2003 artikli 23 lõikes 3 sätestatud, et trahvisumma määramisel võetakse arvesse nii rikkumise raskust kui ka kestust. Trahvisummade kindlaksmääramisel tuleb arvesse võtta rikkumiste kestust ja kõiki muid tegureid, mis võivad mõjutada rikkumiste raskuse hinnangut, nagu iga ettevõtja käitumine, nende roll kooskõlastatud tegevuse sisseseadmisel, tegevusest saada võidav kasu, ettevõtjate suurus ja asjassepuutuvate kaupade väärtus ning oht, mida seda liiki rikkumised liidule kujutavad. Arvesse tuleb võtta ka objektiivseid tegureid, nagu konkurentsivastaste tegude sisu ja kestus, nende arv ja intensiivsus, mõjutatud turu ulatus ja majanduspoliitika kahjustatus. Analüüsis tuleb samuti arvestada vastutavate ettevõtjate suhtelist olulisust ja turuosa ning rikkumise võimalikku kordumist.

Lisaks ei ole trahvi kindlaksmääramine liidu kohtute poolt oma olemuselt täpne aritmeetiline tehe. Liidu kohus ei ole oma täieliku pädevuse teostamisel seotud ka komisjoni arvutustega või tema suunistega, vaid ta peab kõiki kohtuasja asjaolusid arvesse võttes ise hinnangu andma.

(vt punktid 420–425)