5. märtsil 2010 esitatud hagi - Acron versus nõukogu

(Kohtuasi T-118/10)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Acron OAO (esindaja: advokaat B. Evtimov)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Hageja nõuded

tühistada nõukogu 18. detsembri 2009. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1251/2009, millega muudetakse EÜ määrust nr 1911/2006¹; osas, milles see puudutab hagejat;

mõista kohtukulud ja käesoleva menetlusega seotud kulud välja nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Oma hagi toetuseks esitab hageja ühe tühistamisväite, mis jaguneb kolme ossa.

Hageja märgib, et liidu institutsioonid rikkusid algmääruse artikleid 1 ja 2, algmääruse² artikli 11 lõiget 9, loetuna koos algmääruse artikliga 2, ning tegid rea ilmseid hindamisvigu, mille tagajärjel nad määrasid kunstlikult kõrge arvestusliku normaalväärtuse, ning seega tuvastasid põhjendamatult dumpingu olemasolu.

Tühistamisväite esimeses osas vaidlustab hageja gaasihinna kohandamise aluseks olnud arutluskäigu. Täpsemalt ütleb hageja, et institutsioonid rikkusid õigusnormi ja algmääruse artikleid 2, 3 ja 5, kuna nad ei võtnud arvesse suurt osa tootmiskuludest päritoluriigis ja/või kohaldasid hageja toote normaalväärtuse määramisel metoodikat, mis õigupoolest vastab mitteturumajanduslikule tootmisele.

Teises osas vaidlustab hageja gaasihinna korrigeerimiseks kasutatud meetoodi. Hageja väidab, et olles otsustanud kohandada gaasihinda, rikkus komisjon algmääruse artikli 2 lõiget 5 ja/või tegi ilmse hindamisvea ning ei põhjendanud piisavalt oma seisukohta, korrigeerides gaasihinda hinna põhjal, mida nõutakse Vene gaasi eest Waidhausis (Saksamaa), võtmata seejuures arvesse otsust turgude jaotamise kartelli karistamise kohta seoses Waidhausi kaudu saabuva Vene gaasiga ning jättes maha arvamata Vene gaasile kohaldatava 30 % suuruse eksporditollimaksu, samas kui kohandamine pidi kajastama kohalikke jaotuskulusid.

Kolmandas osas vaidlustab hageja toote arvestusliku normaalväärtuse määramiseks kasutatud kasumimäära. Hageja toob esile, et institutsioonide määratud kasum, mis vaidlustatud määruse põhjenduses lisati tootmiskuludele, et arvestada välja hageja toote normaalväärtus rikub algmääruse artikli 2 lõiget 3 ja artikli 2 lõike 6 punkti c, on ilmselgelt ebamõistlik ning selle puhul on tegemist ilmse hindamisveaga. Lisaks erineb nõnda määratud kasumimäär oluliselt kasumist ja meetodist, mida kasutati esialgses uurimises, mille tulemusel määrati kõnealune tollimaks, rikkudes niiviisi algmääruse artikli 11 lõiget 9.

____________

¹ - Nõukogu 18. detsembri 2009. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1251/2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1911/2006, millega kehtestatakse muu hulgas Venemaalt pärit uurea ja ammooniumnitraadi lahuste impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (ELT L 338, lk 5).

² - Nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (EÜT 1996, L 56, lk 1; ELT eriväljaanne 11/10, lk 45).